Qazaqstannyń SSSR quramynan shyqpaı egemendik jarııalap, arnaıy deklaraııa jarııalaýy sol kezdegi baspasózde qalaı kórinis tapty? Keıbir gazette deklaraııa detaldary qozǵalsa, taǵy bir basylymdar ondaǵy daý-damaı jaıynda jazǵan.
Sovet odaǵy quramyndaǵy Qazaqstan 1990 jylǵy 25 qazanda «Qazaq SSR-iniń memlekettik egemendigi týraly deklaraııa» qabyldady. Onda «Qazaq Sovettik Soıalıstik Respýblıkasy - egemendi memleket, ol basqa respýblıkalarmen Egemendi Respýblıkalar Odaǵyna erikti túrde birigedi jáne olarmen ózara qatynastaryn sharttyq negizde qurady» dep atap kórsetildi.
Qujatta «Qazaq SSR-iniń Odaqtan erkin shyǵý pravosyn ózinde saqtap qalatyny» aıtylǵan. Deklaraııa boıynsha, Qazaq SSR-iniń memlekettik ókimet bıligi «Respýblıka ishinde, sondaı-aq Odaqtyq shartta belgilengen sheńberde» derbes, tolyq bolýǵa tıis edi. Degenmen onda keıbir ókilettiktiń Máskeýdegi ortalyqpen aqyldasyp sheshiletini de atap kórsetilgen. «Qazaq SSR Bas prokýrorynyń kandıdatýrasyn Respýblıka Prezıdenti SSRO Bas prokýrorymen kelise otyryp usynady jáne Qazaq SSR Joǵarǵy Soveti bekitedi» delingen qujatta.
TAǴDYRY BÓLEK «RESPÝBLIKA KÚNI»
Qazaq SSR-iniń memlekettik egemendigi týraly deklaraııasy qabyldanǵan kún, 25 qazan keıin Qazaq SSR-iniń memlekettik egemendigi týraly deklaraııasy qabyldanǵan kún, 25 qazan keıin 1995 jyly 18 qazanda «Respýblıka kúni» retinde ataldy. 2001 jyly qabyldanǵan zań boıynsha 25 qazan memlekettik merekeler qataryna qosyldy. 2009 jyly «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» qoldanystaǵy zańǵa ózgerister engizilip, Respýblıka kúni ataýsyz qaldy.
Degenmen 2022 jyly maýsym aıynda prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 25 qazan – Respýblıka kúnin qaıtarýdy usyndy. Memleket basshysy oǵan «ulttyq meıram» mártebesin berý qajet ekenin málimdedi. «Respýblıka kúni eldiń memleket qurý jolyndaǵy tarıhı qadamynyń sımvoly bolýy kerek. Árıne, Táýelsizdik kúniniń bastapqy máni saqtalady. Bul kún memlekettik mereke bolyp qala beredi», - degen bolatyn prezıdent sol jyly Ulytaýda ótken Ulttyq quryltaıdyń alǵashqy otyrysynda. Sodan beri Respýblıka kúni 25 qazanda ulttyq mereke retinde atap ótiledi. Aıta ketý kerek, bul kún – elimizdegi jalǵyz ulttyq mereke.
34 jyl buryn qabyldanǵan deklaraııanyń tarıhı máni zor. Qýanyshty jańalyqty sol ýaqyttaǵy gazetter jarysa jazdy.
ELÝGE JÝYQ MÁSELENIŃ IShINDEGI MAŃYZDYSY
Qazaq SSR-iniń memlekettik egemendigi týraly deklaraııasy qabyldanǵan kúnniń erteńine, 26 qazan kúni «Soıalıstik Qazaqstan» gazetiniń №247 sanynda «Egemendigiń qutty bolsyn, elim!» dep, Qazaq SSR Joǵarǵy Sovetiniń ekinshi sessııasy Qazaq Sovettik Soıalıstik Respýblıkasynyń memlekettik egemendigi týraly Deklaraııa qabyldanǵanyn málimdedi.
