Áýezovtiń júregine mahabbat dánegin sepken taǵy basqa arýlar da bolǵan. Olar: Aqqal, Ǵaını, Rázııa, Gúlban, Máspen, Kúlán, Orazken, Olga, Nadıa jáne basqalar.
Muhtar Áýezovtiń otbasylyq jeke ómiri
Qazaqtyń zańǵar jazýshysy, Alash qaıratkeri, NKVD-nyń tırynan aman-esen qalǵan sanaýly azamattyń bireýi bolǵan, qalyń qazaqtyń atyn álemge tanytqan, uly Abaıdy álemdik deńgeıge kótergen Muhań, Muhtar Áýezovtiń otbasylyq ǵumyry kimdi bolsa da eleń etkizbeı qoımaıdy. Muqań, shyntýaıtqa kelsek, tanymal jazýshy bolǵanymen ómirde otbasylyq ǵumyrynan baqyt sezinbeı ótken adam. Iá, ol jeke ómirinde baqytsyz adam bolǵan. Muhtar Omarhanuly zańdy nekedegi úsh jary bolypty. Olar – Raıhan, Kámıla jáne Valentına. Bozbala Muhtar aýyldaǵy oıyn-saýyq keshteriniń birinde Káken baıdyń qyzy Raıhanǵa es-tússiz ǵashyq bolyp, atasy Áýezdiń arqasynda Raıhanmen bas qosyp shańyraq kótergen. Biraq, kóp uzamaı bolashaq uly jazýshy uly saparǵa bel býyp, bilim-ilim jolymen Semeıge ketedi.
Semeıde júrgeninde jazýshynyń kóńili buzylyp, basqa qyzǵa aýǵan eken. Pedýchılıeniń bitirý keshinde Óskenbaeva Kámılamen tanysady. Kámıla – Abaıdyń nemeresi, Maǵaýııanyń qyzy. Oqyǵan kerbez qyzǵa qolqa salý úshin Dildáǵa jalynyp-jalpaıyp, araǵa aǵaıyn-týystardy aralastyryp, toǵyz dúre sybaǵasyn alyp, áıteýir ne kerek, armany Kámılaǵa qol jetkizip, otaý tigedi. Ekeýi qol ustasyp Lenıngradqa barady. Lenıngrad – búgingi Peterbor qalasy, bul qalanyń tabıǵaty ózi túsiniksiz, aspanynda bulyńǵyr bult qaraıyp turady, anda-sanda jylaýyq aspany kóz jasyn syǵymdap alady. Bul aýa-raıy taldyrmash sulý Kámılanyń densaýlyǵyna jaǵa qoımaǵandyqtan Muhtar ony elge jibergen bolatyn. Jazýshy «boıdaqtyǵyn» paıdalanyp, jastyqtyń jeligimen kóp júredi. Sol ýaqyttarda Kámıla jarynyń Lenıngradtan kelmegenine ashýlanyp, ishqusadan aza tutyp, ashyǵyp dúnıe salady. Aýyldaǵy asylynan aıyrylǵan soń, Muhań kúnásinen arylý úshin «Abaı joly» romanynda qazaq qyzdarynyń ózgeshe qasıetin kórsetý arqyly keshirim suraǵan bolady. Biraq, ol Kámılaǵa jasaǵan qııanatyn ómir boıy umyta almaı, ózin-ózi kinálap ótken-di.
Kámılanyń qazasynan keıin kóńili qulazyp, toryǵyp júrgen Muhtar Valentınamen tanysady. Aqyry Valıamen bas qosady. Ekeýiniń nekesi zańdy ári ǵumyrly bolǵanymen jazýshy seriliginen, seri kóńildiń sergeldeńinen aıyǵa almaǵan.
Jazýshynyń áıelderi jaıynda sóz bolǵanda kóp áıel alýymen qatar zamandastarynyń áıelderimen kóńil jarastyrǵany da aıtylady. Ásirese, Ilııas Jansúgirovtiń jesiri Fatıma Ǵabıtova ekeýiniń arasynda ystyq mahabbat lebi bolǵan. Osy mahabbattyń kýásinde bolyp ómirge ǵalym, qoǵam qaıratkeri Murat Áýezov keldi. 
Áýezovtiń júregine mahabbat dánegin sepken taǵy basqa arýlar da bolǵan. Olar: Aqqal, Ǵaını, Rázııa, Gúlban, Máspen, Kúlán, Orazken, Olga, Nadıa jáne basqalar. Muhańnyń mahabbat hıkaıasy, onyń sezimine bólengen sulýlarynyń hıkaıasy Á.Marǵulan, D.Baıqadamova sııaqty kózkórgenderiniń esteliginde kezdesedi.
Uly jazýshy B.Momyshulyna jazǵan hatynda: «Men – mahabbat grossmeıstrimin!» degen eken. Mine, uly jazýshynyń jeke otbasylyq ómiri osyndaı bolǵan eken...
