Annotaııa
Qazaq tiliniń tarıhtan búginge jalǵasqan Qazirgi qazaq tiliniń ahýaly. Qazaq tiliniń tarıhyna toqala otyryp, búgingi jaǵdaıyn saralaý. Memlekettik til damýyndaǵy ósekti máselelerdi dáleldi taldaý.
Annotaııa
Sostoıanıe sovremennogo kazahskogo ıazyka, prodoljaıýegosıa s ıstorıı na segodnıashnıı den. Analız sovremennogo sostoıanııa, perehodıa k ıstorıı kazahskogo ıazyka.Argýmentırovannyı analız spornyh voprosov razvıtııa gosýdarstvennogo ıazyka.
Annotation
The state of the modern Kazakh language, continuing from history to the present day. Analysis of the current state, moving on to the history of the Kazakh language.Reasoned analysis of controversial issues in the development of the state language.
Til – halyqtyń basty qarym-qatynas quraly. «Balyq tilsiz bolsa da, halyq tilsiz bolmaıdy» degen Qadyr Myrza atamyzdyń naqylyndaǵydaı, tilsiz halyq túgil jeke tulǵa ómirin elestetý qıyn. Tolyqqandy adam retinde ómir súrýdiń negizgi kilti – qorshaǵan ortamen baılanys bolsa, bul baılanysty qamtamasyz etetin basty element – til.
Jalpy, Jer júzinde 6000-nan astam til bolsa, onyń ishinde qoldanystaǵy memlekettik statýsy bar tilder jáne joıylý aldynda turǵan sonymen qatar ataýlaryn tek tarıhtyń kóne aqparattarynan kóz shalyp qalatyn, búginde jer betinde joq tilder de bar. Sonymen qatar, «memlekettik til» mártebesine ıe bolǵanymen, statýsyna sáıkes qurmetke ıe bola almaı kele jatqan tilder de bar. Til taǵdyry el taǵdyrymen birtutas bolǵandyqtan, tildiń máńgi jasaýy halyqtyń ulttyq qundylyqtaryn joǵarǵy dárejede dáripteýimen sıpattalady.Derbes elimizdiń tarıh tamyry tereńge boılaǵan, qasıet oty esh sónbes ulttyq tili ár qazaq patrıotynyń júreginde sóılep tur.
Qasıetti tilimizdiń josparly saıası damý, halqymyzdyń tildik quqyǵyn qorǵaý bastamasy, kórkem ádebıet pen isqaǵaz tilin qalyptastyrý jumystary Álıhan Bókeıhanov pen Ahmet Baıtursynov syndy zııalylarymyzdyń eren eńbeginen bastaý alǵan. Zaman qysymyna oraı, ult bolashaǵy bulyńǵyr tartqan shaqta, ulttyq tilimizdiń taǵdyryn sheshýde zııalylarymyz usynǵan jol aıryqsha boldy.Sol sebepten, tilimizdiń búgini men bolshaǵyn baǵamdaý úshin osy joldy sabaq ala jalǵastyrýymyz qajet.Til máselesine baılanysty zııalylarymyzdy ulyqtaýǵa sebep qandaı?
