Qaraǵashtyń batysynda «Qyzylbaıdyń qyrmany» degen jer bar. «Bul jerde Sybannan shyqqan Qyzylbaı egin egip, qyrman salǵan desedi. Keıinnen mal-múlki kámpeskelenip, qyzyldarǵa qarsy kóterilisti basqarǵan...» degen áńgimeni bala kezden jıi estýshi edik. Osy kitapty jazý barysynda Aıagózde turatyn Qyzylbaıdyń Turdybaı atty tikeleı urpaǵymen júzdesip, tómendegideı derekterdi alýdyń reti keldi:
«Qazaq jerinde 1928-29 jyldary bastalǵan iri baılardy kámpeskelep, jer aýdarý jáne tap retinde joıý naýqany halqymyzdyń basyna úlken apat ákeldi. Sharýaqor qazaqtyń ata kásibi – maly tartyp alynyp, halyq ashtyq quryǵyna ilindi. Mine, el basyna osyndaı qaratúnek ornaǵan kezde, Keńestik ımperııaǵa ashyq qarsy shyǵyp, qolyna qarý alǵan erler de boldy.
1929 jyldyń qys ishinde Aqsýat – óńirinen shyqqan rýy Maltúgel Qatyran, Maqataı, oqyǵan azamat muǵalim Aqanǵalı, Syban Qyzylbaı, Serikbaı, Álipbı sekildi 60-70 bedeldi adam qasyna aqsýattyq Beısenbaıuly Tóleýbaıdyń jigitterin qosyp kóteriliske qatysady. Qısyqtyń Qarajalynda bekingen olar qys boıy áldeneshe ret kelgen qyzyldardyń betin qaıtarǵan. Kóterilisshiler 1930 jyldyń jazynda ózinen kúshi áldeqaıda basym úkimet áskerinen jeńilis tabady. Erlikpen shaıqasta birazy oqqa ushyp, birazy qolǵa túsip, Tóleýbaı, Qyzylbaı qorshaýdan aman qutylyp ketedi. Osynyń jalǵasyn Jákýla bolys, Shárip Sadyhan bastaǵan qarýly qaqtyǵystary tapqan. 1931 jyly Qytaıǵa ótpek bolǵan 700-den astam shańyraqty Kókpekti aýdandyq GPÝ bastyǵynyń orynbasary Rostchenko bastaǵan qyzyl jendetter Tarbaǵataıdyń Saryshoqy asýynda tosyp jatyp, úsh júz seksen adamdy pýlemettiń jemine ushyratady. Al Tóleýbaı bolsa sol beti Qytaı asyp ketip, sonda dúnıe salady.
Osyndaı atys-shabystyń birinde bir jigit mert bolady. Qyzyldar teris nasıhat júrgizý pıǵylymen, ózderi óltirse de, «aǵańdy óltirgen bandylar» dep ótirik jala jaýyp, marqumnyń qaryndasy Márýa qyzǵa el aralatqyzyp, joqtaý aıtqyzǵan:
Tóleýbaı basshy, Qatyran,
Maqataı zalym, anturǵan.
Momynǵa tıip zalalyń,
Naqaqtan aǵam atylǵan.
Aqanǵalı, Serikbaı,
Kózim kórdi sherikti-aı.
Osylarǵa ókimet,
Ne qylsa da erikti-aı.
Qasymnyń uly Álipbı,
Qarajaldan tiktiń úı.
Ókimetke oq atqan,
Osylarda bar ma mı?
Sybannan kelgen Qyzylbaı,
Qaıǵymen kóńilim buzyldy-aı.
Qolǵa túspeı kete me,
Myń jasaǵan quzǵyndaı?![6]
Osylaı dep sol qoǵamda jaǵymsyz adam qylyp kórsetýge tyrysqanymen búgingi tańda Qyzylbaıdaı batyrlarymyzdyń shynaıy beınesi qaıta ashylyp, rýhymyz oıanyp, tarıhymyz jańǵyryp jatyr.
