Saǵatbek Qalıev, mýzykatanýshy ǵalym:
– Saǵatbek aǵa, siz qaı arnada qyzmet isteseńiz de, «Altybaqan», «Aýyldyń alty aýyzy», «Amanat», «Dala-dýman», «Segiz qyrly» sekildi qazaqylyq dástúrdiń tunyp turǵan úlgisin nasıhattaıtyn baǵdarlamalardy udaıy ózińizben ala júretin sekildisiz. Sondyqtan biz ózińizben ulttyq mádenıetimizdiń janashyry retinde áńgime órbitsek. Nege bizder táýelsiz el bola tura, osy eldiń tól jurty – qazaqtyń ózine ǵana tán áni men jyryn ózge jurttyń ónerinen tómen qoıyp, ózimizdi tyńdamaı, oqshaý qaldyryp qoıdyq? Mysaly, bizde nege áli kúnge dástúrli ánshini tyńdaıtyn, kelgen qonaǵyńdy alyp baryp maqtanatyn, jan dúnıeńdi rýhanı azyqtandyratyn bir meken joq?
– Bul – bizdiń ulttyq ónerdiń janashyrlary qashannan kóterip kele jatqan óte ózekti bir másele. Tarıhqa úńilsek, Keńes Odaǵy kezinde Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Mádenıet Eshekeevter ashqan estradalyq stýdııalar boldy. Onyń ataýy ǵana estradalyq bolǵany bolmasa, ol jer ulttyq mýzyka mamandaryn, dástúrli ánshi men kúıshilerdi daıarlaıtyn ortaǵa aınalǵan edi. Odan buryn konservatorııada da marqum Jánibek Kármenovtiń, Qaırat Baıbosynovtardyń uıytqy bolýymen ulttyq án kafedrasy ashylǵan. Tipti sol ult degendi joıýǵa umtylǵan keńestik kezeńniń ózinde ulttyq mýzykamyzdy dáripteýde álgindeı tulǵalar jankeshtilik deýge turarlyq is atqardy. Negizinen, naǵyz qazaq mýzykasynyń eń bir oqshaýlanǵan jeri – aýyl. Sol aýyldarda árbir oshaqtyń, ár toı-tomalaqtyń tóńireginde qalyptasqan dala teatry bolǵan. Siz aıtyp otyrǵandaı, ulttyq ónerimizben sýsyndaıtyn oryn óz bastaýyn sodan alýy tıis. Bizdiń qoǵamda ótken ǵasyrda ulttyq mýzykanttardyń ózi ekige bólindi: biri – kásibı maman retinde bilim alǵandar, ekinshisi – elimizdiń tórt tarapynda qazaqtyń mýzykalyq dástúrin saqtap otyrǵan azamattar. Qazaqtyń dástúrli mýzykasy bar qazaqqa ortaq dúnıe bolǵanymen, onyń da ózindik ishki erekshelikteri, birin-biri qaıtalamaıtyn san qyry bar. Mysaly úshin, Batystyń tókpe áni, tókpe kúıimen Arqanyń sal-seriler ánderin, shertpe kúılerin salystyra almaısyz. Osylardyń qaı-qaısysynyń bolsyn, saqtalýy aýyldyń úlesinde boldy da, ony qaǵaz betine túsirip, oqýlyqqa aınaldyryp, jas ónerpazdarǵa úıretý, ıaǵnı, kásibı deńgeıde damytý qaladaǵy oqý oryndarynyń úlesinde edi. Al bul óz kezeginde jalpy mádenı ortada óziniń áserin tıgizdi.
– Ulttyq dástúr, mádenıetimizdi saqtaýda aýyl men qalanyń rólin jiktep bólip berdińiz. Al endeshe búginde solardyń qaısysy óz rólin tııanaqty atqaryp, qaısysy sol údeden shyǵa almaı júr?
