Qazaq eliniń tarıhynda ult kósemi degen atqa ıe bolǵan tulǵalar az.Sonyń biri dosyna da, dushpanyna ózin moıyndatqan Alash ardaqtysy Álıhan Bókeıhan. Ol 1866 jyldyń 5 naýryzynda, qazirgi Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýdanynda dúnıege kelgen. Álıhannyń balalyq shaǵy týraly málimetterdi onyń týǵan inisi Smaqannan kezdestiremiz. Óz esteliginde Smaqan Nurmuhammeduly aǵasynyń 6 jasqa deıin tili shyqpaǵanyn jazady. Álıhan da ózge qazaq balalary sııaqty asyq oınap ósken. Áıtse de ol utyp alǵan asyqtaryn qatarlastaryna qaıtyp berip, álimjettik kórsetkenderdi tyıyp otyrǵan eken. Nurmuhammedtiń Álıhany er jete kele keleli isterdiń kóshinen kórinedi. Jasynan zerek ósken Álıhan áýeli molda qolynan saýat ashyp, sodan soń qaladaǵy 3 synypty bastaýysh mektebine aýysady. 1879-1886 jyldary Qarqaraly qalasyndaǵy qazaq balalaryna arnalǵan mektepte bilimin jalǵastyrady. Álimhan Ermekovtiń aıtýy boıynsha «Ol kisi Sankt-Peterbordyń Orman ınstıtýtynyń ekonomıka fakýltetin támamdaǵan.Zań fakýltetinde Lenınmen qosa eksternat bolyp emtıhan tapsyrǵan. Tereń, darııa-muhıt ǵalym bolatyn. Shetelderdiń 9 tilinde erkin sóılep, jaza biletin... Bizdiń aqyl-oıymyz Toqyraýyn ózenindeı edi de, Álekeń Balqash kólindeı darııa edi ǵoı». Álıhan Bókeıhannyń qoǵamdyq isterge aralasýy Omby qalasynda shyǵatyn birneshe gazetterde maqala jazý- dan bastaý alady. Naqtyraq aıtsaq, 23 jastaǵy avtordyń 1 jyldyń ishinde 20-ǵa jýyq maqalasy jaryqqa shyqqan. Namysshyl jastyń ár jazǵan maqalasy eldik máselelerdi kóterýmen kórinis tapty. Oqýda Álıhan stýdenttik qyzý pikirtalastarǵa qatysyp, ár túrli qozǵalystarǵa belsene aralasty. Osynyń saldarsnan ol Reseı jandarmerııa basqarmasynyń nazaryna iligip, saıası senimsizderdiń qara tizimine alynǵan. Peterbordaǵy Orman ınstıtýtyn bitirgen Álıhan Ombyǵa qaıta keledi.Munda ol orman sharýashylyǵy ýchılıesinde matematıka páninen sabaq berdi.Sondaı- aq, soıalıstik baǵyttaǵy «Stepnoı kraı» gazetine belse- ne aralasyp, onyń redakııa alqasy quramyna endi. 1906 jyly Ombydaǵy kadettik «Golos stepı», «Omıch» jáne «Irtysh» gazetin shyǵardy.Sondaı-aq, 1908 jyly Peter- býrgte jaryq kórgen bolshevıktik «Tovarı», «Slova» gazetterinde redaktorlyq qyzmet atqardy.Álıhan Bókeıhanov 1913 jyly jalpyulttyq «Qazaq» gazetin uıymdastyrdy.Ulttyq baǵytty nysanaǵa alǵan gazet Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatulynyń qajyr-qaıratynyń arqasynda 1918 jylǵa deıin jaryq kórdi. Álekeńniń ózi de «Qazaq» gazetinde maqala jazǵany belgili. «Óziniń tarıhyn joǵaltqan jurt, óziniń tarıhyn umytqan el, qaıda júrip, qaıda turǵandyǵyn,ne istep ne qoıǵandyǵyn, keleshekte basyna qandaı kún týatyndyǵyna kózi jetpeıdi. Bir halyq óziniń tarıhyn bilmese, bir el óziniń tarıhyn joǵaltsa, onyń artynsha ózi de joǵalýǵa yńǵaıly bolyp turady», deıdi Álıhan Bókeıhanov. Táńiri talabynan aıyrmaǵan Álıhan 30 jasynda erbına ekspedıııasyna qatysady. Ol ekspedııa jumysyna qatysý barysynda qazaq dalasyna baılanysty Reseı ımperııasynyń kózdegen maqsatyn buryn ózi baıqaı berme- gen jańa qyrynan kóredi. Sol sebepti Álekeńniń kózqarasy erbına ekspedıııasyna qatysqan 1896-1903 jyldary ózgergeni anyq. Qazaq dalasyndaǵy azattyq qozǵalysyn óristetken bastamada Álıhan Bókeıhanmen birge saıasat sahnasyna Ahmet Baıtursynuly,Muhamedjan Tynyshbaev, Ahmet Haziret, Shaımerden Qosshyǵululy, Raıymjan Marsekov, Jaqyp Aqbaev, Otynshy Áljanov syndy kóptegen azamattar shyqty. Bul jóninde Álekeń «Qazaqtar» atty maqalasynda 1905 jyldyń maýsymynda qazaq dalasynyń qaq orta tusynda «Qarqaraly» oıazyndaǵy «Qoıandy jármeńkesinde 14500 qazaqtyń atynan Mınıstrler keńesiniń tóraǵasyna joldanǵan aryz-tileý hat azattyq ańsaǵan halyqtyń oıanǵan sanasynyń alǵashqy ún qatýy edi» dep jazady.