Qaraǵashtyń tóńireginde atalas Shektibaı, Ishpekbaı,Toqtanaılardyń beıitteri bar, «Qyzylbaıdyń zıraty qaıda?» degen zańdy suraq týyndaıdy. Tikeleı urpaǵy Qyzylbaev Turdybaıdyń aıtýynsha: «Qyzylbaı babamyzdyń jatqan jeri Úrjar aýdanyndaǵy taýlarda. «Qyzyldar» onyń basyna at basyndaı altyn tigedi. Qyzylbaı Qytaıǵa asyp bara jatqanda kenetten háli nasharlap, «Meniń súıegimdi jerlegen soń, jermen-jeksen qylyp tegisteńder», – dep ósıet qaldyrypty».
Aıagóz aýdany, Aqsháýli aýylynyń turǵyny Bekbaev Beıishan Qaıyrhanuly 1948 jyly QHR Shaǵantoǵaı jerinde týǵan.1968 jyly Myńbulaq orta mektebin bitirgen.1974-75 jyldary Semeıdiń bir jyldyq kórkem ónerpazdar jetekshisin baıan aspaby boıynsha bitirgen. 1973- 2010 j.j. aýyldyq mádenıet úıinde klýb meńgerýshisi, Aqsháýli orta mektebinde mýzyka páninen sabaq bergen. Kóptegen ánderdiń avtory. Osy tańda zeınetker, aqylman aqsaqaldardyń sanatynda. Ol óziniń úlkenderdiń aıtýymen jadyna toqyǵan kelesi derekterdi kóldeneń tartady: «Qalyń Naımannyń Syban rýynan taraıtyn Táńirbergenuly Qyzylbaıdyń Eńse, Musa, Isa degen úsh uly jáne Gúljan, Gúlǵaısha, Nurǵaısha, Bıǵaısha esimdi qyzdary bolǵan. Meniń atam Bekbaı Qyzylbaıdyń Gúljan esimdi qyzyn alǵan.
Gúljan Qyzylbaıqyzy
Nurǵaısha Qyzylbaıqyzy
Men Gúljan ájemniń tárbıesinde bolyp, áńgimelerin bala jasymnan jadyma quıyp óstim. Ájem er minezdi, suńǵaq boıly adam edi. Zulmat jyldary bizdiń Bekbaevtar áýletin aman alyp qalyp, ósirgen ájemizdiń basynan ótken aýyrpashylyǵy jaıly aıtqan áńgimeleri áli esimde: «1932 jyly «kompeskeleý» bastalǵanda Sybannyń Edil degen atasynan, onyń ishinde Jırennen taraıtyn Mamyrbek Táýirbekuly, Tókenbaıdan taraıtyn Sháripuly Tileýhan atalarymyz da úrkinmen birge jıyrma shaqty otbasyny bastap amalsyz Qytaıǵa kóshedi. Tarbaǵataıdyń Ókpeti taýlaryna jetip, túnde jasyrynyp jatqan kezde Tortaı degen týysy shaýyp kelip: «Qazir sender bir amal tappasańdar, tań ata salysymen Sergıopoldegi «NKVD» bastyǵy Sergeı Chıpıın bastaǵan otrıad, ishinde eki pýlemetshisi bar, qarýly toppen kelip senderdi besiktegi balalaryńa deıin qyrady. Aldymen sol ajal shashqan eki ajdahadan arylmasańdar, jer qushasyńdar», – deıdi.