Tarıhtan belgili, elimiz 250 jyldan astam ýaqyt Reseı derjavasynyń bodandyǵynda boldy. Jalpy bodan eldiń jaı-kúıi ejelden belgili. Táýelsizdiginen aıyrylyp, taǵdyry kóleńkelengen halyq jasqanshaq keledi. Osyndaı qıyn shaqta, tildik quqyqtyń qorǵalýyn ózekti másele etip kóterip, iri derjavaǵa talap qoıa bilgen arystarymyzdyń áreketi, búgingi til taǵdyrynyń bastamasy deýge bolady. Bul tusta, 1905jylǵy qarashada Reseıde ótken «Jergilikti jáne qalalyq qaıratkerlerdiń » Moskvadaǵy sezinde: «Ana tilin erkin qoldaný qazaqtardyń taıaý aradaǵy muqtajy» dep málimdedi. Sonymen qatar, tilder quqyǵyn shekteıtin zańdardyń jedel túrde qaıta qaralýyn tabandy túrde talap etti. Osy bastamanyń jalǵasy retinde, Qarqaraly ýezindegi qazaqtardyń 11 tarmaqtan turatyn quzyrhatyn uıymdastyryp, ony orys tilinde shyǵatyn «Syn otechestva» gazetiniń 1905 jylǵy 4 qyrkúıektegi 173-sanynda óz atynan jarııalaǵan. Bul tarmaqtyń 2,3,7,8-tarmaqtarynda qazaq tiliniń máseleleri kóterildi.{1}
Álıhanyń bul máseleni ózekti etip kótermesine bolmas edi, sebebi, qazaq halqynyń orys tilin meńgerý dárejesine qaramastan, qyzmet kórsetýdiń barlyq tarmaqtary orys tilinde júrgizildi. Tipti balalar mektepte qazaq tilinde bilim almaıtyn jaıttar oryn aldy. Quzyrhatta keńselerdegi is-qaǵazdardy da qazaq tilinde júgizý talaby qoıylǵan. Saıyp kelgende, munyń barlyǵynyń otarlaý saıasaty ekenine kóz jetkizemiz, bul turǵyda Álıhan Bókeıhanov: «Orystandyrý saıasaty qazaqtardyń ana tilinde hat tanýyn tejeýdiń barlyq amal-tásilderin qarastyrýdy talap etti» dep jazdy.{2}
Ótken ǵasyrdaǵy til taǵdyrynyń qıyndyǵyn bodandyqpen túsindirýge tyrystyq. Al búginde egemen el Qazaqstan retindegi táýelsizdik jaǵdaıyndaǵy memlekettik tildiń hal-ahýaly qandaı?
Ulttyq tildi qurmetteý árbir qazaq oryndaýǵa tıis mańyzdy mindet. Al Qazaqstan azamattary qurmetteýge tıis ulttyq til- qazaq tili. Tilimiz «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili» statýsyn 1989 jyly 22 qyrkúıekte ıelendi sonymen qatar osy jyly « Qazaqstan Respýblıkasynyń tilder týraly» zańy qabyldandy. 1995 jyl 30 tamyzdaǵy referendýmda qabyldanǵan jańa konstıtýııanyń 7-babynda ulttyq tilimizge baılanysty «memleket Qazaqstan halqynyń tilderin úırený men damytý úshin jaǵdaı týǵyzýǵa qamqorlyq jasaıtyny» jáne « Memlekettik uıymdarda jáne ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady» delingen. Elimizdiń barsha azamattaryna memlekettik tildi erkin jáne tegin meńgerýine materıaldyq, uıymdastyrýshylyq jaǵdaılar jasalǵan. Halyqty toptastyrýdyń mańyzdy faktory – memlekettik til. Osy urandy basty nazarǵa ala otyryp, Memlekettik tildi damytý men qoldanýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyna sáıkes, qazaq tilin meńgergen turǵyndar úlesi 2017 jylǵa qaraı-80%, al bıylǵy 2020jyly-90% ǵa jetkizý josparlanǵan. Alaıda, 2016 jylǵy baspasóz betterinde berilgen dıagrammaǵa júginsek, elimiz 2017 jyly jetýi kerek dep mejelegen shamaǵa eki jyl erte jetip qoıǵan ekenbiz, ıaǵnı, 2015 jyly-80%-dy baǵyndyrdyq.{3} Bul qarqynmen jalǵassa, bıylǵy jyl tipten túgeldeı Respýblıka qazaqsha saırap tur degen sóz emes pe?! Al 2025 jyly memlekettik tildi meńgergen turǵyndar 95%-dy quraıdy dep kútilýde, bul boljam da mejesinen erte oryndalsa, til saıasatyn júrgizýshilerge úlken jetistik bolar edi.
Bir ókinishtisi, bul dıagrammadaǵy sandar adamdy bir marqaıtyp tastaǵanymen, kóz kórip qulaq estıtin qoǵam sıpaty múlde bólek. Sıqyrly ıfrlardyń jyltyraýy shyn bolsa, bizdiń elde memlekettik tilge baılanysty eshqandaı másele joq dep aıaqty aspanǵa kóterip jata bersek te bolatyndaı, degenmen, shynaıy ómir kelbeti buǵan jol bermeıdi. Qoǵammen bite qaınasyp ómir súretin kez kelgen tolyqqandy adam qazaq tiliniń joǵary suranysta emestigine kóp qarsylyq bildirip jatpaıdy. Tek til salasynda qyzmet etetin adamdar legi ǵana memlekettik til mártebesiniń joǵarylaýyn aıtyp maqtanýda, sol maqtanysh tek qaǵaz ben sıqyrly ıfralar túrinde qalyp qoımasa bolǵany. Bul másele ult qundylyǵyna tikeleı baılanysty.
