Bıyl Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 180 jyl tolmaq. Al uly aqyn murasyn halyqqa aman jetkizgen alǵashqy abaıtanýshy Múrseıit Bikeulynyń týǵanyna 165 jyl toldy. Abaıtanýshylar Múrseıitten keıin onyń jazǵandaryn bolshevıkterge kórsetpeı mazarǵa kómip saqtap, Abaıdyń «qara sózderin» búginge jetkizgen Múrseıittiń uly Raqymbaıdy da aıryqsha ataıdy.
165 jyl buryn (1860-1917) Abaıdyń shyǵarmalaryn nasıhattaýshy, el arasyna taratýshy Múrseıit Bikeuly dúnıege keldi. Ol Semeıde tórt jyldyq orys mektebin bitirgen. Orys, qazaq, arab ádebıetimen birshama tanys boldy. Biraz jyl Semeı oıazynyń keńsesinde tilmash ári pısar bolyp jumys istedi. El ishinde mektep ashyp, bala oqytady. Keıin uly aqyn Abaıdyń ádebı hatshysy bolǵan. Múrseıit Abaı shyǵarmalarynyń 1909 jyly shyqqan tuńǵysh basylymynyń túpnusqasyn qurastyrýǵa qatysyp, oǵan korrektorlyq etken. Búginge Abaı eńbekteriniń túpnusqasy Bikeulynyń 1905, 1907, 1910 jyldardaǵy úsh qoljazbasy arqyly jetken.
Qazir bul qoljazbalar Qazaqstan Ulttyq Ǵylym akademııasynyń sırek kezdesetin qoljazbalar qorynda saqtaýly. Múrseıittiń abaıtaný ǵylymyna qosqan úlesin M.Áýezov «Jalpy, Abaı muralaryn kóshirip taratýshylar arasynda Múrseıit Bikeulynyń eńbegin aıryqsha atap ótý kerek» dep joǵary baǵalady.
Qazaqtyń oıshyl tulǵasy, birtýar perzenti Abaı Qunanbaıulyn san qyrynan zerttegen ǵalymdar az emes. Degenmen, olardyń zertteýine arqaý bolyp, Abaıdyń kózin kórip, óleńderin qaǵazǵa túsirip, aqynnyń qoljazbalaryn urpaqqa jetkizgen kim ekenin kóbi bile bermeıdi. Abaıdyń ádebı hatshysy bolǵan Múrseıit Bikeuly týraly ne belgili? Bul týraly abaıtanýshy ǵalymdardan surap kórdik.
ABAIDYŃ ÁDEBI HATShYSY
«Abaı Akademııasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Jandos Áýbákir Abaıdyń qazirgi tańǵa deıin jaryq kórgen akademııalyq tolyq jınaqtary, túrli qurastyrýshylardyń basshylyǵymen ár qıly baspada jarııalanǵan jınaqtar Múrseıittiń qoljazbalary negizinde jaryq kórip kelgenin aıtady.
- Qazaq ádebıettaný ǵylymynyń abaıtaný salasyndaǵy esimi qurmetpen atalatyn abzal jandardyń biri – Múrseıit Bikeuly. Múrseıit qara jaıaý adam da emes. Ol Semeıde orys mektebinde, keıin Buharada bilim alǵan. Semeı oıazynyń keńsesinde tilmash, sonymen qatar qaǵazdardy jazýshy bolyp qyzmet atqarǵan. Mektepte muǵalim de bolǵan. Onyń tııanaqtylyǵy men kórkem jazýyn baıqaǵan Abaı eline aldyryp, qasynda ustap, balalarynyń saýatyn ashý isine, jazý mádenıetine úıretýine paıdalanady. Eń negizgisi Abaıdyń jazǵan óleńderin jazyp, taratý, nasıhattaý isine belsene aralasady. El ishine Múrseıittiń qoljazbalarymen aqynnyń qanshama óleńderi tarap, Shyńǵystaý jeriniń, Abaı eliniń qyzdary turmysqa shyqqanda jasaýymen birge hákim murasy tarap jatty. Osylaısha Abaı murasynyń alǵashqy nasıhatshysynyń biri de osy Múrseıit bolatyn.