Sonymen qatar, dál osy sanynda «Egemendik el úmiti edi» degen taqyryppen gazettiń parlamenttegi tilshileri (G. Eńsepova, Á.Álibekov) daıyndaǵan reportajdy da usynǵan. Onda Qazaq SSR Deklaraııasynyń tolyqtyrylǵan jobasyn talqylaǵany jaıly jazylǵan. Deklaraııanyń árbir sóılemine mán berip talqylaǵanyn aıta kelip, sol kezdegi depýtattar – Altynshash Jaǵanova, Sultan Sartaev jáne Qadyr Myrzalıevten alǵan suqbattardy qosa bergen. Olardyń aıtýynsha Joǵary Sovettiń keshki májilisinde Deklaraııanyń árbir statıasy jekeleı daýys berý arqyly qabyldanǵan.
Bul kúni «Lenınshil jas» gazetinde Ǵalymjan Meldeshovtiń «Parlament parasaty» atty maqalasy jarııalandy. Maqalada Qazaq SSR Joǵary Sovetiniń ekinshi sessııasynyń jumys barysy taldanyp, depýtattardyń kún tártibindegi elýge jýyq máseleni talqylaý kerek ekeni jazylǵan. Avtordyń aıtýynsha, respýblıkanyń egemendigi týraly Deklaraııanyń jáne talqylanǵan keıbir qujattardyń jobalary depýtattardyń kópshiliginiń kóńilin kónshite qoımaǵan. Munyń aıǵaǵy – talqylanǵan qujattar tóńireginde órbigen pikirtalastardyń daý-damaıǵa ulasyp ketýi.
«Lenınshil jas» gazeti 27 qazan kúngi №207 sanynda «Egemendigińmen!» ataýymen Joǵary Sovettiń Deklaraııany qalaı taldaǵanyn aıta kelip, depýtat Muhtar Tinikeev pen Sergeı Sýbbotınniń pikirlerin usynǵan. Depýtattar qujatty qajet ýaqytta qabyldanǵanyn alǵa tartyp, onyń eldegi barlyq ult ókiliniń teń pravoly damýyn qamtamasyz etetinin aıtqan.
Al, «Soıalıstik Qazaqstan» gazetiniń sol kúngi synynda Deklaraııanyń 1 aı buryn baspasóz betterinde jarııalanǵan nusqasymen qabyldanǵan qujattyń arasyndaǵy aıyrmashylyqtarǵa shaǵyn taldaý jasaǵan. Máselen, alǵashqy nusqada qazaq tili – memlekettik til, al orys tili – ultaralyq qatynastar tili degen tujyrym bolǵan. Jańa qabyldanǵan Deklaraııaǵa bul bap enbegen. Onyń sebebin til týraly arnaıy zań bolǵandyqtan, qaıtyp oralýdyń jóni joq dep túsindirgen gazet. Atalǵan basylym Deklaraııa qabyldanǵanǵa deıin onyń jobasyn talqylap, túrli usynystardy jarııalap otyrǵan. Sonyń biri til máselesi bolatyn.
Al 1989 jyldyń 22 qyrkúıeginde «Tilder týraly» zań qabyldanǵany belgili. Osy zańda sol kezdegi Qazaq SSR-niń memlekettik tili – qazaq tili, al orys tili ultaralyq til dep bekitildi. Al keıin qabyldanǵan táýelsiz Qazaqstannyń Konstıtýııasyna «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til – qazaq tili. Memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady» degen nusqa qabyldanǵany belgili.
SYNDARLY ShAQTAǴY 6 SAǴAT
1990 jyly 28 qazan kúni «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń №248 sanynda elimiz úshin mańyzdy sanalatyn resmı qujattyń orys tilindegi tolyq nusqasy alǵash ret jarııalandy. Al qazaqshasy 30 qazan kúni «Lenınshil jasta» jaryq kórdi. Sonymen qatar, atalǵan eki gazet Qazaq SSR ǵylym akademııasynyń akademıgi, halyq depýtaty Salyq Zımanovtyń Deklaraııanyń mańyzyn túsindiretin maqalasyn qazaq, orys tilderinde jarysa jarııalady.
