«Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty bilikti zańger, Bolashak Consulting Group dırektory – Saǵıdolla Baımuratpen boldy.
-Saǵıdolla myrza, sot júıesine engen jańa reformalardyń qaısysy durys júzege asýda dep oılaısyz?
-Sot júıesinde qabyldanyp jatqan kóptegen reformalar óziniń maqsatyna jetip jatyr. Degenmen, ár reformanyń kemshiligi de bolady. Sondyqtan, halqymyz ádil jáne adal qoǵamda ómir súrip jáne jumys istep jatqanyn túsiný úshin ár ýaqytta damý kerek. Eń úlken jetistik, meniń oıymsha ol – elektrondy sot kabıneti. Sotqa qujattar tapsyrý, talap aryz berý, shaǵym túsirý, barlyǵy derlik tolyqtaı ıfrlandyrylǵan. Óte yńǵaıly jáne barlyq jumystaryń tirkeýli, sottyń aktilerine ár ýaqytta júginýge bolady.
Al kemshilikterin aıtatyn bolsaq, ol ár ýaqytta týyndaıtyn ádil sottylyq. Ókinishke oraı, sottaǵy sheshimderdiń shyǵýy kezinde, nemese mańyzdy bóligin aıtatyn bolsaq, sot tóraǵalarynyń aralasý táýekeli bar. Iaǵnı, isti sýdıa ózi emes oǵan qalaı aıtylady, solaı sheshedi. Ol másele meniń oılap taýyp, ne oıdan shyǵaryp otyrǵanym emes. Ol týraly Joǵary sottyń tóraǵasy J.Asanov 2020 jyldyń 29 jeltoqsanynda jarııalaǵan maqalasynda aıtqan bolatyn. Osy táýekeldi meılinshe azaıtý kerek. Sýdıalardyń tolyqtaı táýelsiz bolýyn qamtamasyz etý kerek.
-Aralyq sot degenimiz ne? Nege qazaqstandyqtar aralyq sotty alqabılermen, ekonomıkalyq sotpen jıi shatastyrady?
-Aralyq sot nemese tórelik sot degenimiz, qarapaıym sózben aıtqanda, eki jaqtyń kelisimimen óz daýlaryn arnaıy óz erejelerimen jáne tórelik týraly zańǵa sáıkes qurylǵan naqty daýdy qaraý úshin arnaıy qurylǵan sot nemese turaqty jumys isteıtin sot. Iaǵnı, eń birinshi naqty talap, eki taraptyń arasynda daýdy tórelikke berý kelisimi bolýy tıis. Ondaı kelisim joq jerde, tórelik sot daýdy qaraı almaıdy.
Kóbinese tórelik sottar kommerııalyq jáne ekonomıkalyq daýlardy qaraıdy. Múmkin sol sebepti qazaqstandyqtar shatastyratyn shyǵar. Biraq, mysaly eger bir tarap kelisim shartqa qol qoıyp, sonyń ishinde tórelik sotqa daýdy berý kózdelgen bolsa jáne sol tarap onyń ne ekenin túsinbegen bolsa, ol úlken qatelik jáne quqyqtyq saýatsyzdyqtyń belgisi bolyp tabylady.
Tórelik sottyń mánisin túsinbegennen kóptegen taraptar óz quqyqtaryn qorǵaı almaı jatady. Onyń sebebi, qarsy tarap ózi baıaǵydan biletin jáne tanıtyn tórelik sotty kórsetip qoıady. Shartqa muqııat kóńil bólý kerek. Tórelik, ıaǵnı arbıtraj degen nárseni kórseńiz birden zańgermen habarlasý kerek, ne ondaı shartqa qol qoıýdan bas tartý kerek.
-Sotta sheshim qabyldaýda amnıstııalar qanshalyqty jıi bolady? Ol nege baılanysty?
-Bul jerde bıliktiń tarmaqtaryn shatastyrmaǵan jón. Amnıstııa Parlamenttiń amnıstııa týraly aktisimen qabyldanady. Ol akt negizinen zań retinde qabyldanady. Iaǵnı memleket tarapynan gýmanızm jáne raqymshyldyq qundylyqtaryna negizdelgen saıası sheshim. Onyń eshqandaıda jıiligi, ne mindettiligi joq. Al sot tek qana sol qabyldanǵan zań turǵysynan úkim shyǵarady. Qazaqstanda jalpy 1991 jyldan beri 10 amnıstııa qabyldanǵan bolatyn. Barlyǵy da memleket tarapynan gýmanızm jáne raqymshyldyq kórsetý oımen isteledi.
-Qysqa merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndalǵany úshin sottardy synǵa alý qanshalyqty ádil?