Jandos Áýbákir Abaı óleńderiniń alǵashqy jınaǵy da osy Múrseıit nusqasymen jaryq kórgenin aıtady.
- Álıhan Bókeıhanulynyń yqpalymen, Múrseıittiń yjdaǵatty jazýymen, Týraǵul men Kákitaıdyń qurastyrýymen jaryq kórgen tuńǵysh jınaq 1909 jyly Sankt-Peterbýrgte «Boraganskıı» baspasynda jaryq kórgenin jaqsy bilesizder. Qazirgi tańda Abaı shyǵarmalaryna tekstologııalyq jumystardy jasaý barysynda alǵashqy jınaqtarmen birge, Múrseıittiń kórkem jazýymen jetken ár jyldardaǵy qoljazbalaryna negiz jasaıtyny anyq. Abaıdyń murasyn jınaqtaǵan 1905, 1907 jáne 1910 jyldary daıarlaǵan qoljazbalary abaıtaný ǵylymynyń basty baılyqtary. Múrseıit qoljazbalarynyń basty qundylyǵy: oǵan jazǵan shyǵarmalaryn jazyp, jınap júrýin Abaıdyń ózi tapsyrǵandyǵy, uly aqynnyń qasynda júrip ádebı hatshysy bolǵandyǵynda. Múrseıittiń jazyp qaldyrǵan jazbalarynyń taǵy bir mańyzdylyǵy – onyń ózge qoljazbalarǵa qaraǵanda kóleminiń mol bolýynda ǵana emes, onyń qadim jazý úlgilerin, arab-parsy sózderin tolyq saqtap jazýynda. Sol sebepten de Múrseıit qoljazbalary negizgi nusqa retinde qabyldanady. Endeshe osy bir mereıli mezette Abaıdyń ádebı hatshysy qyzmetin abyroımen atqara bilgen Múrseıit ómir joly men abaıtanýdaǵy eńbegin nazardan tys qaldyrmaıyq, - deıdi Jandos Áýbákir.
«MÚRSEIITTI DE TANÝ QAJET»
Abaıtanýshy ǵalym Asan Omarov Abaı murasyn jınaqtaýda Múrseıit Bikeulynyń jazǵandary kóp kómegin tıgizgenin aıtady.
- Abaıdy tanyǵandar Múrseıitti de taný qajet. Men Múrseıit Bikeuly týraly jaqsy bilemin. 15 jyldaı «Abaı» jýrnalynda ǵylymı qyzmetker bolyp jumys istedim. Sonda Múrseıit týraly materıaldar túsip jatatyn. Ekinshi jaǵynan Múrseıittiń balasy Raqymbaı, onyń balasy Múftıbek degen azamat boldy. Semeıdiń pedagogıkalyq ınstıtýtyn oqydy. Menen 3-4 jasqa ǵana úlken bolatyn. Sondyqtan Múrseıittiń tikeleı urpaǵyn da bilemin, - degen ol Múrseıittiń shejiresin de tarqatyp berdi.
- Múrseıit Ánet degen atadan taraǵan. Ol 1723 jyly Aqtaban shubyryndyda tobyqtynyń bas bıi, abyz áýlıe, danyshpan adam bolǵan. Sodan taraǵan urpaqtar, keıin kedeılenip, jer jetpeı, basqa úlken rýlarǵa, aýyldarǵa bólinip ketedi. Abaı men Ysqaq 1861 jyly Aqshoqy degen jerge jańadan qonys salady. Sol Aqshoqyǵa ekeýi jap-jas bolyp, jańa úılenip barǵan kezde, aýylda 4-5 úı bolady. Sol Ysqaqtyń aýylyndaǵy 4-5 úıdiń ekeýinde Biki jáne Miki degen aǵaıyndy Ánetter turdy. Bikiniń shańyraǵynda Múrseıit 1860 jyly dúnıege keledi. Ol 10 jasqa kelgen jyldary orystar Semeıden alǵash ret mektep ashady. Abaı ol kezde bolys boldy. Bikiniń balasy Múrseıitti Abaı oqýǵa aparyp beredi. Keıin eki jyldyq oqýyn bitirip, qalada 2-3 jyl qyzmet isteıdi. Sóıtip aýylǵa keledi, aýylda molda bolady. 1896 jyly Abaı 51 jasynda alǵash ret "Meniń jazǵan óleńderim, qara sózderimdi kóshirtýge bolady" dep uldaryna aıtady. 1890 jyldan bastap Abaı óleńderin moldalar kóshire bastaıdy. Árbir bir top óleńdi kóshirgeni úshin 1 qoı alady. Sondyqtan bul moldalarǵa kádimgideı kásip boldy. Sóıtip Ǵabıthan degen úlken molda, Muhamed, Kárim, Daırabaı, Aqqoja degen moldalardyń ishinen Múrseıit te Abaı óleńderin kóshirip júredi, - deıdi Asan Omarov.
