Alashtyń asyl arysy Halel Dosmuhamedov óz zamanynda qoǵam qaıratkeri, etnograf, ádebıetshi, tarıhshy, tabıǵat zertteýshi jáne aǵartýshy retinde, dáriger bolǵany tarıhtan belgili. Bir sózben aıtqanda "ámbebap" tulǵanyń búgin - týǵan kúni, dep jazady “Adyrna” portaly.
56 jyl ǵana ǵumyr keshken Halel Dosmuhamedulynyń taǵdyry 1916-nyń dúrbeleńine, 32-niń qyrǵynyna, zulmatty jyldardyń qyspaǵyna tap keldi. Onyń ult aldyndaǵy alǵashqy eńbek joly Peterbordaǵy ımperatorlyq áskerı medıınalyq akademııaǵa túsken kezinen bastaldy.
Halel Dosmuhameduly sol tusta «Qazaq» gazetine «Tamyr dári haqynda», «Sary kezik súzek», «Juqpaly aýrý haqynda» syndy eńbekterin jarııalap turdy. Dáriger-kósemsózshi 1917 jyly tuńǵysh ret Orynborda ótken I Jalpyqazaq sezine tóraǵalyq etti.
Bizge Halel Dosmuhameduly Alashorda qozǵalysynyń múshesi, bilikti dáriger retinde belgili. Al, haleltanýshy ǵalymdar eńbekterin áli de bolsa, zertteı túsý kerek, deıdi.
Qazaqstan aýmaǵynda bolǵan ult-azattyq kóterilisterge tuńǵysh ret ǵylymı sıpattama bergen Halel Dosmuhameduly. Ásirese, Isataı men Mahambet, Syrym Datuly, Kenesary bastaǵan kóterilistiń bizge beımálim tustary onyń eńbekterinde kórinis tapqan.
«Biz Kenesaryny ulttyq qaharman retinde tanımyz. Al, Halel Dosmuhameduly oǵan birjaqty qaramaǵan. Ol Kenesarynyń Kishi júzdegi qandaı rýlardy shapqanyn, Kishi júzdiń rýlary men Kenesarynyń qorǵanysyna qatysqan Orta júzdegi rýlardyń arasyndaǵy qaıshylyqtarǵa deıin jazady»,-deıdi tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Talas Omarbek.
Sonymen qatar, Halel Dosmuhameduly Eýropa ǵalymdarynyń eńbekterine súıene otyryp, qazaq tilinde sapaly oqýlaqtardy dúnıege ákeldi. Medıına men gıgıena, bıologııa men adam anatomııasy, jalpy tabıǵattaný salasynda ǵylymı eńbekter jazdy.
Alash Orda úkimeti qurýshylardyń qatarynda bolǵan ol "halyq jaýy" atanyp, 1939 jyly óziniń týǵan kúninde atý jazasyna kesiledi. Alaıda ol kóp uzamaı, sol jyly abaqty aýrýhanasynda ókpe aýrýynan qaıtys bolady. Tek qana 1958 jyly ǵana aqtaldy. Halel Dosmuhamedulynyń bes perzentinen taraǵan áýletten on úsh urpaq dáriger mamandyǵyn ıelenip, atadan qalǵan murany jalǵastyryp keledi eken.