Qazaq áıelderiniń taǵdyr-talaıy
Qazaqtyń áıelderi ne kórmedi deseńshi! Taǵdyrdyń jazýymen «halyq jaýynyń áıelderi» degen kesapat aıdar tanylyp, aıdaldy, eńbekpen túzetý lagerlerine jabyldy, tutqyndaldy. Zııalylar otbasylary talqandaldy. Aırandaı uıyǵan otbasynyń berekesi qashyp, quty shashyrady. Eri – atyldy, otanasy – túrmege jabyldy, balalary – jetimder úılerine jiberildi. 1937–1938 jyldyń soıqany myqty boldy. KarLAG, ALJIR sekildi lagerlerdiń qupııalary áli de aıtylmaı keledi. Biz osy ǵylymı zertteý jumysyn jazý barysynda V.Mýstınovtyń «Slýjenıe naroda» (Almaty, 1984 jyl), «Stranıy tragıcheskıh sýdeb» (Almaty, 2002 jyl), «KarLAG» (Qaraǵandy, 2012 jyl), T.Jurtbaı «Uranym – Alash» (Almaty, 2009 jyl) sekildi kitaptardy derekkózi retinde paıdalanyp, basshylyqqa aldyq.
Endi kezekte Qazaqstan terrıtorııasynda ornalasqan «Aljır», «KarLAG», «GÝLAG» júıesine baǵynǵan taǵy basqa da túrmelerdi baryp, arnaıy óz kózimizben zerttep, memlekettik muraǵattardaǵy tarıhı qujattardy aqtaryp, solardy ǵylymı aınalymǵa engizý mindet bolmaq.
Maǵjannyń Zylıqasy kúıeýine jaǵylǵan kúıeni ketirý úshin jan tynyshtyǵyn umytqan jan edi. Kúıeýiniń qoljazbalary men qundy qaǵazdaryn jınastyryp saqtady, bizdiń dáýirimizge jetkizdi. Sákenniń áıeli úsh márte temir torǵa jabylsa, Ilııastyń áıeli Almaty men Máskeýde turý quqyǵynan aıyryldy. Bul tek bergisi. Áli aıtylmaı kele jatqan qanshama derek bar. Qanshama shyndyq jerge kómildi. Solaqaı saıasattyń zardabynan tarıh burmalandy. Nebir jany jaısań tulǵalardyń ómir joly keri jazyldy. Aqıqat kóshinen adasty. Teris jazýdyń arqasynda teris oıly urpaq ósti. Bul da – 37 men 38-diń zardaby.
Qazaq áıelderi taǵdyrlary qyl ústinde tursa da moıymady, jasymady. Baz keshse de urpaqtaryn ósirdi. Keleshekke úmitpen qarady. Sol úlbiregen úmitteri azattyqtyń aq tańy atqanda oryndaldy. Biraq, qazaq áıelderi jaıly másele kóp máseleniń biri bolyp qalyp barady. Kún túspeıtin kóleńkeniń betin ashýdyń kezi jetti. Táýelsizdikte jetken jetistikterdi paıdalana otyryp, jańasha kózqaraspen jańasha tarıhty jazý qolǵa alynyp keledi. Solardyń biri áıel máselesi bolýy kerek. Bul máseleni ázirshe jyly jaýyp qoıdy.
ALJIR (Otan satqyndary áıelderiniń Aqmola lageri) – Stalındik totalıtarlyq júıe kezinde «halyq jaýlary» sanalyp, saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan memleket jáne qoǵam qaıratkerleriniń, sharýashylyq, partııa-keńes basshylarynyń áıelderi men qyzdary jazyqsyz jazasyn ótegen lager. S.Seıfýllınniń áıeli Gúlbahram, B.Maılınniń áıeli Kúnjamal, T.Rysqulovtyń áıeli Ázıza, S.Qojanovtyń áıeli Kúlándam, S.Meńdeshevtiń áıeli Rázııa, T.Júrgenovtiń áıeli Dámesh, N.Nurmaqovtyń áıeli Zúppun, S.Aspendııarovtyń áıeli Rabıǵa, Maınur Sarymoldaeva, Márııam Toǵjanova, Áıish Qulymbetova, Bıbijamal Syrǵabekova, Janbıke Shanına, Aısha Qabylova, Ýázıpa Kúlenova, Maǵrıpa Rústemova, Ásma Shomanova, Zaǵıpa Tinálına, Barshyn Qálmenova, Mádına Orazova, Márııash Esengeldına t.b. kóptegen qazaq azamattarynyń áıelderi, aıaýly analary «jazasyn» ótedi. Lagerge anasymen birge túsken sábıler 2-3 jasqa jetken soń analarynan aıyrylyp alynyp, balalar úıiniń tárbıesine berildi. 1950–1957 jyldary bul zardap taǵy qaıtalandy. Tek 1980 jyldary ǵana saıası júıe ózgerip, jaǵdaı ońaldy.
«Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam!» degen bar emes pe?! Sol án bizdiń atalmysh tarmaqshamyzdyń negizgi ıdeıasyn aıqyndap, aıshyqtap túseri haq! Bul – erlik! Qazaq áıelderi naǵyz erlik jasady. Taǵdyr tarazysy ádil baǵasyn kóp jyldan soń áreń berdi.
