Abaı Qunanbaıulynyń “qara sózderi” qazirgi tańda álemniń birneshe elinde oqylady. Rýhanı baılyq, fılosofııalyq oı, moraldyq qundylyqtary bar Abaıdyń tereń oı-tujyrymdary men fılosofııalyq murasy qaı tilderde aýdaryldy?
Abaı Qunanbaıuly “qara sózderin” 1890 jáne 1898 jyldar aralyǵynda jazǵan dep esepteledi. Bul úlken eńbek oqyǵannyń ózekti máselesi men tolǵandyrǵan suraǵyna jaýap berip otyrdy. Sondyqtan Abaıdyń “qara sózderi” tek qazaq tilinde emes, ózge de tilderge aýdarylyp, alys-jaqyn elderde de suranysqa ıe boldy.
Alǵash Muhtar Áýezov 1933 jyly Abaı Qunanbaevtyń barlyq «qara sózderi» engen jınaq shyǵardy. Sol kezde endi qabyldanǵan latyn qarpimen basylǵan. Bul jınaqqa ǵalymdar pikir bildirip, árip terýshilerdiń latyn áripterimen tanys emestigin, sonyń saldarynan kóptegen tańbalardyń, qatelikterdiń paıda bolǵandyǵyn atap ketedi. Keıin Áýezov ony jónge keltirip, bir júıege salyp, kırıllıa qarpimen basyp shyǵardy.
TÚRKI TILDERINEN BASTALǴAN TUŃǴYSh TÁRJIMA
Uly tulǵanyń eńbekteri týystas túrki halyqtary tilderine erte, ótken ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda-aq aýdaryla bastaǵan. Abaı shyǵarmalarynyń ózi qyrǵyz tiline 1930-jyldardan bastap tárjimálansa, 1947 jyly tatar tilinde aýdaryldy.
Al ózbek tiline alǵash ret Abaı óleńderi sonaý HH ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde-aq aýdaryla bastaǵan. Al Abaıdyń “qara sózderin” ózbek tiline Iakýbjan Iýldashev aýdardy. Keıin 1995 jyly Abaıdyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı shyǵarmalar jınaǵy jaryq kóredi. «Abaı» degen atpen shyqqan jınaqqa aqynnyń jıyrmadan astam óleńderi, «Masǵut», «Eskendir» poemalary men qyryq bes qara sózi qamtylǵan. Ony aýdarǵan - ózbekstandyq belgili qazaq jazýshysy, aýdarmashy Násir Fazylov.
Keıin 2006 jyly Abaıdyń “qara sózderi” Ý.Ýrınbaevtyń tárjimalaýymen «Nasıhat sýzlar» («Nasıhat sózder») degen atpen «Jazýshy» baspasynda jaryq kórgen. 2020 jyly Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı Tashkentte Qozoqboı Iýldoshevtiń aýdarmasymen «Abaı. Qora sýz» («Abaı. Qara sóz») atty eńbek jaryq kórdi.
Abaı shyǵarmalary qazaq tiline eń jaqyn tilderdiń biri - qaraqalpaq tiline de aýdarylǵan. 1955 jyly tárjimalanyp, el astanasy Nókiste tańdamaly shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórdi. 1990 jyly Abaıdyń týǵanyna 145 jyl tolýyna oraı tańdamaly óleńderi men dastandary, qarasózderiniń jınaǵy tolyqtyrylyp shyǵaryldy.
Uly Abaıdyń «qara sózderi» túrik tiline 2021 jyly aýdaryldy. Atalǵan eńbek Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń qoldaýymen jaryq kórdi. Aýdarma Ystambuldaǵy «ANATOLIA» baspasynda «Sözler» ataýymen jaryqqa shyqqan. Túrik oqyrmany úshin «qara sózderdi» tárjimalaǵan aýdarmashy – Ashýr Ózdemır. Basylymnyń redaktory – Damıra Ibragım. Kitapqa Abaıdyń qyryq bes «qara sózi» men «Biraz sóz qazaqtyń túbi qaıdan shyqqany týraly» atty zertteý eńbegi engen.
Aýdarmashy – ǵalym qazirge deıin qazaq ádebıetinen qytaıshaǵa 15 kitap aýdarǵan. Onyń aıtýynsha, óz qorynda on myń kitaby bolsa, onyń segiz myńy – qazaq tilinde. Ashýr Ózdemır Abaı shyǵarmalaryn aýdarǵany úshin memlekettik II dárejeli «Dostyq» ordenimen marapattalǵan.
2010 jyly alǵash ret Abaı Qunanbaevtyń kitaby tájik tiline aýdarylyp, «Pandnoma» degen atpen jarııalandy. Aýdarmashy, pýblııst jáne abaıtanýshy Fathýllo Azızov kitapty adamzattyń mektebi deı otyryp, onyń úlken ómirlik mańyzyn kórsetken.
EÝROPA TILDERINDEGI AÝDARMA
Abaı shyǵarmalaryn eýropalyq tilderge tikeleı aýdarýda batyl qadam jasaǵan qalamger – ádebıetshi, aýdarmashy Ǵalymjan Muqanov. Ol Abaıdyń qyryq bes «qara sózin», sonymen birge «Eskendir», «Masǵut» dastandaryn, jetpiske jýyq óleńin franýz tiline aýdarǵan. Aýdarmashynyń bul eńbegi «Reflexions en proze poems Iskander et Masgoud» («Ǵaqylııa sózderi men «Eskendir», Masǵut» poemalary») degen atpen 1993 jyly «Jazýshy» baspasynda jaryq kórip, franýz oqyrmandaryna jol tartqan.
«Qara sózderdi» ıspan tilinde sóıletýge Servantes ınstıtýty qoldaý kórsetip, «Visor» baspasy jaryqqa shyǵardy. Abaı týyndylaryn aýdarýmen Ispanııanyń bedeldi aýdarmashysy Marııa Sanches Pıýg, Granada ýnıversıtetiniń professory Enrıke Torkemada, aýdarmashylar Mıhaıl Chılıkov pen Aleksandra Shevelevalar atsalysty.
Al 2001 jyly «qara sózderdi» Larısa Zaharova nemis tiline aýdardy. Alǵashqy ýaqytta kitap Qazaqstanda basylyp shyqty, al keıin 2010 jyly ony Germanııada jarııalady.
Aǵylshyn tilinde de 2010 jyly jaryq kórdi. Sol jyldyń sáýir aıynda Almaty ákimshiligi, tilderdi damytý qalalyq basqarmasy men Abaı poezııasyna tabynýshylar Halyqaralyq klýby Abaı Qunanbaevtyń «qara sózder» atty jańa kitabyn tanystyrdy. Bul jınaq alǵash ret bir kitap úsh tilde – qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde jaryq kórdi.
Orys tilindegi nusqasyn Klara Serikbaeva daıyndap berdi, al ony aǵylshyn tiline kórnekti aqyn jáne túkitanýshy Rıchard MakKeın aýdardy.
Aýdarmashy bul jumysqa eki jylyn jumsaǵan. Tanymal jazýshy, «Halyqaralyq Abaı klýby» qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti Rollan Seısenbaev qazaq avtorlarynyń basqa da shyǵarmalaryn Eýropa elderiniń tilderi jáne arab tiline aýdaryp, sol arqyly qazaq tili men mádenıetiniń sheńberin keńeıtýge úles qosýǵa daıar ekendigin aıtqan.
