Ál-Farabıdiń mýzykalyq fılosofııasy

668

Batys pen Shyǵysty tereń bilimimen bas ıdirgen, esimi dúnıejúzi mádenıeti men ǵylymynyń tarıhynan oıyp oryn alǵan ǵulama ǵalym, uly oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabıdi biz adamzat biliminiń san salasynda qaldyrǵan qoltańbasymen qatar, mýzyka ónerin zertteýshi retinde de bilemiz. «Shyǵystyń Arıstoteli» atanǵan ál-Farabı ortaǵasyrdaǵy adam men qoǵamnyń qundylyqtaryn zerttegen, bilim men órkenıettiń damýyna ózindik úlesin qosqan Ustaz retinde de belgili. Álemdi estetıkalyq turǵydan túsiný, ony ıgerý, ádebıettegi, poezııadaǵy, mýzykadaǵy ásemdikti, estetıkalyq jáne rýhanı mádenıettiń qajettiligin túısiný onyń shyǵarmashylyǵynan árdaıym tabylyp otyrǵan.

Ál-Farabı eńbekteri ishinen mýzyka salasynyń alatyn orny erekshe. Farabıdiń pikirinshe, mýzyka fızıka-matematıka ǵylymdarynyń bir tarmaǵy dep eseptelgen. Sondaı-aq, dybystyń fızıkalyq qasıetterine, ásirese, dybystyń sharyqtaý shegine jetý úshin oǵan bıiktik jáne uzaqtyq jáne tembr qajet ekenine asa mán bergen. Ǵalym mýzykanyń poezııamen baılanysatynyn uǵynǵan, óıtkeni poetıkalyq til men mýzyka tili ushtasqan kezde mýzykanyń áserliligi kúsheıe túsedi. Dálirek aıtsaq, mýzyka ǵylymı turǵyda fızıka-matematıkaǵa jaqyn bolsa, óner retinde poezııamen týystas keledi.

Ál-Farabı mýzyka ǵylymynyń shyǵýyn materıalıstik turǵydan túsindirý ilimin grek oqymystylary Pıfagor, Arıstotel, Evklıd, Ptolomeı eńbekterine súıenip jasady. Sóıte tura, bul oıshyldardyń ıdeıalaryna synaı qaraıdy da, ǵylymnyń jańa múmkindikterin paıdalana otyryp, qaıta taldap shyǵady, olardyń durys-burys jerlerin aıtady. Farabı fızıka men matematıkany  jetik meńgergindikten, mýzykalyq aspaptardy zertteýde olardan ketken qatelikterdi dál taýyp otyra damytady. «Tabıǵattaǵy eń tamasha úndi shyǵaratyn, kemeline jetken eń tamasha aspap – adam jáne adamnyń daýysy», ­- dep jazady Farabı.

Uly oıshyldyń mýzyka teorııasyna arnap jazǵan eńbekteriniń birazy bizge málim. «Mýzykanyń uly kitaby», «Mýzyka jaıly taldaý», «Yrǵaqtardyń klassıfıkaııasy», «Ǵylymdardyń enıklopedııasy» atty eńbekterinde mýzyka ǵylymyn taldaýǵa arnalǵan taraýlar jeterlik. Eńbekteriniń ishinde Ábý Nasyr ál-Farabı esimin  dúnıege tanytqany – mýzyka teorııasyna qatysty «Mýzyka týraly úlken kitap» dep atalatyn eńbegi. Kitap «Mýzyka ónerine kirispe», «Mýzyka óneriniń negizderi, «Mýzykalyq aspaptar» jáne «Mýzykalyq kompozıııa» degen úlken tórt taraýdy jáne 1500 betti quraıdy. Kóptegen traktattarynyń arasynan daralanatyn bul eńbekti ózi túsinikti ári jeńil, jurttyń kádesine jaraıtyn etip jazǵanyn aıtady. Sondyqtan da ol dybystardyń poezııamen úndestigin, dybystar men sandardyń úndestigin, ıaǵnı matematıkalyq sandardy paıdalana otyryp, mýzykalyq dybystardy tuńǵysh ret qaǵaz betine túsiredi, nota túsinigin alǵash engizedi. Mýzykada qoldanyp júrgen biz biletin 7 nota bolsa, ál-Farabıdiń matematıkalyq sandarmen sıpattaǵan eńbeginde 12 nota belgili, qalǵan 5 nota belgisiz. Munyń syryn osy kúnge deıin eshkim dál taba qoıǵan joq. Bul eńbek Eýropa mýzyka ilimi men mýzyka óneriniń damýyna da úlken áserin tıgizdi. Ol mýzyka teorııasyn, mýzyka tarıhyn jazyp qana qoımaı, mýzykalyq «Ýd», «Kanýn», «Tanbýr» aspaptaryn jasaǵan. «Mýzykanyń úlken kitaby» ál-Farabı esimin ǵylym kókjıegine odan ári kóterdi jáne mýzyka salasyndaǵy qundylyǵy óte joǵary eńbek bolyp qala beredi.

«Mýzyka ǵylymyn zertteý úshin, birinshiden, mýzykalyq saýattylyq, ekinshiden, estý qabiletiń kúshti bolý kerek», - deıdi Arıstotel. Al osy qasıetterdiń bári ál-Farabıdiń boıynan tabylady. Ǵalymnyń mýzyka ǵylymy men óneriniń damýyna qaldyrǵan úlken qoltańbasy jaıynda sheteldiń kóptegen ǵalymdary zertteýler jazǵan. «Mýzyka salasynda ál-Farabı bir ózi ǵana bas korol bolyp tabylady. Basqasha aıtqanda, mýzyka salasynda ál-Farabıge úlgi bolarlyq, birinshi ustaz bolarlyq adam bolmaǵan», - dep baǵalaıdy aǵylshynnyń mýzyka zertteýshisi G.Farmer.

Bıylǵy jyl uly oıshyldyń 1150 jyldyǵyna oraı «Ál-Farabı jyly» bolyp jarııalanǵan bolatyn. Osyǵan sáıkes bul mereıtoı IýNESKO qamqorlyǵymen halyqaralyq kólemde atalyp ótti. Kóptegen is-sharalar, halyqaralyq pánder olımpıadalary, onlaın rejımde ǵylymı semınarlar ótip jatty. Ǵalymnyń eńbekterinen 7 monografııa, dáıeksózder jınaǵy, naqyl sózder jınaǵy qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde jaryq kórdi, buryn jarııalanbaǵan 3 traktaty arab tilinen qazaq tiline aýdaryldy. Jaqynda uly oıshyl esimin ıelenip otyrǵan elimizdiń jetekshi oqý ornynda ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetinde ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn ótkizý úshin qurylǵan arnaıy komıssııa tóraǵasy Q.Kósherbaev bastaǵan bir top ǵalymdar men zııaly qaýym ókilderiniń, oqý orny basshylary men stýdentteriniń qatysýymen ál-Farabı jyly qorytyndylandy. Osy oqý ornynda álemde tuńǵysh bolyp jaryq kórgen Ábý Nasyr ál-Farabı enıklopedııasy tusaýy kesildi. Degenmen, áli de zertteýdi qajet etetin tustar jeterlik, artynda óshpes murasy bar enıklopedıst ǵalymdy zerttep, zerdeleýge, onyń eńbekterin tárjimalaýǵa qatysty birqatar jumystardyń odan ári júrgizile beretini sózsiz.

Danat Janataev,

F.ǵ.k., Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ doenti

Jubatqan Farıza,

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ

 Fızıka-tehnıkalyq fakýltetiniń magıstranty

«Adyrna» ulttyq portaly

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy