Abaı, Shákárim jáne Muhtar Áýezov týraly estelikterdi jetkizýshi, ulaǵatty ustaz, shejireshi Beken Isabaıulynyń týǵanyna 95 jyl tolǵan kezde onyń Abaı bıografııasyn, el men jer tarıhyn zertteýdegi orny jaıly abaıtanýshylar oı bólisedi.
OL KIM?
Tarıhty tereń biletin abyz - 1930 jyly naýryzdyń 16-sy kúni Semeı aımaǵyndaǵy Shyńǵystaý, qazirgi Abaı aýylynyń Kókbaı aýylyna qarasty Maıan qoryǵynda dúnıege kelgen.
1944-1947 jáne 1948-1950 jyldary Semeıdegi pedtehnıkýmdy jáne N.Krýpskaıa atyndaǵy pedınstıtýttyń fılologııa fakýltetin bitirip, eńbek jolyn Abaı aýdanynyń Kúlmen ortalaý mektebinde dırektorlyq qyzmetinen bastaǵan. 1954-1959 jyldary aýdannyń komsomol-jastar komıtetiniń nusqaýshysy, hatshysy, 1959-1963 jyldar ishinde Stalın atyndaǵy jáne «Qyzyl tý» keńsharynda partkom hatshysy qyzmetterinde bolǵan. 1963-1969 jyldary Kúlmen orta mektebiniń oqý isiniń meńgerýshisi, 1969 jyldan Aqbulaq orta mektebiniń dırektory, 1974-1987 jyldary Janǵazy Moldaǵalıev atyndaǵy orta mektebiniń tarıh, qazaq tili jáne ádebıeti pánderiniń muǵalimi jáne tárbıe jumystaryna jetekshilik etti.
1987 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap Semeı oblysy Abaı aýdany aýmaǵyndaǵy Bórlidegi Muhtar Áýezov mýzeı-úıi bóliminiń meńgerýshisi, keıinnen ǵylymı qyzmetker bolyp jumys istegen.
ShYǴARMAShYLYQ KÓZI – ESKINIŃ SÓZI
Jazýshy, “Alash arystary Muhtar Áýezov" mýzeıiniń meńgerýshisi Qýat Qıyqbaıdyń aıtýynsha, Beken Isabaıuly Bórlidegi Muhtar Áýezov mýzeıiniń meńgerýshisi bolǵannan keıin shyǵarmashylyqpen kóptep aınalysqan. Ol Beken aqsaqaldyń Shákárim týraly estelikterdi jetkizgenin aıtady.
«Beken Isabaıuly Abaıdyń kózin kórgen sonaý jyldarda Keregetastyń boıynda keýdesinen jany ushyp, damyl tapqan Shákárimge qatysty áńgimeni, muń arqalaǵan Muhtar taǵdyrynyń uńǵyl-shuńǵylyn jaqsy biletin», - deıdi Qýat Qıyqbaı.
Aıtýynsha, Beken Isabaıulynyń ómir tarıhyn sholyp shyqsańyz, onyń mýzeı isi salasyndaǵy aıqyn jolyn kórýge bolady.
«Osydan 15 jyl buryn jazyp qaldyrǵan ómirbaıanynda ol ótken ǵasyrdyń 80-jyldarynda Bórlidegi Muhtar Áýezov mýzeıiniń meńgerýshisi bolyp kelgenge deıingi kezeńde shyǵarmashylyqpen az aınalysqanyn aıtady. Onyń qalamynan týǵan “Bıikte bári kórinedi” pesasy, “Dala danyshpany” jáne “Bir ómirdiń belesteri” atty hıkaıattary shyǵarmashylyq qaıratyn tanytady. Ol sanaly ǵumyrynda Qasqabulaq, Medeý aýyldarynyń tarıhyn tańbalap, shejiresin shegendep berdi. Kózi tirisinde Abaı, Shákárim, Muhtar enıklopedııalaryna tarıhı negizge súıengen túsinikteme men qysqama mazmundaǵy 200-ge tarta maqala tabystady”, - deıdi Qýat Qıyqbaı.