Qolyna besatar myltyǵyn alǵan Mamyrbek «Men saǵan beıkúná sábı men qaýqarsyz qarııalarǵa oq atqandy kórseteıin», – dep baýyry Tileýhandy alyp, bıik taýdyń basyna shyǵyp, jol torıdy. Aıtqandaı -aq, tań ata salysymen shaýyp jetken qyzyl otrıad attarynan túsip, joldyń shetine pýlemetterin ornata bastaıdy. Quralaıdy kózge atqan eki mergen ekeýin qalpaqtaı túsiredi. Esi shyqan Chıpıınniń qarýly otrıady apyr - topyr keri qashqanda taǵy da bir-ekeýin jaıratady da, tutqynǵa túsken bir sarbazyn baılap-matap ózderimen birge alyp ketedi. Minezi qıqarlaý Tileýhan atamyz oǵan tisin qaırap: «Myna kókkóz ıttiń balasyn tamaqqa ortaq qylmaı atyp tastaıyn ba?», – dep tap - tap beredi eken. Mamyrbek atamyz jas sarbazǵa arasha túsip, shekaraǵa jetkenshe (kepildik retinde) birge ustap, shekaraǵa jaqyndaǵanda ony bosatyp jiberipti. Qýǵynshylar qaptap, tus –tustan qorshaı túsedi. Nurǵazynyń 90 jastaǵy Qalaıy degen báıbishesi ábden qaljyrap, júrýden qalady. «Meniń kári súıegimdi súırelemeı osy jerde qaldyryp, óz bastaryńnyń amandyǵyn oılańdar, balalarym!», – dep kemseńdeıdi. Amalsyzdan Qalaıy ájeıdi tastyń qýysyna otyrǵyzyp tastap ketýge májbúr bolady. Gúljan apamyzdyń astyndaǵy aty da boldyryp, júrýden qalady. Sol kezde Mamyrbek: «Gúljan, Bekbaıdyń shańyraǵyn qulatpaıyq, Qaıyrhandy bizge ber», – dep bes jastaǵy Qaıyrhandy Qyzylbaıdyń jıyrma jastaǵy Orazbaı degen ulyna mińgestirip jiberedi. Gúljan apamyz atyn jaıaý jetektep kele jatqanda Sergeıdiń áskerine ustalyp, Úrjardyń túrmesine qamalady. Odan bosap shyqqanda, qyzyldar «Áı qatyn, Qytaıǵa qaraı ketseń atamyz, Aıagózge qaraı keri qaıtsań tiri qalasyń», – deıdi. Sodan Gúljan apamyz Aıagózge qaıta kelip Qyzylbaıdan qalǵan eki sińilin taýyp alyp, solardy panalaıdy. Balasy men týystaryn saǵynǵan ol táýekel dep qaıtadan Qytaıǵa ótýdi josparlaıdy. Sol kezderi Sergıopolde Qyzyl áskerdiń mańyzdy kazarmalarynyń biri ornalasqan edi. Sol bekinistiń mańynan aǵatyn Aıagóz ózeniniń jaǵasyndaǵy qalyń shilikke jasyrynyp, áskerdiń kirip-shyǵatyn ýaqytyn, at baılaıtyn jerlerin, miniske kúıli jylqylaryn anyqtap alady. Sý tasyp jatqan kóktem mezgilde jolǵa qorjyn, kıim-keshegin daıyndap, kazarmadaǵy kúzetshilerge bildirmeı jylqynyń ishindegi eń júırigin erttep, minedi de Aıagóz sýyna qoıyp ketedi. Gúljan apa sol qashqannan Sháýeshek bazaryna jetip, týystarymen ketken Qaıyrhan balasyn izdestiredi. Sol jerde bir tanysy kezigip, súıinshi surap: «Balań aman, Ergeıti degen jerde», – deıdi. Qýanyshtan kóz jasyn tókken ana baıǵus, atynyń ústindegi aǵylshyn ertoqymyn satyp, súıinshisin beredi. Ergeıtige barsa besik toı bolyp jatyr eken. Sol jerde aǵaıyn - týys, balasymen jylap kórisedi. Qaltasynda qalǵan qarajatqa Qaıyrhandy baqqan Raýııa degen apaǵa alǵysyn jaýdyryp, syı-sııapatyn jasapty.
