«Shyǵystyń shyńyraý kúıleri». Osyndaı ataýmen Óskemende alǵash ret respýblıkalyq kúıshiler baıqaýy ótti. Shertpe kúı ónerin nasıhattaǵan ónerpazdar jaryqqa shyqpaǵan jáne umyt bola bastaǵan kúılerge qaıtadan jan bitirdi. Sahnada áýezdi dombyra únin áýeletti. Babalardan mıras bolyp qalǵan kúıshilik dástúrdiń tarıhy tereńde jatqan mol mura bolǵanymen, onyń el ishinde nasıhattalýy kenje qalyp kele jatqany ras. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý, búgingi óskeleń urpaqqa ony nasıhattaý baǵytynda «Shyǵystyń shyńyraý kúıleri» atty respýblıkalyq kúıshiler festıvalin ótkizý qolǵa alyndy.
Festıvaldy ótkizýge 2006 jyly «Máńgilik mura» degen atpen ótken konferenııa túrtki boldy. Shyǵys jerinde alǵash ret uıymdastyrylǵan baıqaýǵa elimizdiń túkpir-túkpirinen kelgen barlyǵy 26 kúıshi qatysty. Kúı óneri shertpe jáne tókpe bolyp ekige bólinse, bul kúni daryndy kúıshiler atalǵan kúıdiń alǵashqysynan baq synasty. Ádilqazylar alqasynyń sheshimimen 26 kúıshiniń 16-sy ekinshi bólimge ótti. Márege súrinbeı jetken jas daryndar kúıshilik ónerde ózindik oryn qaldyrǵan Beısenbi, Áshim, Qaıraqbaı, Beıisbaı, Shaqabaı Sholaq syndy kúıshilerdiń týyndylaryn oryndap, kúı dodasyna tústi. «Synshy kóz qyraǵy» demekshi, qońyr áýezdi dombyranyń kúmbirin, saýsaq pen bilek shabysyn kórermendermen qatar, Qoshqarbek Tasbergenov, Talasbek Ásemqulov, Janǵalı Júzbaev, Bilál Ysqaq, Murat Ábýǵazy, Amanjol Samyq syndy maıtalman kúıshiler baǵalady.
Murat ÁBÝǴAZY, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııanyń aǵa oqytýshysy:
– Qaıraqbaıdyń, Baıjigittiń, Beıisbaıdyń, Beısenbiniń kúıleri – bulardyń bári osy baıqaýda alǵash ret oryndalyp, seń qozǵaǵandaı bolyp jatyr. Kúıshiler jas bolǵanymen óte joǵary deńgeıde daıyndalyp kelgen. «Sen tur, men ataıyndar». Jeńimpazdy anyqtaý da qıynǵa soqty. Jer-jerden kelgen kúıshiler bolsa da shyǵystyń kúılerin jaqsy meńgergen.
Ardabı MÁÝLET, gran-prı ıegeri:
– Shertpe kúıdiń deni bir ǵoı. Tek óńirdiń erekshelikterine baılanysty bolmasa. Shyǵys Qazaqstannyń, Arqa kúılerinen talapkerler óz erkimen bir kúı, Qaratóbeshikten bir kúı oryndady. Tórelik ádil boldy. Eń bastysy, bul festıval kúıshilik ónerdiń aýqymyn keńeıtýge zor yqpal etetini sózsiz.
Shalqar RYSQANOV, uıymdastyrýshy:
– Festıvaldy ótkizýdegi bir sebep halyqqa kúı ónerin nasıhattap jetkizý bolsa, endigi maqsat – jas kúıshilerdiń arasynda osy kúılerdi dáriptep, olardy yntalandyrý.
Kúısúıer qaýym aldyna Shyǵys Qazaqstannyń tanymal kúıshileri Qalek Jumataıuly men Qazen Aýǵazyuly da shyqty. Olar óskeleń urpaqqa úlgi bolsyn dep óz ónerlerin kórsetti. Sońynan ómir boıy kúı ónerin nasıhattaǵan kónekóz qarııalardyń ıyǵyna shapan jabyldy.
Alǵashqy qadam sátti boldy. Jınalǵan kórermen ónerpazdar ónerine kózaıym bolyp, joǵary baǵa berdi. Endigi maqsat – festıvaldy ulttyq deńgeıge kóterip, turaqty baıqaýǵa aınaldyrý.
Sondaı-aq bul kúni taǵy bir aýqymdy shara ótti. Qazaqtyń shalqarly kúı muhıtyna «Shyǵystyń shyńyraý kúıleri» degen ataýmen jańa kitap qosyldy. Shyǵys óńiriniń kúıleri jınaqtalǵan toptama ázirge myń danamen jaryqqa shyqty. Onyń ishinde umyt bola bastaǵan, sonaý XVIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynan qalyptasqan 100 kúı jınaqtalǵan.
Aıarý NESIPHAN,
Óskemen
«Alash aınasy».