Ol 1904 jyly jazda Abaı qaıtys bolǵan kezde óris alǵan oqıǵalardy eske aldy.
- Sol jyly Álıhan Bókeıhanov at basyn buryp, Abaıdy izdep kelip, qaıtys bolǵanyna ókinedi. “Abaıdyń murasyn jınańdar” dep tapsyrma beredi. Turaǵul, Kákitaı bul iske kirisip, “Múrseıit jazǵan durys” degen sheshimge keledi. Sebebi onyń jazýy erekshe, ap-anyq bolǵan. Sóıtip, jaz boıy Múrseıit Abaıdyń óleńderin túgel jazyp shyǵyp, ony alyp, Ombyǵa Álıhanǵa aparyp beredi. Ary qaraı Álıhan Peterbýrgqa jiberip, alǵashqy kitaby Peterbýrgta shyqty -, deıdi Asan Omarov.
«RAQYMBAI BOLMAǴANDA «QARA SÓZDEN» AIRYLATYN EDIK»
Sonymen qatar, abaıtanýshy aqynnyń muralarynyń urpaqqa aman jetýine Múrseıit Bikeulyny balasy Raqymbaıdyń eńbegi zor ekenin aıta ketti.
- Múrseıitpen birge onyń uly Raqymbaıdy da aıtý kerek. Raqymbaı jetilip kele jatqanda moldadan oqyp, ary oqymaı qoıady. Oǵan qansha aıtsa da, qyrsyǵyp oqymaǵan. Onyń osyndaı qyrsyqtyqtarynan “qısyq” degen de aty bar. Degenmen, Raqymbaı oqymasa da, zerek bolady, - deıdi Asan Omarov.
Ol mynandaı bir qyzyqty jaıtty áńgimelep berdi
- 1920 jyly Múrseıit dúnıe salǵanda, Raqymbaı ákesiniń qaǵazdaryn qaıda jiberemin dep oılanady. Sebebi, sol jyldary Abaı, Qunanbaı jaıly áńgime bolsa, bárin “baılardyń quıyrshyǵy” dep sottaýǵa deıin baryp jatqan. Raqymbaı ol kezde 30-35 shamasynda bolatyn. Ákesiniń jazbalary arab jazýynda bolǵandyqtan, onyń ózi Keńes úkimetine qarsy adam dep jala jabýǵa bolatyn edi. Sodan ol ákesiniń qaǵazdaryn jınap, bir býma qylyp, ákesi men sheshesi jatqan zıratyna aparyp kómedi. Kómgen qaǵazdar jerdiń astynda 2 jyl jatady. Keıin Semeıden Ǵaısa Sarmýzın degen azamat kelip, Raqymbaıdyń úıinde otyrǵanda, Raqymbaı kóp qaǵazdy kómip tastaǵanyn aıtady. Sosyn ekeýi túndeletip qazyp alady. Áıteýir, jazbalar aman bolyp, Ǵaısa Almatyǵa qaıtady. Almatyda Muhtar Áýezovpen jolyǵyp Múrseıit jazǵan qoljazbalardy tapsyrady. Sol kezde Áýezov qýanyp ketedi. Óıtkeni, ol jerde óleńderden basqa, qara sózderdiń úsh túrli jazylǵany bar eken. Ony Muqań alyp, birden “Abaıdyń tolyq jınaǵyn shyǵarý kerek” dep oılaıdy. Ol kezde Abaıdyń tolyq jınaǵy shyqpaǵan, qara sózin eshkim oqymaǵan, tek Tobyqty eliniń aqsaqaldary ǵana biletin. Abaıdyń qara sózderin zııalylar, Álıhan, Ahmet, Maǵjan, Mirjaqyp ta oqı almaı ketti. Osy ókinishti. Odan keıin Muhtar Ilııas Jansúgirovpen aqyldasady. Sóıtip júrgende Áýezov abaqtyǵa jabylady, - deıdi Asan Omarov otyzynshy jyldar oqıǵasyn eske alyp.