-Bul máselede sóz erkindigin eskerý kerek dep sanaımyn. Eger de kimde-kim sot sheshimin synǵa alsa, ol onyń erkindigi bolýǵa tıis. Sol sot sheshimimen kelispeıtin bireý bolsa, ony zańnamada belgilengen tártippen qaıta qaraýǵa bolady. Bul aldyńǵy qatarly memleketterde áldeqaıda sheshilip qoıǵan másele. Mysaly, aǵylshyn sýdıalary ózderiniń óte bıik mártebesin eskere otyryp, eshqandaıda synǵa qaramastan ádil sheshim shyǵarady jáne synǵa alǵany úshin eshkimdi jazalamaıdy. Ondaı is-áreket úshin jazalaý Anglııada 300 jyl bolǵan. Al qazir sóz erkindigi negizgi qundylyq bolyp otyr.
-Elimizdegi zańnamalyq aktilerdiń, zań kúshi bar jobalardyń ashyqtyǵy qandaı deńgeıde?
-Qazaqstanda «Ashyq NQA (Normatıvtik quqyqtyq aktiler)» portaly jumys isteıdi. Sol jerde barlyq normatıvtik quqyqtyq aktiler, ıaǵnı zańdar, jarǵylar, úkimder men buıryqtar, sheshimder men qaýlylar, barlyǵy ashyq talqyǵa salynady. Ony isteý op-ońaı. Elektrondy ıfrly qoltańbańyz bolsa jetkilikti. Ókinishke oraı, jarııalanǵan jobalardyń kóp bóligi múldem talqylaýsyz qalady. Onyń sebebi elimizde azamattyq belsendilik óte tómen. Al eger belgili bir akt bireýge áser etip jatsa, keı azamattarymyz tań qalyp jatady. Qazaqstanda barlyq NQA jobalary ashyq talqylaýǵa jatady jáne kez kelgen adam ol joba boıynsha óz oıyn bildirip, usynystaryn jasaı alady.
-Qazaqstandaǵy kez kelgen azamat óz quqyǵyn bilýi mindetti. Alaıda, quqyqtyq sana deńgeıiniń tómendiginen qazirgi tańda azamattardyń aldanýyna, zań buzýshylyqtaryna baılanysty kóptegen ister oryn alýda. Osyndaı jaǵdaılar bolmaý úshin, halyqtyń quqyqtyq sana deńgeıin qalaı kóterýge bolady dep oılaısyz?
-Halyqtyń quqyqtyq sanasyn kóterý negizgi adam quqyqtaryn mektep tabaldyryǵynan úıretýden bastaý kerek dep sanaımyn. Eger bizdiń túlekterimiz mektep bitirgen kezde, eńbek sharty ne úshin kerek jáne onyń qandaı normalaryna basa nazar aýdarý kerektigin túsinse, jumys istegende kópshiligi aldanbas edi. Eger de olar KSK jáne basqa da menshik ıeleriniń birlestigi ne úshin kerektigin túsindirse, olar páter alǵan kezde úıdiń jumysyna belsendi aralasar edi. Bul suraqtardy mańyzdylyǵy boıynsha áli uzaq jalǵastyrýǵa bolady. Biraq, ol jumysty mektep shaǵynan bastamaı, máseleni sheshý áldeqaıda qıyn bolady. Bul – bir. Ekinshiden, zań biliminiń sapasyn kóterý kerek. Qazaqstanda zańgerlerdi daıyndaıtyn kóptegen oqý oryndar biliksiz jáne bilimsiz mamandardy shyǵarady. Dál sol sapasyz qyzmetti kórsetetin zańgerler quqyqtyq sanany damytýdy tejeıdi. Jaqsy zańgerlersiz quqyqtyq sapany kóterý múmkin emes. Zańgerler negizgi zańdy aqparatty jetkizýshi tulǵalar.
-Elbasy N.Á. Nazarbaevtyń «Qazaqstan respýblıkasynyń 2010 jyldan 2020 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan quqyqtyq saıasat tujyrymdamasy» qandaı salalardy qamtydy? Mańyzdylyǵy nede boldy? Keıinde osyndaı tujyrymdalar bizdiń elge kerek pe?
Tujyrymdama óziniń quqyqtyq tabıǵaty boıynsha óziniń páni aıasynda barlyq suraqtardy qamtıdy. Onyń ishinde keıin qatynastardy retteıtin zańdardyń negizgi ıdeıalar qalyptastyrylady. Aýqymy óte keń jáne onyń mańyzy men mánisin túsiný úshin ár adam ózi ýaqyt bólip oqyǵan jón. Tujyrymdamalardy qabyldaý zańmen kózdelgen nárse. Sondyqtan ondaı tujyrymdamalarsyz júıe jumys istemeıdi.
-Quqyqtyq mádenıetti qalyptastyrý ne úshin qajet? Negizi nede?
Quqyqtyq mádenıeti joǵary qoǵamda adamdar ózderiniń basqa adamdardan neni jáne qalaı talap ete alatynyn biledi, jáne basqa adamdarǵa neni berý kerektigin biledi. Ondaı qoǵamda bir-birine degen syılastyq bolady, qylmys azaıyp, órkendeý bastalady. Óziniń quqyǵyn bilmeıtin adamdy aldaý óte jeńil. Kóp alaıaqtar sony qoldanyp, halyqty ońaı aldap ketedi.
-Áńgimeńizge raqmet!
Áńgimelesken: Dına LITPIN,
«Adyrna» ulttyq portaly