Al ulttyq tildiń qundylǵyn joǵaltý el keleshegi úshin úlken kesel. Kesel demekshi, elimizde ulttyq tildiń máselesi san jyldar boıy kezek kúttirmeıtin, keseli kóp másele bolyp keledi. Kezek kúttirmeıtin deıtin sebebimiz,búginde, qazaq tiliniń hal-ahýaly birqalypty jaǵdaıda emes. Memlekettik statýsy bolǵanymen, kóp jaǵdaıda qoldanylý aıasynyń tarylyp bara jatqany da baıqalady. Qoǵamda ana tilim- qazaq tili dep aıta alǵanymen, ana tilinde sóıleýge shorqaq nemese tipti de sóıleý bilmeıtin qazaq azamattary bar. Tipti qarapaıym halyqty qoıyp, aty dardaı depýtattarymyzdyń qazaq tilinde jasaǵan málimdemelerin estigende, jaǵamyzdy ustaımyz, biraq ana tilimizge shorqaq jandardy qazaqsha sóıleýge mindetteıtin zańnyń da baryn eskere ketken abzal.Qazaq tiliniń adamdar arasynda tar qoldanysqa ıe ekenin ras. Elimizdiń basym turǵyndary qazaq tiliniń qoldanysyna keri áreketter jasaýda, sondaǵy ana tilden bezip, tilge tıek etetinderi orys tili. Birshama alpaýyt kompanııalar men mekemelerge jumysqa alý kezinde aldymen orys jáne aǵylshyn tilderin bilýi talap etiledi. Memlekettik qyzmet aıasynda da qoıylatyn basty talap osylar.
Tildi qurmetteıtin el retinde aldymen qazaq tilin bilip, orys jáne aǵylshyn tilderin belgili bir maqsatar úshin meńgerýimiz kerek. . Elimizdiń básekege qabilettiligi úshin elbasymyz «Úshtuǵyrly til» saıasatyn engizdi . Ondaǵy maqsat elimizge aǵylshyn, orys tilderin úıretip qazaq tilin tereńge kómý emes. Dana halqymyzdyń «óz tiliń birlik úshin, ózge til tirlik úshin» degen naqyly qazaq tiliniń mańyzyn naqtylaı tústi. Orys tiliniń basymdyǵyn sóz etsek bolǵany, «qanshama jyl orys qursaýynda boldyq degen» degen syltaýlar aıtylady. Ol dáýir ótti, búginde egemen elmiz, tildi úırenem deýshilerge memleket tarapynan qoldaýlar kórsetiledi. Kóp jaǵdaıda, qazaq til dárejesiniń tómendigin onyń úıretilý sapsynan emes, suranystyń azdyǵynan, tıisti dárejede qajettiliktiń bolmaýynan izdegen durys. Qazaq tilin bilýge qoıylatyn talap jaıy tipti ádiletsiz.
Veb-baspager Jánibek Súleevtiń «men qazaq tilin meńgergenderdiń ǵylymdy, progresti, mádenıetti eýropalyq túsinikte jyljyta alatynyna senbeımin», degen sózin saraptasaq, búginde, eýropanyń zamanaýı adamyna aınalǵysy keletinder kóp. Olaı bolsa, bul azamattar legin qazaq tilin qoldanýshy janashyrlar esebinen qysqarta bereıik.{4}
Qarapaıym mysal, izdenis ústindegi adamdardyń kópshiligi aqparat izdeý barysynda qazaq tiline qaraǵanda, orys tilinde tolyq aqparattar legi baryn aıtyp shaǵynady. Bul da jalǵan emes. Al aýdarmalaryn tutynaıyn deseń, orys tildi nusqasymen salystyrǵanda, aqylǵa qonymsyz jasalǵan aýdarmany ushyrastyramyz. Qazaq tili baı dep maqtanyshpen aıtqanda, myna aýdarmalardaǵy olqylyqtarǵa qarap, til baılyǵyna kúmán keltiremiz be álde aýdarma isiniń durys jolǵa qoıylmaýynan kóremiz be dep oılanyp qalamyz.