Beken Isabaıulynyń maqalalary men tarıhı eńbekteri «Abaı», «Juldyz» jáne basqa da ǵylymı jýrnaldarda, «Sovhoz týy», «Úsh qııan», «Semeı tańy», «Ertis óńiri» sııaqty qalalyq, aýdandyq merzimdi basylymdarda jarııalandy. Beken Isabaıulynyń 2001 jyly jaryq kórgen «Ulylar mekeni» atty eńbegi abaıtaný, muhtartaný isine qosylǵan súbeli qazyna retinde baǵalanady.
ULYLAR ULAǴATYN ULYQTAǴAN “ULYLAR MEKENI”
Qýat Qıyqbaı Beken Isabaıulynyń shejireshildigi jaıynda da toqtalǵan.
“Abaıdyń el bıleý isterinen estelik, “Abaı joly” roman-epopeıasyndaǵy keıipkerlerdiń tarıhı bolmys-beınesin bıiktetetin, derek sarynda áńgime qaldyryp, Kókshe shejiresin jazdy. “Ulylar mekeni” kitabyn jazyp, ulylar ulaǵatyn uǵyp, ulyqtady», - deıdi ol.
Qýat Qıyqbaıdyń aıtýynsha, “Ulylar mekeni” kitabynyń alǵashqy nusqasynda 185 adamnyń jaı adam emes, som tulǵaly tarıhı tulǵalar ekeni, 269 jer-sý attaryna qatysty túsiniktemeniń ózi Beken Isabaıulynyń ómir boıy jıǵan-tergeniniń moldyǵyn kórsetedi. Eńbek 622 bet bolyp, Alash jolyn túgendedi. Abyz deseńiz de, áýlıe deseńiz de Beken Isabaıulyna jarasady. Abaıtanýdyń arnasyn keńeıtip, atyrabyn baıytqan, derek pen dáıekke toltyrǵan Shyńǵystaýdyń shesheni Beken Isabaıulynyń esimi eldi eleń etkizbeı qoımaıdy”, - deıdi jazýshy Qýat Qıyqbaı.
«NE AITSA DA ABAIǴA ÁKEP TIREITIN»
Beken Isabaıulynyń kózin kórip, syrlasy bolǵan belgili abaıtanýshy - jazýshy Tursyn Jurtbaı onyń Qunanbaı men Abaı aınalasyna kelgende qamshy saldyrmaıtynyn aıtady.
“Beken Isabaev, shejireli Shyńǵystaýda qalǵan eń sońǵy sóz ıesi, tarıhı áńgimeniń, sonyń ishinde Qunanbaı-Abaı zamanynyń syryn sýytpaı ishine saqtaǵan sońǵy qormaly edi.Ol toqsan jyl boıy Shyńǵys óńiriniń ár soqpaǵyn basyp, ár butanyń túbinen tarıh taýyp, soǵan oraı jadynda saqtap, qııýyn keltirip, qısynyn taýyp, sol áńgimeniń súrleýiniń barlyǵyn «Abaı jolyna» ákep toǵystyratyn. Ne aıtsa da Abaıǵa ákep tireıtin edi», - deıdi jazýshy.
Ol Beken aqsaqaldyń el men jer shejiresine erekshe jetik bolǵanyn aıtady.