Mamyrbek, Tileýhan Ergeıtide qystap shyǵady da týystaryn túgendeý úshin ata qonys Otııarǵa qaıta keledi. Jandaryna úshinshi bolyp Mamyrbektiń bir baldyzy ilesedi. Qaıtar jolda taǵy da atys - shabys, qýǵynǵa ushyraıdy. Joǵarydan «bandy Mamyrbekti» tutqyndaý týraly buıryq alǵan S.Chıpıınniń qarýly qoly taǵy da ańdyp, izderine túsedi. Ókpetiniń turǵy-turǵycyna shyǵyp, saqtyqpen jortýyldaýǵa týra keledi. Bir mezette shańyn býdaqtatyp qýǵynshylar da kórinedi. Kileń áskerı formaly orystardyń arasynda, ústine ton, basyna tymaq, aıaǵyna saptama etik kıgen bir qazaq jigiti jol bastap keledi eken. «Osy qanisherlerge jol kórsetip júrgen sendeı satqyndy birinshi jaırataıyn», – dep qaraýylǵa alady. Biraq: «It te bolsa qazaq qoı» dep ony aıap, ólimge qımaıdy. Qalǵanyn quralaıdy kózge atqan Tileýhan ekeýi kózdi ashyp-jumǵansha at baýyryna túsiredi. Qazaqsha kıingeni ǵana aman qalyp, keri qashady. Keıinnen belgili bolǵandaı sol ajaldan qalǵan adam Sergeı Chıpıınniń ózi eken.
Olar san qaterden aman ótip, Otııarǵa jetedi. Birde tumandy kúni jaqtan eki salt atty kele jatady. Olar Sergıopoldegi muǵalim týysy Túsiphan men Qojahmet edi. Ydyrysov Qojahmet degen Sánkemir taýynyń etegindegi Batpaqty ózeniniń boıynda ornalasqan «Stalın» kolhozyna alǵash mektep salýǵa yqpal bolǵan aǵartýshy muǵalim.
Qojahmettiń basynda qyzyl áskerdiń shoshaq qalpaǵy bar eken. Mamyrbek «atpańdar» degenshe bolmaı, baldyzy oılanbastan shúrippeni basyp jiberedi de, Qojahmetti mert qylady. Túsiphan: «Bul beıbaqtyń eshqandaı jazyǵy joq, Qytaıdaǵy týystaryn izdestirý úshin, sizdermen jolyǵýǵa kele jatyr edi», – deıdi. Marqumdy astyndaǵy atymen ózenge tastaıdy. Túsiphan qaıtadan Sergıopolge kelgende Qojahmettiń joqtaýshylary aryzdanyp, ony suraqqa alady. Sonda Túsiphan: «Qojahmet orta jolda Qaraǵashtaǵy týystaryna qaraı ketken, men Otııarǵa qaraı jol tarttym», - dep aqtalǵan bolady. Biraq, bir top adammen túrmege qamalyp, aıdaýǵa túsken Túsiphan qaıta oralmaıdy. Oqıǵaǵa qatysy bar delingen osy adamdardyń qýdalanýyna sebep bolǵan Keńes ókimetiniń Sergıopoldegi jumysshy sharýa depýtattarynyń tóraǵasy Janamanov Muhamedı 1938 jyly ózi de «halyq jaýy» bolyp atylyp ketedi.
Mamyrbekter biraz týystaryn ertip, qaıta Qytaıǵa ótedi. Atamekennen kelgen jerlesterinen Túsiphannyń túrmege qamalyp, iz-túzsiz ketkenin estıdi. Sol kezde minezi shodyrlaý Tileýhan : «Seniń kesirińnen qanshama týysym ketti, Túsiphan baýyrym da jazyqsyz qor boldy», – dep Mamyrbektiń baldyzyna tura umtylypty. Aǵaıyn arashaǵa túsip, jas jigitti alyp qalady. Biraq kekshil de sýyqqandy Tileýhan Qojahmetti óltirip,Túsiphanǵa kesiri tıgen jigitke maza bermeı qoıypty. Amaly taýsylǵan ol qaıtadan atajurtqa ótpekke bel býady. Osy mezette Tileýhan da izinshe bir - eki kún joq bolyp ketedi. Artynan «Mamyrbektiń baldyzy shekaraǵa jetpeı mert bolypty» degen habar keledi. Gúljan apa óz qaınysy Tileýhannyń esimin ázildep «Shubar ıt» dep atapty. Keıinge deıin «Mamyrbektiń baldyzynyń túbine jetken osy «Shubar» dep aıtyp otyratyn. Gúljan apamyz 1959 jyly Qytaıdyń Shaǵantoǵaı aýdanyndaǵy Júnjúrek degen jerde qaıtys boldy.