Qazaqstan kópultty memleket. Endigi kezekte, barlyq memleket turǵyndaryn qazaq tilde sóıletýdi májbúrli júzege asyrý qajet degen pikirler aıtylyp jatyr. Degenmen bul tezıstiń kúmán-kúdigi basym.Óıtkeni óz kásibin dóńgeletip otyrǵan qandaı da bir dıasporalar úshin, qazaq tilin meńgerý qanshalyqty tıimdi degen suraq týyndaıdy. Sebebi olar úshin elimizde orys tilinde ómir súrý qıyn emes te, kerisinshe qazaqtarǵa óz elinde oryssha ómir súrý qıyndyq týǵyzady. Bul etnosaralyq narazylyqtar da týdyryp jatady.
Til máselesiniń kóleńkeli tustary qashan kún betin kórmek?! Bul suraqtyń jaýabyn tıisinshe, til komıteti men til saıasatyn júrgizýshilerden izdeımiz. Bılik pen til máselesi jaıynda bir oqıǵa oıǵa oralady. Til komıteti 90-shy jyldardyń ortasynda, til tyraly bastapqy zań jobacyn tanystypý úshin kezekti otypycyn ótkizdi, sonda qatysýshylardyń biri Sultan Orazalınovtan: «Zań jobasy qaı tilde jazylǵan?»-dep surapty. Sheneýnik bolsa, sasqalaqtap, naqty jaýaptan jaltarǵan.{5} Demek, joba alǵashynda orys tilde bolǵany. Osy oqıǵadan soń til saıasatyna kúmánmen qaraý qalyptasty. Biraq búginde, qalalyq tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasy memlekettik tildiń ahýalyn kóterý baǵytynda biryńǵaı sharalar jasaýda. Basqarma memlekettik mekemelerdegi til normalarynyń saqtalýyna monıtorıng júrgizdi. Eldegi birshama kóshe attaryn qazaqsha retke keltirý jumystaryn jasady. Qazaq tilinde sapaly kontentti damytýda.Osy oraıda, ádettegishe úkimetti kináláý úrdisimiz júrmeı tur. Kóp jaǵdaılarda orys tiline jaqyndyǵymyzdy ótken ǵasyrlardaǵy qazaq halqynyń Reseı derjavasyna bodandyǵymen túsindirip jatady ol da aqylǵa qonymdy sebep tek, búginde elimizdiń derbestigin eske ala otyryp máseleni qaıta qarasaq memleket bar jaǵdaıyn jasaǵan qazaq tilinde taza sóıleýge keıbir adamdarda ózindik qulyq joq syndy. Qazaqsha kibirtikteı sóılegen jandardy kórsek «shala qazaqqoı» dep júre beremiz. Sonda shalalyqtyń túbi ne bolmaq!? Óz tilinde erkin sóıleı bilmeıtin adamnyń qazaqsha oılap, qazaqsha ómir súre alýy ekitalaı. Sondyqtan ana tiline shorqaq qaraý búkil bolmysyna nemquraıly qaraý bolyp tabylady.
Qorytyndylaı kelsek, qazaq tiliniń búgingi ahýaly kúrdeli másele. Qazaq tili qoldanysta degen sóz tek qaǵaz júzinde oryndalýǵa apara jatqanadaı. Memleket tarapynan jasalǵan qoldaýlardy durys paıdalanyp, til mártebesin kóterý Respýblıka azamattarynyń árbiriniń azamattyq boryshy.
«Ulttyń tili – ulttyń dili» dep, halyq danalary aıtqandaı, ultymyzdy saqtaıyq. Ana tilimizdiń aıbynyn asqaqtatyp, qasıetti qazaq jerinde qaazq tiliniń mártebesin kótereıik! Tól tilimizden qashpaı kerisinshe tórge súıreıik sonda ǵana Qazaqstan túndigi berik el bolmaq!
Aqerke Bıjan,
«Turan» ýnıversıteti
Jýrnalıstıka fakýltetiniń stýdenti