HANZÝ TILINDEGI «QARA SÓZ»
2020 jyly Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda uly aqynnyń «qara sózderi» men óleńderi qytaı tiline tolyqtaı aýdaryldy. Aýdarǵan - Qytaı Halyq Respýblıkasynda turatyn qandasymyz, jazýshy, aýdarmashy, qoǵam qaıratkeri Ákpar Májıtuly. Ol ádebıet salasyndaǵy alǵashqy týyndysy memlekettik syılyqty alǵan talantty jazýshy. Sondaı-aq jeti tildi erkin meńgergen polıglot. Qytaı tilinde jazatyn jazýshy bolǵanymen, sol eldegi qazaq ádebıeti men mádenıetiniń damýyna eleýli úles qosqan qaıratker.
Onyń aıtýy boıynsha Abaıdyń “qara sózderin” qytaı tiline alǵashqy aýdarǵan Sibe ultynyń ókili Qabaı (Ha Hýan Jań) atty qalamger.
”Sol eńbekterimiz úshin Qabaı ekeýmiz birge Qazaqstan tarapynan marapattaldyq. Men 1994 jyly qazan aıynda Abaıdyń qara sózderin qytaı tiline aýdarǵanmyn. 1995 jyly Abaıdyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı Beıjińdegi memlekettik «Ulttar baspasynda» qytaısha, qazaqsha eki tilde «Abaı aqylııasy» degen aýdarmam shyqty . Ol jolǵy aýdarmamdy Qytaı tildi oqyrmandar ystyq yqylaspen qabyldady”, – deıdi jazýshy.
ABAIDYŃ ARABShA KÁLAMY
Abaı eńbegin arab álemine Arab memleketteri lıgasynyń Bilim, ǵylym jáne mádenıet uıymynyń (ALECSO) baspa úıi daıyndap, usyndy. Aqyn týyndylarynyń jolma-jol aýdarmasyn ázirleýge Kaır ýnıversıtetiniń oqytýshysy Rábıǵa Tólebaı, shyǵystanýshy Qurmanǵazy Sadybaev, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ shyǵystaný fakýltetiniń burynǵy dekany Paltóre Yqtııar atsalysty. Abaı óleńderiniń ádebı redakııasyn Mysyr ádebıetshiler odaǵynyń kórnekti ókili, aqyn Saýrat Sellam, lıngvıstıka jáne fılosofııa professory Haled Elsaıed júzege asyrdy.
Sondaı-aq, jınaqta mysyrlyq ǵalym «qara sózderdiń» quqyq pen moral máselelerine, fılosofııalyq mánine, ulttyq dúnıetanym men tárbıe máselelerine kózqarasyn ózinshe taldap, jetkizgen.
Aıta ketsek, bul Haled Elsaıd Ǵanemniń Abaı murasy men Qazaqstan týraly alǵashqy eńbegi emes. Ol buǵan deıin, 2014-2017 jyldary «Nur-Múbarak» Qazaqstan-Mysyr ıslam mádenıeti ýnıversıtetinde oqytýshy bolyp jumys istegen. Sol ýaqyttarda qazaq halqynyń mádenıeti men dini, tarıhy jaıynda birneshe ǵylymı eńbekter jazǵan eken.
Abaıdyń «qara sózderi» 1995 jyly aqynnyń 150 jyldyǵy qarsańynda parsy tiline aýdaryldy. Saıyp kelgende, Safar Abdýllo bul shyǵarmanyń tájik tilindegi aýdarmasyn parsy jazýymen qaıta jarııalaǵan.
AZIIaDAǴY ABAI
Abaıdyń «qara sózderin» japon tiline aýdarý úshin aldymen qazaq jáne japon mamandarynan turatyn arnaıy top qurylǵan. Aqyn shyǵarmalarynyń kórkem aýdarmasyna Tokıo ýnıversıtetiniń shet tilder professory Sakaı Hırokı, qazaq ádebıetin zertteýshi Mıkııa Nıshımýra, japon-qazaq sózdigin qurastyrýshy, aýdarmashy Shıgenobý Masýdjımalap qatysty.
