Belgili folklortanýshy ǵalym Edige Tursynnyń qabirine eskertkish qoıylyp, eske alý asy ótkizildi. Jınalǵandar marqumnyń qazaq rýhanııatyndaǵy orny jaıynda oılary jáne estelikterimen bólisti.
26 qyrkúıekte Almatyda uly ustaz, ádebıetshi-folklorıst ǵalym Edige Tursyndy eske alý rásimi ótip, onyń zıratyna arnaıy qulpytas qoıylyp, marqumnyń árýaǵyna baǵyshtalyp as berildi. Sharaǵa zııaly qaýym ókilderi, Edige Dáriǵululynyń shákirtteri men qazaq qoǵamynda óz orny bar azamattar qatysty.
SEGIZ JYLDAN KEIIN QOIYLǴAN QULPYTAS
Almatydaǵy Keńsaı zıraty Qazaqstannyń kórnekti tulǵalary jerlenetin mańyzdy panteonǵa aınalǵan. Keńsaıǵa jerlengen aıtýly tulǵalardyń biri – Edige Tursyn. Tanymal ádebıettanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory 2016 jyly qaıtys bolyp, topyraq Keńsaıdan buıyrdy. Óz shyǵarmalarynda áleýmettik tarıhı jáne mádenı máselelerdi qozǵaǵan Edige Dáriǵululyn eske alý rásiminde onyń qazaq qoǵamyndaǵy ǵylymdy jańa deńgeıge kótergeni aıtyldy.
Marqumnyń zıratyna turǵyzylǵan eskertkish osy eske alý rásiminiń ótkizilýine sebepshi boldy.
Jınalǵandar Edige Tursyndy eske alý qazaq rýhanııaty men ádebıettaný salasynda úlken oryn alǵan tulǵanyń qurmetine arnalǵan mańyzdy shara ekenin basa aıtty. Bul jıyn onyń eńbekterin, ómir jolyn jáne ultqa qosqan úlesin qaıta eske túsirý arqyly, onyń rýhanı murasyn urpaqqa nasıhattaýǵa baǵyttalǵan.
Uly ádebıettanýshynyń jerlengen orny búginge deıin kópke beımálim bolyp kelgen. Basy qaraıtylmaǵan edi. Edige Tursynnyń mazarynda osy ýaqytqa deıin shaǵyn taqtaıshadan basqa eshteńe qoıylmaǵan. Al ádebıet salasynda altyn kópir bolǵan tulǵanyń eńbegin zertteýshiler men urpaqtar úshin zırattyń boı kóterýi mańyzdy másele ekeni anyq.
KÓNE TÚRKI JAZBASYMEN ÚNDESKEN ESKERTKISh
Budan aldyn "Adyrna" ulttyq portalynyń basshysy Arman Áýbákir men «Atamura» korporaııasynyń basshysy Raqymǵalı Qul-Muhammeddiń uıytqy bolýymen bir top qaýym uly tulǵanyń jatqan jerin anyqtap, qaıta jańǵyrtýǵa atsalysty. Ony eske alý rásimine jınalǵandar rýhanı qundylyqtardy saqtaýdaǵy úlken úles retinde atap ótti.
- Edige marqum qaıtys bolǵaly ony izdegen eshkim bolmady. Bárimiz umytyp kettik. Arman Áýbákirge rızashylyǵymyzdy bildiremiz! Osylaı beıitterdi jaǵalap júrip, jer bolyp ketken mazardy taýyp aldy. «Atamura» korporaııasynyń prezıdenti Raqymǵalı Qul-Muhammedke jolyǵyp, mán-jaıdy túsindirgen. Ol kisi de Armannyń tilegine qulaq asyp, jaqsy ári sapaly beıitti kóterdi. Soǵan bárimizdiń kóńilimiz tolyp tur. Qazaqqa ǵalym men ǵylym qadirsiz bolǵan zamanda Edige aǵamen aralasqan inileri men qaryndastary búgin osy basqosýǵa jınalyp otyrmyz, - dedi ónertanýshy Erlan Tóleýtaı.
Aıtýynsha, Edige Tursynǵa qoıylǵan qulpytas – ult tarıhy men mádenıetine zor úles qosqan qaıratkerge degen erekshe qurmet. Bul is-shara onyń rýhyn qasterleý jáne onyń ádebıet salasyndaǵy eńbekterin el esinde máńgi saqtap qalýǵa jasalǵan mańyzdy qadam.
- Byltyr Edige atamyzǵa arnalǵan bir halyqaralyq konferenııa ótetin boldy. Shetelden kelgen qonaqtarymyz Edige atamyzdyń basyna kelgisi keldi. Biraq, konferenııadan bir aı buryn biz mazardy Qaırat aǵamen izdeı bastadyq. Jaz boıy qaıta-qaıta kelip izdedik. Áıteýir taptyq. Mazardyń jazýy túseıin dep, aınalasynyń bárin shóp qaptap ketken. Endi sál keshiksek ilingen jazý taqtaısha ushyp ketip, Edige atamyzdy tappaı qalar edik. «Bul bolmaıdy» dep demeýshi izdedik. Sol sátte azamattardyń arasynan bizge Raqymǵalı aǵa qoldaý kórsetip, eskertkishtiń salynýyna demeýshi boldy. Bul sharýaǵa kóp adamdar at salysty. Eskertkishti qoımas buryn Arman Baıqadam degen azamat qulpytasqa Kúltegin jazbalary ıdeıasyn usyndy. Bolat Qusaıyn degen sýretshi eskertkishke sýrettiń obrazyn tolyq jasap berdi. Al kóne túrik jazýynda bizge Bekbolat Tilegenuly kómektesti. Al qulpytastaǵy óleń joldaryna kelsek, bastapqy tórt qatardy ózim qurastyrdym. Óleńniń 2 joly Erlan Tóleýtaı aǵamyzǵa tıesili, - dedi «Adyrna» dırektory Arman Áýbákir.