– Eń qyzyǵy, sońǵy 10-15 jyldyń ishinde «aýyl» degen túsinik qatty ózgerip ketti. Aýyl degen materıaldyq, geografııalyq deńgeıden basqa bir ınformaııalyq, vırtýaldyq deńgeıge aýysty. Al durysy: aýyl – siz, aýyl – men. Men aýyl jaıly aıtýym úshin mindetti túrde týǵan jerime baryp qaıtýym kerek emes. Aýyl biz úshin – tilmen, salt-dástúrmen, kúımen, ánmen, qala berdi, qazaqy dámmen, baýyrmen, týǵan-týyspen, sondaı-aq estetıkalyq-etıkalyq dúnıelermen tyǵyz baılanysty uǵym. Sondyqtan aýyldy aýylǵa baryp izdeýdiń qajeti joq, aýyl osy jerde. Aýyl – rýhanı qundylyq. Shartty túrde qalanyń ortasyna kıiz úıdi tigip tastap, «men – qazaqpyn» degen kúlkili nárse. Sondyqtan aýyldy ózimizdiń ishki dúnıemizden izdeýimiz kerek. Aýyldyń ıisi sol aýylda týyp, jeriniń jýsanyn ıiskegen kez kelgen aqyn, jazýshy, ánshi, kúıshi shyǵarmashylyǵynan, al jalpy, bar qazaqtyń boıynan ańqyp turýǵa tıis. Biz qaıtadan basymyzǵa taqııa, ústimizge shapan kıgenmen, ishimiz qazaq bolmasa, bári – beker.
Aýyl degen – ananyń sútimen, atanyń qanymen beriletin dúnıe. Biraq biz ony kádimgideı turaqtandyryp, qalypqa keltirip otyrýymyz shart. Jańaǵy aıtqandaı, ulttyq mádenıetti nasıhattaıtyn orta qurylsa, aýyl degen – sol. Biraq búginde aýylǵa artta qalǵandyq, qazirgi tilmen aıtqanda, «mambetızm» dep qarap, qalamen ekeýin eki tentek qoshqardy súzistirgendeı, qarama-qarsy qoıý degen qorqynyshty úrdis qoǵamdy jaılap barady. Eger biz búgin aıtysty, kúı tartysty ne sol sııaqty jyrdy kerek emes «kesheginiń nyshany» dep ysyryp tastar bolsaq, sóıtip jansyz óli daýystaǵy fonogrammamen aıtyp, óz atyn qate jazatyn ánshilerdi bizdiń ulttyq qundylyǵymyz der bolsaq, árıne, ol jerde aýyl joq. Aýyl – Táttimbet pen Qurmanǵazynyń, Abaı men Qanysh Sátbaevtyń esimimen, aýyl – alash ardaqtylarynyń atymen, búkil bizdiń tarıhymyzben baılanysty nárse. HIH ǵasyrdy qazaq mádenıetiniń «altyn ǵasyry» dep tegin atamaǵan.
Óıtkeni búgingi tańǵa deıin bizdiń aýyz toltyryp aıtarlyqtaı keremetteı ónerpazdarymyz osy HIH ǵasyrdan HH ǵasyrdyń ortasyna deıin ómir súrdi. Aqan seri, Birjan sal, Jaıaý Musa, Qurmanǵazy, Táttimbet t.b. Bári de – álgi biz aıtyp otyrǵan qazaqtyń tórt taraptaǵy dástúrli mádenıetiniń ókilderi. Solardyń sońǵy tuıaǵy – keshegi Nurǵısa aǵamyz edi, Tilendıev, kúni keshe aramyzdan ketken Qarshyǵa aǵamyz da tegin adam bolǵan joq. Qazir sol kóp dúnıeler notaǵa, taspaǵa tústi, bizdiń baǵymyzǵa qaraı, aýyldarda sol ánderdi aıtyp, qaǵazǵa, taspaǵa túsirýge kómektesken aqsaqaldarymyz boldy. Konservatorııanyń da osy oraıda eńbegi kóp, sebebi ol oqý orny ashylǵan kezde Ahmet Jubanov aýyldan qanshama azamattardy shaqyrtyp alyp, dástúrli mýzyka mektebin qalyptastyrdy. Endi osy tusta aıta keterligi: qoǵammen qatar mádenı máıegimiz de ózgerip keledi. Bul rette memlekettik deńgeıde dástúrli mýzykamyzdy saqtap qalý emes, sony ary qaraı damytýymyz kerek. Ony qalaı damytý kerektiginiń de kanondary: qalaı oqytý kerek, bizdiń dástúrli mýzyka mektepteriniń basynda kimder turdy, olardyń aýzynan jazyp alynǵan taspalar, odan oqyp-úırengen ónerpazdarymyz da bar. Biraq búgin solardyń barlyǵy jan-jaqta jamyrap júr. Sondyqtan aıtarym, dál qazir eń birinshi biz úshin ıdeologııalyq astary bar másele – bizdiń ulttyq mýzykanttarymyzdyń bedelin kóterý kerek. Jáne de bul jerde men olardyń tek qana adamı kózqarastaǵy emes, kásibı mýzykant retindegi bedeli jaıynda aıtyp turmyn. Sebebi olardyń moınynda halqymyzdyń sanǵasyrlyq murasyn keleshek urpaqqa jetkizý amanaty tur. Alla olarǵa daýysty, dástúrdiń nyshandaryn da sol úshin bergen. Biraq bizdiń qoǵamda qazirgi tańda, ókinishke qaraı, olardyń bedeli tómen.