Jıyrma shaqty shańyraqty Qytaıǵa deıin aman-saý jetkizgen Mamyrbek, 1955 jyly qaıtadan ata jurty Otııar, Qaraǵashqa keledi.
Aýyl aqsaqaldary, kóz kórgenderdiń aıtýynsha: «Mamyrbek kózi ótkir, túsi sýyq, minezi aýyr, zor adam bolypty. Kózdi ashqaly at ústinde ǵumyry ótken ol, shaý tartqan shaǵynda da salt júrgendi unatqan. Alasapyran zamanda sońynan qýǵan dushpandy at baýyrynan atyp qulatatyn qas mergen bolmaǵanda ol tiri qalyp, urpaq súıetin be edi? Ómiri atys-shabys, qýǵyn-súrginde ótken ol, keıingi beıbit zamanda da tehnıkanyń úni «tars» ete qalsa boldy burynǵy oqtan tyǵylatyn ádeti boıynsha, lezde at baýyryna aýyp ketedi eken.
Aýyl shetinde bir top jigitter myltyqpen qumyra kózdep ata almaı júredi. Sol mezette qorjynynda azyq-túligi bar Mamyrbek sol mańnan ótip bara jatady. Balalarǵa tistenip sóıleıtin ádetimen «Berińder, besatardy, ony olaı atpaıdy»,- dep aýyzyn jıyp alǵansha bolmaı, qas-qaǵym sátte-aq birneshe qumyranyń kúlparshasyn shyǵaryp, atyn tebinip kete barǵan.
Zıraty Otııarda. Mamyrbektiń báıbishesinen Jaqsylyq týady, ekinshi áıeliniń esimi Birjan, zıraty Qaraǵashta, Jaqsylyqpen qatar jatyr. Jaqsylyqtyń báıbishesi Kúlbaran kózi ashyq, isker adam bolǵandyqtan Qytaıda záńgilik bılikti atqarǵan» , – deıdi.
Osy kitapqa aqyl-keńesin aıtyp, jazba derekterin usynǵan aıagózdik qart qalamger Qaıyrtaı Qajyǵulov Mamyrbek týraly: «Mamyrbek meniń anam Qamılanyń atalas týysy eken. Meniń ákem Qajyǵul orta sharýasy bar molda adam bolǵan. Mamyrbektermen birge ol da konfeskege ushyrap, túrmege qamalǵan. Biraz jyl qamaýda bolyp, bostandyqqa shyqqan soń abaqtyda jabysqan kók jótel kesirinen kóz jumdy. Zıraty Kókterek degen jerde. Meniń biletinim, Mamyrbek orta sharýasy bar, jaýjúrek, mergen adam bolǵan. Konfıskaııa jyldary Sybannyń Qyzylbaıy bastaǵan Aıagóz, Jarma, Shubartaý, Aqsýat, Abaıdyń er azamattary bas qosa qarýlanyp, bolshevıkterge qarsy shyqqan. Aqshataýdyń Sandyqtasynyń tóbesine shep quryp, uzynnan-uzaq shuńqyr qazyp, tastan qalqa jasap bekinip, atysyp aldyrmaı qoıǵan oryndary áli bar.
Biraq shıti myltyq, qylyshpen jaraqtanǵan topty basý úshin quramynda pýlemetshileri bar «NKVD» otrıadtary men qarý-jaraq, oq-dári, azyq-túlikpen qamtamasyz etilgen kedeı tabynyń ókilderi jumyldyrylady. Kúshteri teń bolmasa da, barynsha qarsylyq tanytyp baqqan kóterilisshiler jan saýǵalaı júrip urysýǵa májbúr bolady. Aýyldaǵy eńbektegen baladan eńkeıgen kárige qaýip tóngen soń Qyzylbaı, Mamyrbekter týystaryn túgendep Qytaıǵa ótken.
Aýyl azamaty Balbazarov Jasbolat Sarjomartulynyń aıtýy boıynsha mynandaı derekter alyndy. Apam Nurǵaısha Qyzylbaıqyzy atam ekeýiniń basynan ótken kúnderdi eske alyp otyratyn.