Aıtýynsha, qulpytastyń dızaıny da erekshe nazar aýdartady. Qazaq tilinde kırıllıamen jáne kóne túrki jazýynda óleń joldarynyń beınelenýi, marqumnyń sýreti men kóne Kúltegin jazbalary elementteriniń qoldanylýy Edige Tursynnyń mádenıet pen tarıhtaǵy ornyn aıshyqtaıdy. Osyndaı kúrdeli ári mándi elementterdiń eskertkishke qosylýy onyń rýhanı bolmysyn jan-jaqty beınelep tur.
«ABAIDYŃ KÚIIN KEShKEN EDIGE»
Edige Tursyndy eske alý rásimine jınalǵandar ǵalymnyń qasıetin, sińirgen eńbekterin erekshe atap ótti.
- «Ǵylym degen – ınemen qudyq qazǵandaı». Ol óte aýyr jumys. Al biraq ǵalym memleket tarapynan qoldaý alsa, halqy qurmettese onyń jumysy, eńbegi eselenip artar edi. Edige Tursyn Abaıdyń kúıin keshken. «Ne bolsa da jaza bereıin, keler urpaq kerek bolsa taýyp alar» degen. Umytylyp jatqan ǵalymnyń basyna tas qoıyp, ony óńdep, árlep, qaıta qalpyna keltirý úlken azamattyq is boldy. Sol azamattarǵa shyn júregimnen alǵys aıtamyn! - dedi fılosof, qoǵam belsendisi Ábdirashıt Bákiruly.
Eske alý keshinde Edige Tursynnyń ómir derekteri aıtyldy. Sharaǵa ádebıettanýshynyń jerlesi, bulbul daýysty dıktor Saýyq Jaqanova da qatysty.
- Dál búgin Edige Tursynnyń barlyq shyǵarmalaryn qaıtadan qoparyp oqyp, aıtqan pikirlerdiń bárin jastarǵa jetkizetin kezeń eken, - dep jyly lebizin bildirdi ol.
IESIN TAPQAN SÓZ ESKERTKIShKE AINALDY
Ǵalymnyń basyna eskertkish turǵyzýǵa demeýshi bolǵan «Atamura» korporaııasynyń prezıdenti Raqymǵalı Qul-Muhammed de jıynda sóz sóılep, izgi tilegin bildirdi.
- Arman men Serik Qalıev maǵan usynys jasady. Men Edige Tursynnyń oryssha jazǵan dúnıelerin, folklortanýshy ekeninen, aqyn, sal-seriler, baqsylyq, tipti Aıaz bı, halyq ertegileri týraly jazǵanynan habardar edim. Azamattar Edige Tursynnyń basy joǵalyp ketýge sál qalǵanyn aıtty. «Tipti birde sheteldik ǵalymdar izdep kelip, áreń taýyp, ózimiz uıalyp júrmiz» dedi. Meniń baspamnyń aty – «Atamura». Men atalar murasyn jańǵyrtyp, qazaqtyń murasyn qoldaýym kerek. Sondyqtan bul ıesine aıtylǵan shyǵar dep tolyq shyǵyndy kóterip alýǵa daıyn boldym. Eskertkishtiń salynýyn da shamam kelgenshe baqylap otyrdym. Baıqasańyzdar, ózderińiz búgin barǵan zırattaǵy eskertkish Qordaıdyń, Qazaqstannyń tasynan turǵyzylǵan. Ózim de baryp Quran baǵyshtap qaıttym. Ómirden ótken ǵalymǵa, úlken ǵulamaǵa shamamyz kelgenshe qurmetimizdi kórsetip jatyrmyz, - dedi «Atamura» korporaııasynyń prezıdenti.
Shara barysynda Edige Tursynnyń qazaq ádebıetine qosqan úlesi men onyń ǵylymı-zertteý qyzmetiniń mańyzy aıtylyp, ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly estelikter ortaǵa salyndy.
Ádebıettanýshy-folklorıst, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Edige Tursyn 1942 jyly týǵan, 2016 jyly Almatyda qaıtys boldy. Ol 1964 jyly QazPI-di (qazirgi QazUPÝ) bitirgen. 1964–1966 jyldary Aqmola memlekettik medıına ınstıtýtynda (qazirgi Astana memlekettik medıına akademııasynda) oqytýshy, Qazaqstan ǵylym akademııasynyń Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda kishi ǵylymı qyzmetker boldy. «Drevnıe tıpy nosıteleı kazahskogo folklora (genezıs ı tıpologııa)» taqyrybynda doktorlyq dıssertaııa qorǵady. Onyń ǵylymı-zertteý eńbekteriniń negizgi baǵyty – qazaq folklorynyń kóne dáýirdegi tıpteri, aqyn-jyraýlyq dástúr men aıtys janrynyń qalyptasýy, folklor taratýshylardyń (aqyn, sal, seri, jyraý, synshy, t.b.) paıda bolý tarıhy máseleleri.
Edige Tursynnyń birqatar monografııalyq eńbekteri mynandaı bolyp keledi. «Qazaq aýyz ádebıetin jasaýshylardyń baıyrǵy ókilderi», «Qazaq baqsy-balgerleri», «Voznıknovenıe baksy, akynov, serı ı jyraý», «Drevnetıýrkskıı folklor: ıstokı ı stanovlenıe», «Atameken. Kazahı. Istorııa. Etnografııa. Kýltýra».
Edige Tursyn – osy taqyryptaǵy 40-tan astam ǵylymı maqalalardyń avtory.
Symbat Naýhan
«Adyrna» ulttyq portaly