«Elý jyldan astam Shyńǵys óńiriniń tarıhyn sýyrtpaǵan ýaqytymda, el tarıhyn, ásirese jer tarıhyn odan asyryp jetik biletin adamdy kezdestirgen emespin. Ol el men jerdiń, bir aýmaqtyń ǵana emes, muqym Shyńǵystyń ishi-syrtyn tutas qamtıtyn. Sonda meken etken adamdardyń ata-shejiresin de, zamannyń qas-qabaǵyn da, adamdardyń arasyndaǵy qarym-qatynasty da, ádebıetshi, tarıhshy, qoǵam belsendisi, sharýashylyq mamany retinde de kez kelgen deńgeıdegi adammen teń dárejede, sonyń qalaýyna qaraı asqan alǵyrlyqpen túsindirip, taldap bere alatyn. Ár kezdesken saıyn onyń osy mol maǵlumaty meni únemi tańdandyratyn. Buǵan, onyń týmysynan bitken alǵyrlyǵy, ańǵarly túısigi, bilimge qushtarlyǵy, ádebıetke degen yntasy sebep bolsa kerek. Tóken Ibragımov marqum (Semeıdegi Abaı muarajaıynyń uzaq jyldar dırektory bolǵan) sońynan qalmaı júrip jazdyrǵan onyń «Ulylar mekeni» atty kitaby muqym Abaı aýylynyń kishigirim enıklopedııasy edi dep tolyq senimmen aıta alamyn”, - deıdi Tursyn Jurtbaı.
ISABAIULYNYŃ IIRIMI
Abaıtanýshy, jazýshy Tursyn Jurtbaıdyń aıtýynsha, qazir Beken Isabaıuly sııaqty Shyńǵys óńirinde burynǵy-keıingi ótken eleýli oqıǵalardy jańylystyrmaı, árbir nárseni ornyna qoıyp aıtatyn qarııa qalmaǵan.
«Bekeńniń aıtqandarynyń mazmunyn bir júıege túsirý óte qıyn. Óıtkeni bir áńgimeni – ekinshi áńgimege, ekinshi áńgimeni – úshinshi áńgimege baılanystyryp, sabaqtastyryp, qosaqtap jiberetin. Sonda da, jelige tartqanda, uzyna mazmuny myna máseleni qamtıtyn: 1. Maıqy bıden bastalatyn ejelgi el men jer tarıhy, Shyńǵystaý, Orda, Han, Qaraýyl, Doǵalań, Qońyráýlıe, Barlybaı jazyǵyndaǵy «Myqtyń úıleri» (atamzamanǵy eskertkishter men qorymdar), olar týraly tarıhshylar men shejireshilerdiń aıtqandary; 2. Tobyqtynyń Shyńǵystaýǵa kelgen tusynan bastap, búgingi kúnge deıingi jer attarynyń tarıhy, ol jerde ótken belgili oqıǵalar týraly (Mysaly, «Shor qashqan», «Keńgirbaıdyń tasy», Shaǵan, Sarǵaldaq, Shı, Jıdebaı, Arqaldy, Qydyr, Qarashoqy, Shunaı, Arhat, Orda, Shilikti, Shilikti kezeń, Maıan jazyǵy, Shymyldyqty kezeń, Aqbaıtal, Aq bıik, Qundyzdy, Botaqannyń qyryq oshaǵy (Abaı ólgen jer), Keń qonys, Baqanas, Shaqpaq, Kóshbıke, t.b.); 3. Qunanbaıǵa deıin ómir súrgen el bılegen kósemder men batyrlar týraly (Keńgirbaı, Mamaı, Toqtamys, Yrǵyzbaı, Eraly, Óskenbaı, t.b.); 4. Qunanbaı jáne Qunanbaıdyń zamandastary týraly; 5. Abaı jáne Abaı zamanynda ómir súrgen adamdar týraly (Mysaly, Orazbaı men Bazaraly týraly bir tún áńgimelep taýysa almaıtyn); 6. Abaıdyń jastyǵy, mahabbat pen ǵadaýaty, bıligi, óleńderiniń shyǵý tarıhy, qaı óleńi qaı jerde jazyldy, onda qandaı másele kózdelgen, sol týraly; 7. Aqyn Abaıdyń qusaly ómiri týraly (bul bitpeıtin taqyryp arqaýy edi). 8. El arasyndaǵy sheshendik sózder men aıtystar, túrli oqıǵalar týraly; 9. Shyńǵysty mekendegen adamdardyń, sóz ıeleriniń ómiri, solardyń jáne Abaı tuqymdarynyń toz-tozala bolǵan taǵdyry, keńestik qysymnyń taýqymeti, asharshylyq, t.b. týraly; 10. Shákerim týraly... Osy kórsetilgen ár taqyryptaǵy bir oqıǵaǵa, bir adamǵa qatysty jaılardy butarlap taratqanda, bir jolǵy saparǵa keń molynan azyq bolatyn”, - dep eske alady jazýshy.