– Bul neniń áserinen?
– Munyń birden-bir sebebi mynada sekildi: biz qoǵamda ulttyq mýzykanttar ǵana bizdiń dástúrimizdi ustap tur dep oılaımyz. Abaı da osy oraıda qulaǵy joq kúıshiniń tul ekendigin aıtyp ketken. Iaǵnı, tyńdarmany joq kúıshi eshkim emes. Eń birinshi qundylyq ol – orta, el, halyq. Tek tyńdarmany bar mýzykanttyń ǵana bedeli kóteriledi. Óıtkeni onyń qoǵamǵa qajettiligi bar. Bizdegi basty problema, siz ben biz búgin talqylap otyrǵan dástúrli ónerpazdardyń ónerlerin halyqqa usynyp, tyńdarman qalyptastyratyn, dástúrli mádenıetimizdi nasıhattaıtyn ortalyq joq. Máselen, meniń ne sizdiń, ıaǵnı, jekelegen azamattardyń toıyna shaqyrýymen dástúrli ánshi óspeıdi. Aıtalyq, Qaırat Baıbosynov aǵamyz óz qarjysymen ary ketkende jylyna bir-aq ret konert ótkize alýy múmkin. Meniń, mysaly, aı saıyn ol kisiniń ne bolmasa sol sekildi dástúrli ánshiniń ónerin tamashalaǵym keletin shyǵar, ondaı kezde men qaıda baramyn? Ne bolmasa, basqa elderden qonaqtar kelip, qazaqtyń dástúrli mýzykasynan konert kórgisi keldi delik, (ondaı jaǵdaılar óte jıi ushyrasady), sondaı kezde ol qonaqtardy qaıda apararyńdy bilmeı, dal bolasyń. Tipti ár qazaqtyń baıaǵy ótken jeztańdaı ánshilerimiz Ǵarıfolla Qurmanǵalıevti, Manarbek Erjanovty, Júsipbek Elebekovti ne Jánibek Kármenovti tyńdaǵysy kelýi zańdy ǵoı. Al biraq qaıda baryp tyńdaıdy? Meıli ony teatr deıik, ne prodıýserlik ortalyq, bolmasa, konerttik ortalyq deıik, ataýynda turǵan eshteńe joq. Ondaı oryn ashylsa, 1,5 mln halqy bar Almatyda soǵan baratyn 150 kórermen tabylmaı ma? Tabylady, tek qana baratyn jeri joq. Al bul – óte ózekti másele.
– Sizdińshe, bul máseleni qalaı sheshýge bolady?
– Memlekettik deńgeıde qaralýy kerek, bul – bir. Ekinshiden, tek basshylyqtyń úlesindegi dúnıe dep qaramaı, bul jerde aqparat quraldary, ásirese, telearnalar aralasýy kerek. Sondaı-aq orta qalyptastyrý kerek. Máselen, qazir Astana salynyp, kún saıyn kórkeıip keledi. Nege sol elordamyzǵa qazaqtyń rýhanı dúnıesin nasıhattaıtyn bir ortalyq salmasqa? Oǵan nege Qurmanǵazy ne Táttimbet, bolmasa sol sııaqty Arqa mektebiniń iri ókili, sal-serilerdiń biriniń atyn qoımasqa? Eger osy nárse júzege asar bolsa, elimizdiń tórt buryshynda júrgen ónerpazdarymyz sol jerge jınalar edi. Bul – bergi jaǵyndaǵy áńgime. Ekinshi másele, eger biz búgingi tańda bul máseleni ózekti dep eseptemeıtin bolsaq, qazir kórip júrgenimizdeı, amerıkandyq ekspansııaǵa urynamyz da, kóp dúnıelerden aıyrylyp qalamyz. Óıtkeni ulttyq mýzykanyń áýeninde, aıtylý yrǵaǵynda qazaq ultynyń kody jatyr deýge bolady. Tildiń ózindik yrǵaǵy bar. Búgingi tańda bizde ýrbanızaııaǵa ushyraǵan kúndelikti qarym-qatynastyq til bar, sonymen qatar qazaqtyń óziniń ulttyq naqyshy bar, yrǵaǵy saqtalǵan til bar. Ol – til án men kúıdiń áýezimen birge damyp kele jatqan dúnıe. Eger biz sodan