Ulbıke men jeti qojanyń aıtysy

989
Adyrna.kz Telegram

Erterekte Talas jerinde turatyn Oshaqty Jangeldi bıdiń Ulbıke deıtin aqyn qyzy bolǵan eken. Ol kezde aqyndyǵymen Sara, Ulbıke, Manat qyzdardyń ataǵy keń taraǵan bolsa kerek. Osy aqyn qyzdarmen aıtysyp bir kórýge yntyq bolyp júretin sylqym seriler kóp bolatyn. Solardyń aıtystaryn Aınabek aqyn qyz ben jigittiń óz áýenine salyp aıtystyrǵanyn tyńdaǵan edik.

Top bolyp serilik quryp, qaı jerde toı bar, qaı aýylda sulý qyz bar dep izdep shyqqan Mádeli qoja, Maıly qoja, Qatpa qoja, Taspa qoja, Kúderi, Qulynshaq, Budabaı jeteýi Ulbıke aqyndy kórýge Jangeldi bıdiń aýylyna kelipti. Olar kelgende bı de, aqyn qyz da úıinde joq, jolaýshylap ketken eken. Bıdiń kelinderi meımandarǵa iltıpat jasap, úıge kirgizip dastarhan jaıyp kútip alady. Qonaqtar otyrǵan úıde kishi kelini qamyr ılep otyrǵanda, abaısyzda jel shyǵaryp alypty. Shıyq etip shyqqan jeldiń dybysyn qojalar esitip qoısa kerek. Kelin sasqanynan sypyrany tyrnalaı beripti.
Muny sezip otyrǵan erikken qojalar qarap otyrmaı
Qatpa qoja bastap:

Qyzyl til sóz kelgende tusalmaıdy,
Esh adam kelgen jeldi qysa almaıdy.
Kelinjan jasyram dep áýre bolma,
Ol tyqyr, bul shıqylǵa usamaıdy.

Budan keıin Taspa qoja ilip áketip:
Bul kelin qojalarǵa nan ıledi,
Az bolyp qalmasyn dep taǵy ıledi.
Baıqamaı qaldy ma eken jel kelgenin,
Kelinniń oq atary zar ıledi.

Kúderi qoja da jalǵastyra túsip:
Bul kelin qojalarǵa nan qyp jatyr,
Erterek toıynsyn dep qam qyp jatyr.
Bul ózi asa mergen kelin eken,
Atýǵa bireýmizdi qam qyp jatyr.

Qulynshaq ta bulardan qalyspaı:
Kelinniń atqan oǵy dáldep tıip,
Bireýin qojalardyń qan qyp jatyr.
Alty adam túregelip otyrǵanda,
Mádeli oq tımese neǵyp jatyr.

Sonda Mádeli qoja:
Altaýyń otyrsyń ba sasyp qalyp,
Qaı jaqqa qutylmaqsyń qashyp baryp.
Altaýyńnyń birine oq tıse edi,
Men áıteýir qutyldym jatyp qalyp.

Maıly qoja:
Mádeli jaqsy boldy qutylǵanyń,
Bas aman, oq tımesten buǵyp qaldyń.
Sonda da oqtan qorqyp jata ketip,
Bylǵanyp qalǵan joq pa butyńdaǵyń?

Budabaı:
Júrińder, al qojalar, attanaıyq,
Kidirip endi munda toqtamaıyq.
Jańaǵy Mádelini atqan kelin,
Myltyǵyn kep qalmasyn oqtap alyp.

Jeti qoja jeti aýyz óleń aıtyp jolǵa shyǵa bergende, aldarynan Ulbıke aqyn shyǵa keledi.
– Qojalar qaıda barasyńdar, úıge júrip meıman bolyńdar,– deıdi olarǵa Ulbıke aqyn. "Biz shyǵyp qaldyq endi" dep Budabaı kónbeıdi.

Sonda Ulbıke qojalarǵa:
Mingeni qojalardyń shúıdeli kók,
Jeńgensip shyqtyńdar ma súıdedim dep.
Qojalar ábden toıyp qaıttyńdar ma,
Kelinniń atyp bergen úıregin jep.

Budabaı:
Ulbıke, óziń joqta meıman boldyq,
Kelinniń úıregine ábden toıdyq.
Erke ósken bıdiń qyzy bolǵannan soń,
Úırektiń bir sıraǵyn saǵan qoıdyq.

Ulbıke:
Qojalar bireýiń jas, biriń kári,
Sizderdeı júırik bolmas jurttyń bári.
Ózderiń toıyp qaıtsań biz razy,
Sarqyty qojalardyń kimge dári?

Budabaı:
Ulbıke myna sózge shamdanasyń,
Barǵanda basqa elge kim bolasyń?
Aqsúıek qojalarǵa til tıgizseń
Mal men bas, perzentke de kem bolasyń?

Ulbıke:
Budabaı jaýlaspaıyq eldeskenmen,
Bas kesý bolsa-daǵy til kespegen.
Mal men bas perzentke kem bolady dep,
Sen óziń qudaımenen sóılesken be eń?!

Budabaı:
Adamzat bul dúnıege qonaq bolar,
Shyn dúnıe ólgennen soń sol jaq bolar.
Qojany aqsúıek dep syılap júrseń,
Ol jaqta barǵan jeriń jumaq bolar.

Ulbıke:
Shyn sózge qulaq túrip eliktermin,
Aldanyp jalǵan sózge kelispeımin.
Jumaqtyń o dúnıede bar ekenin,
Qojalar qaısyń baryp kórip keldiń?

Budabaı:
Senseńiz ol dúnıe shyn dúnıe
Qysqa ǵumyr qyzyǵy az bul dúnıe.
Qyzyqtyń bári sonda dep aıtady,
Ulbıke muny esitip bildińiz be?

Ulbıke:
Qojalar bizdi qaıda jeteleıdi,
Kórgendeı onda baryp neshe jerdi.
Ol dúnıe bul dúnıeden jaqsy bolsa,
Qojalar adamǵa aıtpaı keter edi.

Budabaı:
Bilseńiz myna jalǵan, jalǵan, jalǵan,
Nemene jalǵan emeı janyńdy alǵan.
Baryńda basta bılik oına da kúl,
Oınap-kúlip ótse ómir qalmaıdy arman.

Ulbıke:
Qyzyǵyna eliktep arman qýyp,
Júrgen jan qojalarmen saıran quryp.
Opasy joq jigiti qojalardyń,
Ketpeı me ottyń basyn oıran qylyp.

Budabaı:
Ulbıke aıtqan sózge shamdanasyń,
Jaratqan jat jurttyq qyp, qyz balasyn
Qojanyń alyp júrgen dárisi bar,
Qadalsa jazatuǵyn taz jarasyn.

Ulbıke:
Budabaı mineziń bar qojańdaǵan,
Qojańdap talaı qoja mazamdy alǵan.
Táýip bol, táýip bolsań, ózińe bol,
Ákeń de óz shesheńdi jaza almaǵan.

Budabaı:
Aýlyńa kelip edik izdep taýyp,
Barasyń betten alyp, tóske shaýyp.
Qojalardy aıtysyp jeńe almaısyń,
Báıge almaıdy degen ǵoı baıtal shaýyp.

Ulbıke:
Qoǵany oryp jısań shóp bolmaıdy,
Qojalar ujymdasyp top bolmaıdy.
El-elge tarap júrgen kásip izdep,
Ia qazaq ııa bolmasa sart bolmaıdy.
Táýip bolyp, balaǵa súndet jasap,
As sýǵa jetpeıdi tapqandary.
Eńbek etip, ter tógip, mal tappaıtyn,
Nesine bul qojalar aspandaıdy?!
Qojalar ozyp kelip júrgen joq qoı,
Qosylyp báıgelerge shapsań-daǵy.

Osydan keıin Ulbıke men qojalar aıtysty toqtatyp, qaıtadan úıge kelip, baǵanaǵy kelinnen keshirim surap, aıyp tólep qaıtqan eken.


Halyq aqyny Aınabek Nysanulynan jazyp alǵan zeınetker Elshibek QONYSBEKOV.

Pikirler