«QUIMA QULAQ QARTTARDYŃ BIREGEII»
Bıyl 14 naýryz kúni Abaı Qunanbaıulynyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq mýzeı-qoryǵynda abaıtanýshy Beken Isabaıulynyń 95 jyldyǵyna arnalǵan «Abaıtanýdyń abyzy» atty eske alý keshi jáne kórmesiniń ashylýy ótti.
Kórmede Isabaıulynyń ómir jolyn, shyǵarmashylyǵy týraly baıandaıtyn túpnusqa qoljazbalary, estelikteri, aqynnyń uly Shaǵjan Bekenuly mýzeıge tapsyrǵan dombyrasy, shapany, taqııasy, jeke zattary, ár jyldarda jaryq kórgen eńbekteri men fotosýretteri kórermen nazaryna usynyldy.
Abaı oblysy, Semeı qalasynyń zııaly qaýym ókilderi, mádenıet jáne óner mekemeleriniń qyzmetkerleri, stýdentter qatysqan jıyn kóptiń kóńilinen shyqty. Bul týraly murajaı dırektory Ulan Saǵadıev aıtyp berdi.
«Abaı mýzeıinde kóptegen jyldar boıy qyzmet etip, Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteý, onyń aqyndyq murasyn nasıhattaý jolynda úlken úles qosqan tulǵalardyń biri — Beken Isabaıuly. Bıyl onyń 95 jyldyǵyna oraı murajaıymyzda «Abaıtanýdyń abyzy» atty kórme ashyldy. Bul shara Abaı Qunanbaıulynyń 180 jyldyǵy men Abaı mýzeıiniń qurylǵanyna 85 jyl tolǵan mereıli jylmen tuspa-tus kelip otyr», - deıdi ol.
Ulan Saǵadıevtiń aıtýynsha, bul kórme Beken Isabaıulynyń Abaıtaný salasyndaǵy eleýli eńbekterin, sondaı-aq onyń tutynǵan zattary men arhıvtik qujattaryn tanystyrý maqsatynda uıymdastyryldy. Beken Isabaıulynyń ómiri men murasy qazaq ádebıettanýynyń jas ókilderine, jýrnalıstıka fakýltetinde oqıtyn stýdentterge, jalpy Abaı shyǵarmashylyǵyna qyzyǵýshylyq tanytqan zertteýshilerge úlken motıvaııa berip, ǵıbrat bolarlyq úlgi bolýda.
«Ol óz ýaqytynda Abaıdyń aınalasyn zerttep, osy salada mol mura qaldyrǵan quıma qulaq qarttardyń biri ári biregeıi boldy. Sonymen qatar, Muhtar Áýezovtiń dúnıege kelgen Bórli mýzeıiniń meńgerýshisi retinde abaıtanýǵa qosqan úlesi ólsheýsiz. Beken Isabaıulynyń osy saladaǵy orasan zor eńbegin urpaqqa nasıhattaý, onyń ómiri men qyzmetin túsindirý qazirgi jastar úshin asa mańyzdy», - deıdi Ulan Saǵadıev.
Kórmeni Semeı qalasynyń turǵyndary men mýzeı qonaqtary bir aı boıy tamashalaı alady.