ajyrap ketetin bolsaq, ol áýenge jetý óte qıyn bolady. Qanymyzdan arylsa bitti, biz ulttyq kodymyzdy joǵaltamyz da shyǵamyz. «Naǵyz qazaq qazaq emes, naǵyz qazaq – dombyra» degen – óte taýyp aıtylǵan, astary sondaı tereńde jatqan dana sóz. Qara dombyranyń úni – qazaqtyń kókireginen shyqqan ún. Qaıta-qaıta aıtyp, qazaqtyń sanasyna sińirip otyratyn qundylyqtar ol – jer baılyǵy, memlekettik turaqtylyǵymen qatar osy ulttyq mura. «El ekonomıkasy kóterilsin, sosyn bári ornyna keledi» degen qate uǵym. Nege? Sebebi ýaqyt kútpeıdi. Aıtalyq, Rysbaı Ǵabdıev ketip qaldy, Saǵym Jalmyshev, Nurǵısa Tilendıev, Aqseleý Seıdimbekov syndy ulttyq mádenıetti bir judyryǵynda ustap turǵan tulǵalar o dúnıelik bolyp ketti. Kúni keshe ǵana qazaqtyń qara dombyrasynyń qudiretin álemge tanytqan uly mýzykanttardyń sońǵy tuıaǵy Qarshyǵa Ahmedııarov ómirden ozdy. Ýaqyt kútpeıdi dep otyrǵanym – sol. Eń basty bizdiń túsinýimiz kerek nárse, bul – amanat! Biz dúnıejúzilik órkenıetke qazaq bop kirmesek, basqadaı bizdiń esh keregimiz joq. Biz qazaq desek, ulttyq mýzyka, dástúr, sal-serilikti aıtamyz, nege, sebebi ol – kózge kórinip turǵan nárseler. Alaıda onyń kózge kórinbeıtin de astary bar ǵoı. Mysaly úshin, mýzyka salasynda júrmeı-aq, matematıka, taý-ken salasynda da ulttyq rýhy myqty, keremet dástúrshil tulǵalar boldy ǵoı. Máselen, Qanysh Sátbaev aǵamyz sekildi t.b. Arǵy jaǵynda «qazaqpyn» dep qaınap jatqan dúnıe bolmasa, ol qaı salada bolmasyn, jetistikke jetýi óte qıyn.
– Sal-serilik dep qaldyq qoı, osy bir fenomen tulǵalardan biz qalaı kóz jazyp qaldyq?
– Olar eshqaıda joǵalǵan joq, búgin de bar. Biraq biz oılaǵandaı, HIH ǵasyrdaǵy keıipte emes, kádimgi ózimiz sekildi osy zamanǵy adam keıpinde. Sal-seri degen dombyra ustap, sharshy topta án salatyn ǵana adam emes, ol – ózgeshe bir tıp. Kerek deseńiz, ol – jan dúnıeniń baılyǵy, ol – minez, ol – aqyn, aqyndyq poezııasynyń ishindegi mahabbat lırıkasy deýge bolady. Mysaly, kez kelgen sal-serilerimizdiń ánderiniń ishinde bizdiń keremetteı degen ájelerimizdiń aty júr. Aıtalyq, Balýan Sholaqtyń Ǵalııasy, Aqan seriniń Maqpaly, Birjan saldyń «Láılimi» t.b. Sondyqtan men aıtar edim, sal-serilik degenimiz ol – jan dúnıeniń kúıi. Múmkin sal-serilik qazirde bir kásipkerdiń boıynda júrgen shyǵar, sol sııaqty qarapaıym aýyl turǵynynyń boıynda… Áıteýir ol qasıet qazaqtyń boıynan joǵalǵan joq. Biraq qazirgi qoǵamda sal-serilik mýzykalyq salada ánshilik, kúıshilik sekildi óziniń janrlyq sıpatynan aıyrylyp barady deýge bolady. Máselen, bizdiń qazirgi dástúrli ánshilerimiz tek qana án aıtady, al onyń arǵy jaǵynda jatqan jan dúnıeniń baılyǵy, sol ándi zertteý, án qaı jerde, qashan, qalaı shyqty jáne ol qaı jerde qalaı aıtylady, mysaly úshin, «Maqpal kim?», «Ǵalııa kim?» degen negizgi dúnıe qalyp qoıdy. Eń ókinishtisi de – sol.