S.Zımanov bul maqalasynda «Kóptegen hattar, kollektıvtik úndeýler men telegrammalar kelip tústi. Olardy Deklaraııanyń jańa nusqasyn ázirleý úshin arnaıy qurylǵan komıssııanyń músheleri egjeı-tegjeıli zerttep, Joǵary Sovetke baıandady. Bul qujat parlament sessııasynda muqııat qaraldy. Munyń ózi on kúnge taıaý sozyldy. Sońǵy nusqadaǵy Deklaraııa jobasyn baptar boıynsha talqylaýdyń ózine 6 saǵat ýaqyt ketti», - dep jazady.
Sondaı-aq ol Respýblıkamyzdyń Egemendik Deklaraııasyn kesh qabyldaýynyń artyqshylyǵy men kemshiligin saralaıdy. Onyń aıtýynsha basqa elderdiń qatelikteri men tájirıbelerin eskerip, sabaq alýymyzǵa múmkindik boldy. Sonyń arqasynda ultaralyq shıelenis týyndamaıtyndaı sheshimder qabyldanǵan.
Sodan da bolar, Memlekettik egemendik týraly deklaraııanyń 12 baby mynandaı nusqada qabyldandy. «Ózderiniń ulttyq-memlekettik jáne avtonomııaly qurylymdarynan tys Qazaq SSR-inde turatyn nemese Odaq terrıtorııasynda ondaı qurylymdary joq ulttar men ulystardyń ókilderine qoǵam ómiriniń barlyq salalarynda pravolyq teńdik pen teń múmkindikterge kepildik beriledi» delindi.
Deklaraııada buǵan qosa «Qazaq SSR terrıtorııasynda, onyń óz erkimen Odaqqa bergen máselelerin qospaǵanda, Qazaq SSR Konstıtýııasy men zańdarynyń ústemdigi ornatylatyny» aıtylǵan.
Sol kezde qalyptasqan ahýalǵa baılanysty myna másele de nazardan tys qalmaǵan. «Respýblıka terrıtorııasynda ıadrolyq qarýdyń synalýyna, jappaı qyryp-joıatyn qarýdyń ózge de túrleri (hımııalyq, bakterıologııalyq, bıologııalyq jáne basqalar) úshin synaý polıgondaryn salýǵa jáne olardyń jumys isteýine tyıym salynady» delingen deklaraııada. «Qazaq SSR-i odaqtyq organdardyń, odaqtas respýblıkalardyń jáne ózge memleketterdiń is-qımylynan, sondaı-aq óz terrıtorııasyndaǵy ıadrolyq jáne basqa polıgondardyń, áskerı-ónerkásiptik keshen obektileriniń qyzmetinen Respýblıka halqynyń densaýlyǵyna, tabıǵı ortasy men ekonomıkasyna keltirilgen zııandy ótetip alýǵa pravoly» ekeni jazylǵan osy qujatta.
Respýblıkadan tys jerlerde turatyn qazaqtardyń ulttyq-mádenı, rýhanı jáne til jónindegi «qajetin qanaǵattandyrýǵa» qamqorlyq jasalatyny da osy qujatta atap kórsetilgen.
Deklaraııanyń sońǵy baptarynda bylaı delinedi. «Respýblıkanyń egemendi pravolaryn qorǵaýdy Qazaq SSR-i men Odaq júzege asyrady. Respýblıkanyń ajyraǵysyz pravosyn quraıtyn máselelerdi sheshýge aralasýdyń qandaıy bolsa da onyń egemendigin buzý dep baǵalanady», «Deklaraııa Odaqtyq shart jasaý, Qazaq SSR-iniń jańa Konstıtýııasyn, egemendi memleket retinde Respýblıkanyń statýsyn júzege asyratyn zań aktilerin ázirleý úshin negiz bolyp tabylady».
Mereı Myrzaǵalıqyzy
«Adyrna» ulttyq portaly