Sonymen qatar, Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı, Abaı Qunanbaıulynyń “qara sózderi” vetnam tilinde de jaryqqa shyqty. Túsaýkeser Hanoı ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde ótti.
«Qara sózderdi» vetnam tilinde basyp shyǵarý – Vetnam aýdıtorııasy úshin Qazaqstan, onyń halqy, qazaq tarıhy, mádenıeti men ádebıeti týraly kóbirek bilýge taptyrmas múmkindik», – dedi ýnıversıtettiń Ákimshilik keńesiniń tóraǵasy jáne partııalyq komıtetiniń hatshysy Do Vet Hýng.
Abaı kitabynyń aýdarmashylarynyń biri - Vetnam jazýshylar odaǵynyń vetnamdyq jáne orys ádebıetterin taratýǵa qolǵabys kórsetý qory dırektorynyń orynbasary Le Dyk Man Onyń aıtýynsha, bul eki ulttyń, eki mádenıettiń baılanystyrýshy kópiri, al árbir aýdarma osy kópirdiń ajyramas bóligi.
Abaıdyń ǵaqlııalyq danalyq sózderi ındonezııa tiline de aýdarylǵan. “Buku Kata-Kata” dep atalǵan eńbek 2020 jyly jaryqqa shyqty. Kitap kirispesiniń avtorlarynyń biri – Indonezııanyń Qazaqstandaǵy Elshisi Rahmat Pramono.
Abaı Qunanbaıulynyń «qara sózderi» álem tilderinde aýdarylý arqyly onyń shyǵarmashylyǵy tek qazaq ádebıetiniń emes, búkil álem ádebıetiniń bir bólshegine aınaldy. Onyń fılosofııalyq oılary men adamgershilik qundylyqtary álemniń ár túrli halyqtaryna ulasyp, kóptegen ulttardyń mádenıetine áser etti. Abaıdyń «qara sózderiniń» ár tilde taralýy onyń shyǵarmashylyǵyn ǵalamdyq deńgeıde tanytýǵa múmkindik berdi, bul qazaq halqynyń mádenı murasyn saqtaý jáne bolashaq urpaqtarǵa jetkizý jolynda mańyzdy qadam boldy.
ABAIDYŃ 100 JYLDYǴYNDA BASTALǴAN AÝDARMA
“Qara sózder” alǵash orys tilinde aýdaryldy. 1945 jyly orys tilinde «Abaı Kýnanbaev. Izbrannoe» atty jınaq jaryqqa shyqty. Ol Vıktor Shklovskııdiń aýdarmasy, Leonıd Sobolevtyń redakııasymen basylǵan. Bul jyly Abaıdyń týǵanyna 100 jyl tolǵan.
Keıin “qara sózder” V. Shklovskıı aýdarmasymen 1959 jyly Almatyda orys tiline aýdarylǵan Abaı shyǵarmalarynyń tańdamaly jınaǵynyń qatarynan oryn aldy. Bul jınaqta qyryq tórt qara sóz ǵana berilgen.
Jarty ǵasyr ótken soń Abaı prozasynyń V. Shklovskıı aýdarǵan birinshi basylymynan keıin jaryqqa qazaq jazýshysy Sátimjan Sanbaevtyń aýdarmasymen «qara sózderdiń» orys tilindegi aýdarmasy shyqty.
Qazirgi tańda Abaı «qara sóziniń» orys tilindegi aýdarmasynyń úsh nusqasy bar. Birinshisi bul – 1945 jyly jasalǵan Vıktor Shklovskııdiń aýdarmasy, ekinshisi - alǵash ret 1970 jyly jasalyp, keıin sońyna deıin aýdarylǵan Sátimjan Sanbaevtyń nusqasy, úshinshisi, 1993 jyly «Knıga slov» degen ataýmen jarııalanǵan Klara Serikbaeva men Rollan Seısenbaevtyń birlesip jasaǵan aýdarmalary.
