Kúni keshe Ál-farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń jýrnalıstıka fakýltetinde belgili kınorejısser, senarıst Ermek Tursynovpen kezdesý ótti. Eki saǵatqa sozylǵan jıynǵa stýdentter men oqytýshylar, professorlar qatysyp, tyń derekterge qanyq boldy.
Qonaqqa qoıylǵan suraqtardyń alǵashqysy «Beıbarys» kınokartınasyna qatysty edi. Ermek Tursynov atalǵan fılmdi túsirýdegi qyzyqtar men áli jarııalanbaǵan tarıhı faktilerdi kópke málim etti.
«Beıbarys sultannyń ómir jolyna degen qyzyǵýshylyǵym stýdent kezimnen bastaldy. Eldegi qujattar men tarıhı málimetterdi zerttegen soń, Damask, Iordanııa, Palestına jerlerinde boldym. Mysyrda birneshe jyl turdym. Aıtpaǵym, sultan jaıly jazylǵan derekter qazaq jerinde bastalǵanmen, jalǵasy arab dalasynda edi.
Alǵashynda Beıbarys sultan jaıly fılm túsirý oıda joq edi. Bul dúnıege úlken daıyndyqpen keldim. Roman jazdym. Arabsha nusqasy 100 000 tırajben shyqty. 2 jyldan keıin oryssha, qazaqsha tilge aýdarylyp, tyń derekterdi keńinen qamtydy.
Qazaq dalasynan shyqqan sultan bala kúninde bir taýyqtyń qunyna quldyqqa satylǵan. Muny bárimiz bilemiz. Aıta keterligi, Beıbarystaný arqyly arab zertteýlerinen Ál-Farabı týrasynda elde joq mol maǵlumat taptym».
Moıyndaý kerek, búginge deıin rejısserdi de, onyń atalmysh «Kelin», «Shal» fılmderin de kópshilik synǵa alýǵa júırik edi. BAQ betterinen oqyp, kókeıde qalyptasqan osynaý pikirdi búgingi kezdesý joqqa shyǵardy. Keıipkerdiń ár sózin asqan yjdahattylyqpen tyńdaǵan qaýym túrli taqyrypqa tereń boılap, sózben jetkizbes emoııany sezindi. Osy tusta aıta ketý kerek, tyńdarman men qonaqtyń arasynda erkin túrde áńgime-suqbat bolyp, orystildi aýdıtorııa da aqparattan kende qalmady. Tursynovtyń tańdaı qaǵarlyq qazaqshasyna kýá boldyq.
Beıbarys sultan týrasynda qyzyqty zertteý eńbekterin tyńdaı bergimiz kelgenmen, ózge taqyrypqa aýystyq. Rejısser munda da tyńdarmandaryn mezi etken joq, kerisinshe, ýaqytty sozýǵa qulyqty edik. Kezdesýde aıtylǵandardyń bárin mynda qamtı almaǵanymyzben, oqyrmandy áńgime aýanymen jalpy tanystyra keteıik.
Ahmetjan Esimov: «Sen ekeýmizge qaraǵanda, Geraǵa qazaqylyqqa áldeqaıda jaqyn», - degen Gerold Belger týrasynda da ádemi estelikter aıtyldy. «Gerold aǵamnyń barlyq jeıdeleri jap-jańa, tek árbiriniń shyntaq tusy kónergen edi. Sebebi, ol sol shyntaqqa súıenip, qazaq úshin qanshama eńbek jazyp qaldyrdy». Iá, balamasy Dal men Ojegovtyń sózdiginde de kezdespeıtin qazaqsha ataýlardy qoldanysqa engizgen de osy Gerold Belger edi. Er eńbeginiń elenýi- ýaqyttyń enshisi dep qala berdik...
Fakýltet stýdentteri óz túlekterin maqtanysh sanaıdy. Ermek Tursynov ta dál osy jýrnalıstıka fakýltetiniń 80-jyldardaǵy stýdenti. Elge málim, «múıizi qaraǵaıdaı» professorlar jaıynda da jaqsy taǵylymdama tyńdaı aldyq.
Stýdenttik ómirimen jalǵasqan shet eldegi oqý týraly sóz qozǵadyq... Osy tusta keıipkerimizdiń qazaqylyǵy tánti etti. Úshqońyrdyń eteginde ósken bozbala Ermektiń ózge memlekette júrgendegi eldi saǵynýyn, Los-Andjelesten túsken usynysty ysyryp, Qazaqstanǵa oralýyn óz basymyzdan ótkergendeı sezindik. Elim dep kelgen Ermektiń 6 aı óter-ótpesten túrmege jabylǵanyn da estidik. Qazaqylyq demekshi, qonaqtyń myna sózi oıymyzda qalyp qoıdy:
«Moda deımiz, zaman deımiz... Keshe jumysqa baılanysty bolǵan soń, Skrıptonıt deıtin oryndaýshyny tyńdap kórdim. Qazaqstandyq eken, «ánimen jaryp jatyr» degen soń, qýandym, jaqsy dúnıe kútkenmin. Sosyn... Bilmeımin, men úshin mýzyka- Qurmanǵazynyń kúıi, Moarttyń shyǵarmalary. Men osylardyń týyndysy jazylǵan plastınkany qushaqtap kelemin.
... Keıde ózimdi bul ǵasyrǵa jat adam sekildi sezinemin».
Qurmetti oqyrman, ár nársege ekijaqty qarap úırengen bolashaq jýrnalıster búgin rýhanı baıyp qaıtqanyn aıttym. Bir kádeńizge jarar, bolmasa, oı salar degen nıetpen, Ermek Tursynovtyń kezdesýde aıtqan sózderimen bólisýdi jón kórdim:
1. «Japondyq dosymnyń Qazaqstanǵa kelgende aıtqany bar edi: «Biz senderge qaraı júgirsek te, sender bizdi qýyp jete almaısyńdar»,- dep. Biz nege ózgege uqsaýǵa, básekelesýge, solardyń qatarynda bolýǵa umtyla beremiz? Ózindik rýhanııatymyz áldeqaıda bıik emes pe edi?»;
2. «Aýyldy qatty saǵynamyn. Aýyz toltyryp aıtarlyq aýyldarymyz azaıdy»;
3. «Qazir ataq alýǵa, festıvalǵa kıno usynýǵa nıetti emespin. 10-15 úıden turatyn kempir-shal qonystanǵan aýylda kınokórsetilim jasadyq. Fılmdi kórgendegi emoııalaryn sózben jetkizý múmkin emes. Sonda: «Osydan artyq qandaı Oskar kerek?» dedim»;
4. «Halyq zııaly qaýymynan aıyrylypty. Sony túsindim»;
5. «Ekranǵa shyqqannyń bári kıno emes»;
6. «Qazir kompozıtorǵa da nota bilýdiń keregi joq bolyp ketti»;
Madına OQAS