Osy jyly Máskeýde Reseıdiń qalalyq jáne jergilikti qoǵam qaıratkerleriniń quryltaıy ótti. Onda Álıhan Nurmuhammeduly tuńǵysh ret ımperııaǵa saıası talap qoıdy. «Men Altaıdan Oralǵa, Sibir temirjolynan Ombyǵa deıingi keń keńistikti mekendegen 4 mıllıon qazaq halqynyń ókilimin... Qazaqtyń búgingi asqan muńy – ana tilin qoldaný bostandyǵy, onyń qajettiligi saılaý qarsańynda úgit-nasıhat jumysyn júrgizý barysynda erekshe artyp otyr jáne osyǵan baılanysty meniń quryltaıdan ótinerim–jergilikti tilderdiń quqyn shekteıtin zańnyń tez arada qaıta qaralýy talap etilsin»,-deıdi Álıhan Bókeıhan. Imperııanyń aıar saıasatynan ımenbeı, ulttyq másele kótere bilgen Alash arystarynan jınalǵan 12 azamat Reseı Memlekettik Dýmasyna depýtat bolyp saılandy. Olardyń arasynda birinshi depýtat bolý – Álıhan Bókeıhanovqa buıyrdy. Ókinishke qaraı,1907 jyly patsha ákimshiligi qabyldaǵan úshinshi Reseı zańyna sáıkes qol astyndaǵy qazaq sekildi ulttardy buratana retinde tanyp dýmaǵa depýtat bolý quqynan aıyryp tastady. Bul týrasynda Álıhan Bókeıhan Reseı 1907 jyly alǵash jáne sońǵy ret Eýropa boldy dep aıtady. Ol 1917 jyly kadetter partııasynyń músheliginen óz erkimen shyǵady. Óıtkeni, Álıhannyń Ýaqytsha úkimet pen kadetter partııasynan kútken úmiti aqtalmady. Ult kóseminiń túpki maqsaty – ulttyq memleket qurý bolatyn.
Osydan soń 1917 jyldyń 21-26 shildesi aralyǵynda Orynbor qalasynda ótetin Qazaq-qyrǵyz sezine shaqyryldy. Quryltaıǵa Aqmola men Torǵaıdan,Semeı men Oraldan, Jetisý men Syrdarııadan,Ferǵana,Bókeı oblystarynyń ókilderi qatysty.Kún tártibine sol kezeńdegi qazaq jurtynan ózekti degen 14 másele qoıyldy. Onyń eń mańyzdysy árıne, Alash-Ulttyq saıası demokratııalyq partııasyn qurý boldy.
Tuńǵysh partııa uıymdarynyń paıymdaýy boıynsha dinı basqarma memlekettik qurylymnan tys dep tanyldy. Sondaı-aq, Alashtyń ulttyq ıdeıasy 5 túrli tujyrymǵa negizdeldi.
