16 maýsym kúni Ulytaýda “Ulttyq quryltaıdyń” alǵashqy otyrysy ótedi. Konsolıdaııany odan ári damytý jáne tyń ıdeıalar usynýǵa arnalǵan bul quryltaıdan halyqtyń úmiti kóp. Alaıda, quryltaı “qurqyltaı”, jumysy “surqyltaı bolyp qalmaıtynyna kim kepil? Bul pikirdi qoǵam qaıratkeri, ekonomıst Januzaq Ákim “Adyrna” tilshisine bergen suhbatynda aıtty.
“16 maýsym kúni ótetin “Ulttyq quryltaı” - bizdiń táýelsizdiktiń tarıhyndaǵy, qazaq tarıhyndaǵy óte mańyzdy shara bolýy kerek dep kútilýde. Biraq quryltaıǵa árkimniń ishinde senimnen góri kúdik kóp. Quryltaı degen qazaqqa tán dúnıe. Qazaq halqynyń sezi degen maǵynany bildiredi. Ol bizdiń handyq dáýirden, tipti, odan da buryn Shyńǵys han, onyń aldyndaǵy Uly handardyń kezinen kele jatqan dástúr. Biz osy dástúrdi saqtaýymyz kerek jáne ármen qaraı damytýymyz kerek.
Bul Quryltaıdan kóp úmit kútemiz. Biraq, sońǵy 3-4 jylda qurylǵan ártúrli ulttyq keńesterdi qarap otyrsaq, kileń bir shala máńgúrtter kóp. Sodan keıin ol komıssııalardyń, qurylymdardyń bereketi bolmaı ketip jatyr. Biz osydan saq bolýymyz kerek. Jańa Qazaqstan sapaly túrde jańa bolýy kerek. Quryltaıda eldegi zııalylar, qoǵam qaıratkerleri, jýrnalıst, blogerler bar bári jınalyp, Qazaqstan Alıansy bastaǵan barlyq qoǵamdyq uıymdardyń atynan hat daıyndaǵan eken. Sonda kóp másele qaralady. Ol qazirgi ózekti másele - eldi biriktiretin ulttyq ıdeologııa”,- dedi ekonomıst.
Sondaı-aq, qoǵam qaıratkeri “Ulttyq quryltaıda” ekonomıka máselelerine toqtalǵan jón ekenin atap ótti.
“Biz úshin bul Quryltaı úlken joldyń basy. Sondyqtan usynarym - Memleket damýy úshin ekonomıka máselelerin sheshýimiz kerek. Ol úshin negizgi úsh másele qoıylǵan. Birinshisi Qazaqstan úshin dúnıejúzindegi ofshorlar ashylsyn. Ekinshi Qazaqstannan zańsyz shyǵarylǵan qarjylar elge qaıtarylsyn. Odan keıin zańsyz urlanǵan múlikter tizimge alynyp, olardy satýǵa tyıym salynyp, olar elge qyzmet etý kerek, Qazaqstanǵa qaıtý kerek. Nazarbaevtyń týystary urlaǵan aqshalar da elge qaıtýy mindetti. Bizde mys bolsyn, kombınat, alıýmınıı taǵy basqa bárin Nazarbaevtyń ózi bastap, Mańǵystaý munaı-gaz Qytaımen 50-de 50 qylyp alyp alǵan. Sondyqtan olardan qurylymdyq bankter, kompanııalar barlyǵy elge qaıtýy kerek. Sonda ǵana el damıdy. Sondyqtan múlik barlyǵy elge qaıtsa, onda Qazaqstannyń ár turǵyny 3-3,5 ese baı bolady eken”, - deıdi ol.
Suhbat barysynda Januzaq Ákim eldegi basty másele gaz, sý, jaryq máselelerine toqtalyp ótti. Aıtýynsha, baı el bola tura, bárin qoldy qylyp otyrmyz.
“Tek gazdyń óziń alsaq, Ońtústik óńirde 90-shy jyldardan bastap gazdy ózbekten alyp otyrdyq. Sol kezde Karımovtyń aıtqany bar: “Men shekarada 30 dollardan beremin. Sender Almatyda 63-65 dollardan satasyńdar. Nege urlap otyrsyńdar? Men endi bermeımin”, dep. Sol urlyq mine, 30 jyl boıy kele jatyr. Áli kúnge Almatyda gazdyń 1000 kýba metri 63-70 dollar. Al shekarada sol 30-32 dollardaı qarjyǵa alyp otyr. 30 jyl boıy halyqty qanap otyr. Almaty, Jambyl, Shymkent jalpy Qazaqstan boıynsha sondaı tarıfterdi bárine qoldan jasap qoıyp qoıǵan. Eki ese qylyp alyp alady da, ústindegisin ózderi alyp otyr. Sondyqtan negizgi mindettiń biri, osy - gaz, sýdyń tarıfy, jaryq. Búgingi kúndi túzetý emes, 30 jyldaǵy urlanǵandardy qaıtarý kerek!”, - dedi Januzaq Ákim.
Sodan keıingi toqtalǵan negizgi másele - memlekettik til. Januzaq Ákimniń aıtýynsha, memlekettik til adam kapıtaly men áleýmettik ınnovaııany damytady. Eldiń ekonomıkalyq modelin qalyptastyrady. Odan bólek, bilim salasyna kóp kóńil bólinip, sapany arttyrý qajettigin de aıta ótti.