– Iá, sózińiz aýzyńyzda, osy rette án alyby marqum Jánibek Kármenovtiń aldymen án tarıhyn áńgimelep, sosyn baryp ándi aıtatyny búgingige úlgi bolýǵa ábden laıyq emes pe?…
– Búginde sal-serilerdiń sońǵy tuıaǵy Qaırat aǵanyń ózi de: «Biz Jánibek ekeýmiz egiz qozydaı qatar júrýshi edik, sahnaǵa da qatar shyǵatynbyz», – dep aıtady. Biraq Jákeń Qaırat aǵa sekildi sahnaǵa jıi shyqpaıtyn. Sebebi bizdiń qoǵamdaǵy Qaırattyń róli ol ǵasyrlardan saqtalyp kele jatqan ánderdi jatqa bilip, qoǵamǵa nasıhattaý boldy da, Jákeń ánniń astaryna úńilip, zerttep, onyń tarıhyn jınaqtap, elge taratýdy óz moınyna aldy. Qarap tursaq, ekeýi de óz fýnkııasyn tolyǵymen oryndady.
– Qazaq mýzykasyn sizdińshe álemge qalaı tez tanytýǵa bolady? Brend retinde qalyptastyrý kerek pe?
– Men bul suraqqa sál áregirekten kelsem, sebebi áýeli bizdi qurtyp bara jatqan jaıttarǵa toqtalsam. Ulttyq mýzykany qurtqan nárse sońǵy 30 jyl ishinde bizdiń oǵan folklor dep qaraǵanymyz. «Folklor» degen ol – keshegi ótip ketken kúnniń qaldyǵy, mýzeı dúnıesi degen sóz. Qazaqtyń mýzykasy folklor emes, ol – klassıkalyq mýzyka! Al qazir biz klassıka dep júrgen opera men balet – batystyq órkenıettiń týyndylary. Onyń da bizdiń mádenıetimizde óz orny bolýy kerek shyǵar, biraq bizdiń tól ónerimiz odan joǵary turýy kerek. Sal-serilerdiń, kúıshi, jyrshylardyń mádenıeti ol – klassıkalyq mádenıet! Onyń murasy saqtalǵan, teorııasy bar, ol 19 ǵasyrda ábden pisip-jetilip, keremet deńgeıge kóterildi de, endigide ony ári qaraı damytý – bizdiń moınymyzdaǵy amanat. Osy oraıda ol memlekettik deńgeıdegi qoldaýdy, qarjylyq qoldaýdy talap etedi. Olaı bolsa, biz sol ózimizdiń tól mádenıetimizdi nasıhattaıtyn ortalar ashýǵa tıispiz. Biz tól mádenıetimizdi, ózimizdiń ult retindegi jeke kodymyzdy joǵaltyp almaýymyz kerek. Al mindetti túrde ony «útiktep», qyzyldy-jasyldy kıindirip, áshekeı taǵyp, sosyn onyń mán-mazmunyn túsinbeıtin sheteldik azamattarǵa kórsetý úshin brendke aınaldyrýdyń, menińshe, asa qajeti joq. Taıaýda bir shetelden qonaq kelip: «Qazaqtyń dástúrli ánin tyńdaǵym keledi, qaıda barsam bolady?» – dedi. Ondaı jer joq qoı, sondyqtan ózim uıymdastyrýǵa týra keldi. Men sekildi kúı keship júrgender qanshama?!. Al sonyń ornyna biz: «Osyndaı jerde, mynadaı bir oryn bar, bıleti – mine, bara ǵoı», – dep nege aıtpaımyz? Qaı sheteldiń turǵyny Qazaqstanǵa kelip Qaıratty, ne bolmasa Abdýlhamıtti izdeıdi? Biz ózimizdiń dástúrli ónerpazdarymyzdyń konertin sonaý Túrkııadan, ne bolmasa Reseıden t.b shetelderden arnaıy ushyp kelip, tamashalap ketetin jaǵdaıǵa jetkizýimiz kerek. Ol ertegi emes, ol bir arman da emes, ol – taza tehnologııa. Biz tek soǵan mán berýimiz kerek. Ónerpazdar halyqqa emes, halyq ónerpazdy tamashalaýǵa arnaıy barýy kerek. Qaıdaǵy brend, egerde biz kúıshini «ıtpen izdep» taba almaı júrsek? Ónerpaz tym bolmasa, «sheneýnikten» bir saty joǵary turmasa, bizdiń mádenıet damymaıdy. Óıtkeni sheneýnik bizdiń mádenıetimizdi damyta almaıdy, ony damytatyn ónerpazdar men zııaly qaýym. Bizdiń zertteýshiler men zııalylar arasynda mynadaı bir: «Eslı by Kýrmangazy ımel takoe je obrazovanıe kak Bethoven, vozmojno eto bylo by genıalnym», – degen jaǵymsyz sóz qalyp qalǵan. Al men kerisinshe: «Eger Bethoven Qurmanǵazy babamyz sekildi daryndy bolsa, toǵyz sımfonııamen shektelmeı, keminde jıyrma dúnıe jazar ma edi?», – deımin. Áıtse de mundaı qur salystyrý, esepteý sekildi sýdyń betindegi dúnıelermen aldanyp júre bermeı, bizge júıeli, jyl saıyn satylap jetetin baǵdarlama qajet, naýqan emes!