Atajurttary Otııar, Aqbastaýda atalas adamdar saı saıyn eki - úsh shańyraqtan qatar-qatar otyrǵan eken. Aq patsha zamanynyń da, Qyzyl Keńes kezeńiniń de kýási bolǵan olardyń bastarynan nebir oqıǵalar ótipti.
Aq patshasy qulap, Annenkov, Dýtovshylardyń qalyń áskeri Otııar taýy, Aıagóz ózeniniń boıyndaǵy jazyqsyz aýyldardy qyryp, ash qasqyrsha talaǵanyn kórgen. Keıinnen qyzyldar kelip, elge teńdik alyp beremiz dep jańa ókimet ornatyp jatty. Bes saýsaq birdeı emes, biri aqylmen úgit- nasıhat júrgizip, halyqty beıbit kelisimge shaqyrsa, keıbir sholaq belsendiler qolyma bılik tıdi me, joq pa degendeı asyra siltedi. Maldaryn dóreki jolmen tárkilep, tipti qarý kezenip mert etti. Osyndaı qysymǵa tózbegen Qyzylbaı ákem qolyna qarý alýǵa májbúr boldy. Qyzylbaı kóterilisiniń beldi músheleri Sybannan taraıtyn Edil ata urpaqtary Mamyrbek, Tileýhan esimdi batyr ári mergen adamdar bolǵan desedi. Mergendigi sonshalyq alysta kóldeneń ótip bara jatqan ańdy kózdemeı-aq atyp alady eken. Ata jurttary Qarabulaq, Otııar, Aıǵyrjal eldi-mekeni.
«Asha tuıaq qalmasyn, asyra silteý bolmasyn», – dep urandaǵan «kámpeskeleý» kezeńinde Mamyrbek ispetti aýqatty adamdar óz mańdaı terimen tapqan malyn qoldan berýge qarsy bolady. Olardy jazalaýǵa shyqqan ««NKVD» otrıadynyń bastyǵyn ózin qorǵaý maqsatynda atyp óltirip ketedi. Sodan kúıe jaǵylyp, «Bandy Mamyrbek» atanady. Oqıǵa bylaı bolǵan.
«NKVD» ofıeri sálem joldap: «Beıbit jolmen kelisimge keleıik. Qarýyńdy tastap, jalǵyz kel», – degen talap qoıady. Biraq ózi jeńine tapansha tyǵyp, bir top nókerin qaltarysqa jasyryp keledi. Mamyrbek áıelin taıaý jerge qaldyryp, aıtylǵan ýáde boıynsha jalǵyz barady. Ishi bir báleni sezgendeı sholaq besataryn taqymyna jasyra keledi. Qyzyl jendet óziniń aram pıǵylyn júzege asyrmaqshy bolyp, jeńiniń ishindegi qarýyn shyǵara almaı qolyn silkilep turǵanda, onyń oıyn sezgen Mamyrbek taqymyndaǵy besataryn sýyrmastan qaq shekeden qaǵyp salady. Bolǵan oqıǵany syrtynan baqylap turǵan nókerler tasyrlatyp qýa jónelgende, áıeline oq tıip, jaralanady. Áıelin bir jartastyń túbine qaldyryp, izin jasyryp qaıta kelse, demi úzilip ketken eken. Qyzyldar marqumnyń altyn áshekeılerin túgeldeı sypyryp tonap ketipti. Mamyrbek áıelin jerleıdi de, jıyrma shaqty otbasyny Tarbaǵataı, Ókpeti arqyly Qytaı jaqqa asý úshin jol bastap ketedi. Sergıopoldegi «NKVD»-nyń ofıeri Sergeı Chıpıın alaman áskermen izderine túsedi. Sergeı qanisherdiń – qanisheri eken. Qytaıǵa qaraı ótip bara jatqan talaı adamdaryn besiktegi balasyna deıin óltirip, qyryp salypty.
Qazbek Baıjumanov
"Adyrna" ulttyq portaly