“Qazir Qazaqstan bilim deńgeıimen halyqaralyq reıtıngte de, tórt halyqaralyq uıymnyń reıtınginde de sońynan sanaǵanda 3-4 orynda tur. Bul eldiń bolashaǵy joq degen sóz. Biz qazaq tili ıntellektýaldyq ult qalyptastyratyn til dep otyrmyz. Alaıda, áli til bilmeıtin máńgúrtter bar. Intellektýaldyq ult bolamyz desek, aralas mektepterdi qurtýymyz kerek. Parlamentte túgelge jýyq úkimet pen Aqordanyń ózi sol orys tilinen qutyla almaı otyr. Bul eldi biriktiretin emes, ydyratatyn faktorlar. 2012 jyly qabyldanǵan úkimettiń memlekettik tildi damytý jáne qoǵamǵa taratý týraly qaýlysyn iske asyrýǵa kirisý kerek. Sodan keıin aýyl, aýdan, oblys, respýblıka deńgeıindegi resmı organdardaǵy barlyq jınalys, isqaǵazdar túgel memleket tilge kóshýi kerek. Ol - aksıoma”,- dedi qaıratker.
Til týraly usynysyn aıta kele, qaıratker Otandyq telearnalarǵa da toqtala ketti.
“Soǵyspen basqynshylyqty ýaǵyzdaıtyn Reseıdiń telearnalary jabylýy kerek. Eger ol jerde mádenıet salasyndaǵy óner, sportqa baılanysty telearnalar bolsa isteı bersin. Biraq agressıvti fashızmge tán telearnalar jabylýy kerek. Sonymen qatar, memlekettik tilde birneshe telearnalar ashylýy kerek. Orta kásibı jáne joǵary bilim, bilimniń máseleleri jan-jaqty qamtylýy qajet. Ekinshiden, telearna ǵylym, tehnologııa, ınnovaııa máselelerin qamtý kerek. Úshinshi, tarıh pen ádebıetke kenirek qarap, kompleksti jan-jaqty qaraıtyn bir telearna bolýy qajet. Sodan keıin myna qazaq basylymdarynyń úlesi áli kúnge 20%-dan asqan joq. Mysaly, Astananyń oń jaǵalaýdaǵy bir saýda úıiniń janynda qazaq tilindi gazet jýrnal satatyn jalǵyz ǵana dúńgirshek bar. Al ony nege kóbeıtpeske? Sol jaǵalaýǵa nege qoımaıdy? Oılap, qarańyzshy ne qylǵan Astana ol qazaqtyń? Ne qylǵan táýelsizdik? Bul jabaıylyq! Sondyqtan qazaq aqparatynyń úlesin, jalpy basylymdarynyń úlesin, memlekettik tildiń aqparattyq tildegi jalpy úlesin kóbeıtip, qazaqsha telearnalar ashyp, olardyń úlesin aldaǵy bir 5 jylda 80 paıyzǵa jetkizý kerek”,- dedi ol.
Januzaq Ákimniń aıtýynsha, 5 saǵattyq quryltaıdyń tapsyrmasynyń oryndalýyn baqylaıtyn keńes qurylý qajet.
“Quryltaı 4-5 saǵat jınalys bolady da taraıdy. Sosyn kelesi quryltaıǵa deıin kútemiz be? Ol qurqyltaı, onyń jumysy surqyltaı bolyp ketedi. Sondaı bolmas úshin turaqty túrde jumys isteıtin Qazaq Ulttyq keńesi qurylýy kerek. Qazaq Ulttyq keńesine ultqa, memleketke, qoǵamǵa jany ashıtyn belsendi isker azamattar kirýi qajet. Máselen, Qazaqstan ǵylymdar qaýymdastyǵynyń tóraǵasy akademık Sabdenov bastaǵan biraz adamdar usynylyp otyr. Toqtar Áýbákirov aǵamyz, Mereke Qulkenov, Asyly Osman, Marat Toqashbaev, Záýresh Battalova, Samal Eslıamova, Sádýaqas Ansat, Tursyn Jurtbaı, Alma Túsipbekova Maksım Rojın syndy qazaqty dáripter júrgen azamattar bolýy kerek. Óte aqyldy jastar, osyndaı belgili qaıratkerlerdi usynyp jatyr. Turaqty jumys isteıtin qazaq ulttyq keńesi qurylý kerek. Sebebi, quryltaı 5 jylda bir bolady. Al ol kúndelikti jumys jasaý kerek. Sonda ǵana jańashyldyqqa bet buramyz.
BUU-nyń 1992 jyly qarashadaǵy anyqtamasyna mine, 30 jyl boldy. Biz áli sol anyqtamaǵa jete almaı jatyrmyz. Sondyqtan jumysqa kirisý kerek. Quryltaıymyz elge, eldiń kútken bir jaqsylyqtaryn ákeletin shara bolsyn. Eldi iskerlik jaǵynan biriktiretin qoǵamdaǵy barlyq uıymdar, partııalar, qozǵalystar, barlyq ulttar, násilder, dinder, báriniń basyn qosatyn osy quryltaı bolady. Sondyqtan odan kóp úmit kútemiz jáne jumys isteýge bizdiń qoǵam belsendileri, ǵalymdar jalpy zııalylar barlyǵy daıyn. Iske sát deımiz!”, dep qorytyndylady.
“Adyrna” ulttyq portaly