Aıtýynsha, Muhtar Áýezov abaqtydan shyqqannan soń Ilııaspen birigip, Abaıdyń jınaǵyn shyǵarýǵa kirisedi.
- Eger Raqymbaı bolmaǵanda, biz «qara sózden» aıyrylatyn edik. Biz Raqymbaıǵa alǵys aıtyp, Múrseıitti aıtqanda Raqymbaıdy da birge aıta ketýimiz kerek, - deıdi Asan Omarov.
«MÚRSEIITTIŃ «KINÁSI»
Al abaıtanýshy ǵalym Maqsat Áliphan Múrseıit Bikeuly Abaıdyń jazbalaryn kóshirgennen bólek, onyń sózderiniń tereń fılosofııasyn Abaıdan anyqtap, urpaqqa aıtý kerek edi deıdi.
- Keı abaıtanýshylar Múrseıit Bikeulyn alǵashqy abaıtanýshy dep kókke kóterip maqtaıdy, Abaıdyń shyǵarmalaryn oqýǵa sol kisiniń kómegi kóp boldy, deıdi. Bul ras. Sol Múrseıit jetkizgen úsh qoljazba arqyly Abaı shyǵarmalary jaryq kórip jatyr. Degenmen, mynandaı da másele bar. Abaı aqyndyqqa dendep kiriskende Múrseıit jas boldy ma, álde Abaı sózderiniń mánisin túsinbedi me, keıbir urpaq úshin mańyzyn bilmedi me eken, belgisiz. Sol kezde janynda óz kózimen kórip júrgen, qoljazbalaryn daıyndap, ony satyp, nesibesin taýyp júrgen Múrseıit Abaıdyń kózi tirisinde ózi uqpaǵan, túsinbegen eki ushty oılardy nege surap, jazyp almady eken, degen oı týady. Mysaly, qoljazbalardy qaıta-qaıta kóshirip, halyqqa satyp aqsha tapqany jaqsy ǵoı. Biraq sol jazbadaǵy sózdiń mánin túsinip, sol jaıly oılap, sonyń qamyn jep, onyń sóziniń tereńine úńilip, Abaıdan anyqtap alý kerek edi. Biz sol jazbada kóp jerlerde kúmánimiz bolǵannan keıin, túsinbegennen keıin, shyn Abaı jazǵan mátindi bilmegennen keıin búginde qınalyp júrmiz. Osy oraıda Múrseıittiń “kinási” bar dep oılaımyn, - deıdi Maqsat Áliphan.
Múrseıit Abaı óleńderin kóshirgende eskermegen jaıt retinde ol myna máseleni de atap ótti.
- Muhtar Áýezov Abaı ómirden ótkennen keıin kóp uzamaı, ony kórgenderdiń barlyǵyn eskerip, tez arada Abaıdyń ómirbaıanyn jazyp alǵany sekildi Múrseıit te Abaıdan shyǵarmalaryn durystap, úlgili tamasha nusqasyn jazyp, Abaıdyń kózi tirisinde ózine kórsetip, bekitip alý kerek edi. Biraq ókinishke qaraı, olaı bolǵan joq, - deıdi abaıtanýshy Maqsat Áliphan.
Dana Nurmuhanbet
«Adyrna»