– Eger osy búgingideı qarqynmen kete berer bolsaq, onda az ǵana ýaqyttan keıin-aq óz dástúrin kerek etpeı de qoıatyn urpaq qalyptasady dep qoryqpaısyz ba?
– Men odan qoryqpaımyn, biraq ár urpaqtyń óz moınyna artqan amanaty bar ǵoı, ony keshegi ótken babalarymyz sheship ketpeıdi, ne bolmasa bizdiń balalarymyz sheshe almaıdy, ol – bizdiń moınymyzdaǵy, búgin sheshilýge tıis másele. Qazir biz ózimizge deıingi saqtalyp kelgen sol asyl qazynany tek qyzyqtap qana qoımaı, ony damytyp, jetildirip balalarymyzǵa berip ketýimiz kerek, mine – amanat degen osy! Sondyqtan men dástúr-salt, ulttyq mádenıetimiz joǵalyp ketedi dep qoryqpaımyn, tek bir kezderi tartylǵan Aral sekildi jyl ótken saıyn arnasy taryla ma dep qorqam. Biz sany az halyqpyz, sondyqtan ár ónerpaz biz úshin asa baǵaly, qundy bolýǵa tıis. Máselen, Aqseleý aǵamyz qaıtys bolǵanda bizge onyń kózi tirisinde túsken beınelerin taýyp alý qıyn boldy. Sol bir Jánibektiń kezindegi baǵdarlamalary ǵana qalǵan. Nege biz onymen ǵana shekteldik, nege kúnde jazyp almadyq? Al Reseıde bir tulǵa ómirden ketse, ertesine ol jaıly fılm kórsetiledi. Onda bala kezinen qaıtqanǵa deıingi beınesi túgel júredi. Bizdiń solaı etýimizge kim kedergi boldy? Sondyqtan dál qazir qazaq telearnalary muraǵatqa jumys isteýi kerek. Oılanatyn kez jetti. Óıtkeni án-kúı ǵana emes, sony oryndaıtyn adam da tarıhı qundylyq retinde saqtalýy kerek.
Alashqa aıtar datym!
Mysaly, biz qashanda: «Ámire Qashaýbaev 1925 jyly Parıj sahnasynda án salǵanda, álem halqy tańǵalǵan», – deımiz. Osy sózdiń shyndyǵyna úńileıikshi, bálkim, olar babamyzǵa aborıgen án salǵandaı tańǵalǵan shyǵar? Áli kúnge óz mádenı ortamyzda ushan-teńiz problemalarymyzdy sheshe almaı otyryp, nege franýz ne nemisti tańǵaldyrýdy oılaımyz? Qazaqtyń mýzykasy qazaqtan basqa kimge kerek? Meıli, teatr dep atala ma, álde ortalyq bola ma, áıteýir bastysy, qazirgi dástúrli ánshiniń repertýaryn keńeıtip, ózin tolyq kórsete biletindeı jaǵdaı jasalýǵa tıis. Munyń negizgi úsh mindeti bar: birinshi – dástúrli ánshilerdiń bedelin kóterý, ekinshi – keshegimen sabaqtasyp jatqan folklorlyq tıpterdiń negizin saqtap qalý, úshinshi másele – ulttyq ıntonaııany, dybystyq ıdealdy saqtap qalý.
Márııam ÁBSATTAR
«Alash aınasy».