Atalǵan tujyrymdama memleketti saıası-ekonomıkalyq,sondaı-aq rýhanı táýelsizdikke jetkizetin birden-bir baǵyt bolatyn. Osyǵan kózi jetken Lenın men Stalın 1917 jyldyń 17-20 qarashasynda Shyǵystyń barlyq eńbekshi musylmandaryna shuǵyl túrde úndeý jarııalady. «Budan bylaı sizderdiń nanymdaryńyz ben ádet-ǵuryptaryńyz, sizderdiń ulttyq jáne mádenı mekemelerińiz qol suǵylmaıtyn bolyp jarııalanady. Ózderińizdiń ulttyq ómirlerińizdi erkin jáne bógetsiz qura berińizder. Sizderdiń buǵan pravolaryńyz bar» deıdi Lenın men Stalın. Atalǵan múmkindikti der kezinde paıdalanǵan Zákı Ýálibı 29-qarasha kúni Bashqurtstannyń táýelsizdigin jarııalaıdy. Al,jeltoqsannyń 5-i kúni Orynbor qalasynda ekinshi jalpy Qazaq-qyrǵyz sezi bolyp ótti. Quryltaıdyń kún tártibinde turǵan eń negizi másele keńestik bılikke qatynas jónindegi baıandamany Álıhan Bókeıhan jasady. Sezde qazaq oblystaryn búlinshilikten saqtaý maqsatynda Ýaqytsha ulttyq keńes qurylyp, onyń aty Alashorda bolsyn degen sheshim qabyldandy. Alash avtonomııasynyń tóraǵalyǵyna 3 azamattyń kandıdatýrasy usynylyp, Á.Bókeıhanov tóraǵa bolyp saılandy.
Ókinishke qaraı, ózderińizdiń ulttyq ómirlerińizdi erkin jáne bógetsiz qura berińizder degen úndeýin Lenın bir japyraq qaǵaz ǵana dep jaramsyz etip tastady. Bul aralyqta Alash avtonomııasynyń basshysy óz múmkindigin barynsha paıdalanyp baqty. Máselen, Álıhan Bókeıhan 1918 jyldyń 11 maýsymy kúni shuǵyl túrde «Qazaq halqy keńes úkimetin moıyndamańdar jáne keńes úkimetine baǵynbańdar» dep qatań túrde nusqaý berdi. Álekeńniń nusqaýynan keıin Alashorda jasaqtary 1918-1919 jyldary Qyzyl áskerge qarsy shaıqastarda aıanyp qalmady. Sondaı-aq, ol úkimet músheleriniń saıası emıgraııaǵa ketýine tyıym saldy. «Qazaqtyń Qazaqstannan basqa Otany joq.Sondyqtan da qazaq úkimetiniń músheleri qazaq ishinde qalýy tıis». Atalǵan jarlyqqa baǵynǵan Alash ardaqtylary jan saýǵalap shetel asýdan bas tartty. Al, Álıhannyń shetelge ketpeı qalýyn Qóshke Kemeńgeruly joǵary baǵalap bylaı deıdi: «Basqa jurttyń patshalyqtary jan-jaqqa shyǵyp, tym-tyraqaı bolyp shyǵyp ketkende – Álııhannyń qonys aýdarmaı qalýy da elin súıgendikke dálel». Alashorda avtonomııasy 1917 jyldan 1920 jylǵa deıin táýelsiz memleket retinde óziniń ulttyq saıasatyn júrgizdi. Al, 1918 jyly ózin Reseıdiń bıleýshisimin dep jarııalaǵan Kolchak Alashorda men Bashqurtstandy memleket dep moıyndaýdan bas tartty. Jan-jaqty qyspaqta qalǵan alashordashylar sol kezdegi saıası jaǵdaıdy eskere otyryp, Keńes Úkimetin moıyndaýǵa májbúr boldy. Áý basta bolshevıkter Álıhan Bókeıhanovqa, onyń saıası talaptaryna kónýge májbúr boldy. Osyny utymdy paıdalanǵan Álekeń 1920 jyly qazaq shekarasyn zań júzinde aıqyndap alady. Álıhan Nurmuhammeduly Bókeıhanov 1989 jyly Joǵary sottyń qatal úkimimen aqtaldy.
«Keıingige ǵıbrat alarlyq úlgi tastap ketip, alǵys alamyz ba? Joq, dalaǵa laǵyp jónsiz ketip, qarǵys alamyz ba? Keýdesinde kózi bar adam kóp oılanarlyq jumys» deıdi ol.
Kózi tiri kezinde aty ańyzǵa aınalyp, Goloekınniń ózi kári kósem dep ataǵan Álıhan Bókeıhandy búginde ıisi qazaq pir tutady. Sondyqtan da keıingige úlgi alarlyq ǵıbrat tastap ketken onyń aldynda barsha qazaq qaryzdar.
Aıjan TOQShYLYQOVA,
BAQ.KZ