Sóz sońy
Biz osy jumysymyzda qazirgi qazaq ádebıettaný ǵylymynda zertteýdi qajet etetin, aqtańdaq bettiń qyr-syryna úńilip, tot basqan, kún túspeıtin kóleńkede jatqan, shań basyp, muraǵat sórelerinde qaz-qatar tizilip turǵan tarıhı derekter men qujattardy jaryqqa shyǵaryp, ǵylymı aınalymǵa engizýdi kózdedik. Zertteý nysanamyz – Alash qaıratkerleriniń otbasylyq jeke ómiri. Alash zııalylarynyń otbasylyq jeke ómiri – ǵıbratty, taǵylymdy.
HH ǵasyr basyndaǵy qazaq azamattary men qyzdary shetterinen oqyǵan edi. Olar óz zamandastarynyń qaımaǵy, naǵyz qazaq ıntellıgenııasy boldy. Olar qazaqtyń baǵy edi. Amal neshik, olar jasyndaı jalyndap óte shyqty! Olardyń árbir qyryn, san salaly soqtyqpaly, soqpaqty ómir joldaryn zertteý – bizge artylǵan amanat júgi. Eger naqty tarıhı baǵasyn bere almasaq, babalar rýhy bizdi keshire almas. Tekti babalardyń urpaǵy áste osal bolýǵa qaqysy joq! Sondyqtan biz osyndaı moınymyzdaǵy amanatty sezinip, tylsymǵa toly taǵdyr ıeleriniń jeke álemine úńilýdi hosh kórip, zerdeledik. Zertteý nátıjesi jaman emes. Birsypyra málimetterge qanyq boldyq. Áli de zertteý jalǵasary anyq.
Qaıran, bozdaqtarym-aı! Solaqaı saıasattyń qurbany bolyp, jer jastanǵan aqıyqtarym-aı! Qaraǵaı basyn shortan shalǵan zamanda, qaratúnek kezeńde qara tizimge enip, týǵan halqyna, shetsiz, sheksiz súıgen óz eline olardy «halyq jaýy» qylyp kórsetken, taǵdyrlarymen oınaǵan qany buzyq, qany qara qanǵa jerik Stalın men Goloekın, Mırzoıandar qan qaqsatty emes pe!
Tutas býynnyń tól basy – Ahmet, syrshyl, romantık aqyn – Maǵjan, jyr qulageri – Ilııas, jyr suńqary – Sáken, «qazaqtyń Djek Londony» atanǵan – Júsipbektiń te ómirleri baldaı tátti bolmady. Biraq, bulardyń eńbekterin bizge jetkizgen, muralaryn qyzǵyshtaı qorǵaǵan áıelderi edi. Áıelderi muragerleri boldy.
Sózimizdi qorytyndylaıtyn bolsaq, Alash arystarynyń áıelderi – senimdi serikteri. Bir sózben aıtqanda, «mýzasy» deý oryndy. Bul áıelder – ulttyń ustyny, uıytqysy. Bular – búgingi jetkinshek qyzdarǵa úlgi. Naǵyz qazaq qyzy, qazaq áıeli osyndaı bolý kerek-ti. Olar Alash arystarynyń jan joldastary hám muńdastary, ádebı keńesshileri bola bildi.
Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi:
1.Respýblıkalyq «Juldyzdar otbasy» («Ańyz adam» ) jýrnaly, №20 (32) qazan, 2011 jyl, 52 b. // Ahańnyń urpaqtary Máskeýde turady.
2.Aqquly S. Álıhan Bókeıhan Qazaq jeriniń joqshysy. I t. – Shymkent: Azıat, 2016 j. – 652 b.
3.«Ult bolmysy» respýblıkalyq ádebı-mádenı jýrnal №9 (11) 2012 jyl, 21 b.
4. Respýblıkalyq «Juldyzdar otbasy» («Ańyz adam» ) jýrnaly, №11, jeltoqsan, 2011 jyl, 52 b. // Ahmet ata mańdaıymnan sıpaǵanda ákelik meıirimdi sezdim.
5.Baısalova Sh. Aldymda asqar taý bop sen turasyń // Ana tili, 1993 jyl, 28 qańtar.
6.Tuńǵatar Q. Ilııas Jansúgiruly. Qulager aqyn – ǵıbratty ǵumyr // Jetisý, №17761, 1 qańtar 2013 jyl, 8 b.
7.Ǵabıtova F. Órteńde óngen gúl. – Almaty, 1998 jyl, 143 b.
8.«Juldyzdar otbasy. Ańyz adam» respýblıkalyq jastar jýrnaly, №1(37) 2012 jyl, 52 b. // Maǵjannyń aqyndyǵy Sákendikinen joǵary
9.Maǵjan álemi. Ádebı zertteý. Qurast.: Súleımenov J. Almaty: Asyl kitap, 2009. – 496 b. 10.«Aq jelken» respýblıkalyq jasóspirimder jýrnaly, №7 (20478), 2013 jyl, 29-31 bet
Eldos TOQTARBAI, ádebıettanýshy
