—Ǵalymjan Aıdanaquly, qazir jalpy Jetisý jerinde tarıhı-mádenı mura sanalatyn qansha eskertkish bar, olardyń mańyzy týraly toqtala ketseńiz?
— Búginde elimizde ult qundylyqtary sanalatyn 25 myńnan astam tarıhı-mádenı eskertkish bar. Al Almaty oblysy aýmaǵyndaǵy tarıh jáne mádenı muraǵa jatatyn eskertkishterdiń sany – 2336. Onyń 1846-y arheologııalyq, 490-y qala qurylysy jáne sáýlettik eskertkishter. Sonyń ishinde IýNESKO-nyń tizimine engen Balqash óńirindegi IH-HIII ǵasyrǵa tán Qaramergen qalashyǵy, orta ǵasyrdaǵy qola dáýirine tıesili Jambyl aýdanyndaǵy «Tańbaly» arheologııalyq-landshaft petroglıfteri, Sarqandaǵy VIII-HIII ǵasyrǵa tán Qoılyq qalashyǵy jáne VIII-HIV ǵasyrǵa táýeldi kóne Talǵar qalasy bar. Eskertkishterdi negizi arheologııalyq, tarıhı, sáýlet, monýmenttik músin óneri eskertkishteri dep 4 túrge bóledi. Olardyń mańyzdylyǵy sol ótkenniń ónegesi, halyqtyń baılyǵy, eldiń tarıhy bolyp tabylady.
– Ult qundylyqtaryn ulyqtaý – uly is. Osyǵan oraı kıeli Jetisý jerindegi eskertkishterdi qorǵaý jáne mádenı muralardy saqtap, nasıhattaý baǵytynda qandaı sharalar atqarylýda?
— Eskertkishter QR «Tarıhı-mádenı mura obektilerin qorǵaý jáne paıdalaný týraly» zańy aıasynda, mádenıet jáne sport mınıstrligi buıryǵymen bekitilgen qaǵıdalarǵa saı saqtalyp, qorǵalady. Sondaı-aq 1983 jyly IýNESKO janynan qurylǵan Halyqaralyq eskertkishter men kórnekti oryndardy qorǵaý máseleleri jónindegi keńes assambleıasy 18 sáýirdi «Halyqaralyq eskertkishter men tarıhı oryndar kúni» dep bekitken. Sonymen bul mereke 1984 jyldan beri atalyp ótilýde. Búgingi tańda osy uıymnyń qatarynda álemniń 175 memleketi bar jáne dúnıejúziniń 122 elindegi 754 tarıhı qundylyq IýNESKO tizimine alynǵan. Bul tizimge 2003 jyly elimizdegi «Áziret Sultan» tarıhı-arhıtektýralyq kesheni men Almaty mańyndaǵy Tamǵaly tas shatqalyndaǵy jartastarǵa salynǵan sýretter toptamasy engen. Al, aımaqta mádenı muralardy qorǵaý jáne nasıhattaý maqsatynda ár jyly arnaıy is-sharalar aptalyǵy ótedi. Mundaı sharalar eskertkishterdi qorǵaý kúnine oraı sáýir aıynyń 10-18 kúnderi aralyǵynda uıymdastyrylady. Atalǵan sharalar bıyl da jalǵasyn tapty. Osy barysta óńirdegi árbir aýdan, qalalarda tarıhtan taǵylymdy syr shertetin ult murasy ulyqtalyp, ár eskertkishtegi el maqtanyshyna aınalǵan tanymal tulǵalardyń eńbegi men erligin keńinen tanystyryldy.
[caption id="attachment_68704" align="alignright" width="300"]
Sýret ashyq aqparat kózderinen alynǵan[/caption]
– Bıyl el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵymen qatar jyl sanap ósip-órkendep kele jatqan Taldyqorǵan qalasynyń oblys ortalyǵy mártebesin alǵanyna 20 jyl. Osy ýaqyt ishinde shahar qandaı jańa eskertkishtermen tolyqty?
— Kópke málim, elimiz egemedik alǵannan beri eki tizgin, bir shylbyryn óz qolyna alǵan halqymyz baryn baǵalap, joǵyn túgendeýmen keledi. Sonyń nátıjesinde ult qundylyqtary ulyqtalyp, salt-dástúr, ádep-ǵuryp qaıta jyńǵyrtylýmen qatar aımaqtaǵy tarıhı-mádenı muralardy qorǵap, saqtaýǵa basa mán berilýde. Atap aıtsaq, qazirgi kezde bir ǵana Taldyqorǵan qalasynda 22 qala qurylysy men sáýlet eskertkishteri bar. Máselen, oblys ortalyǵyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıteti alańyndaǵy Alash arysy Ilııas Jansúgirovtiń eskertkishi 1994 jyly aqynyń 100 jyldyǵyna arnalyp qoıylǵan. Ony el Táýelsizdiginiń alǵashqy syılarynyń biri deýge bolady. Odan keıin qalada 2008 jyly tanymal ǵulama ǵalym Qadyrǵalı Jalaıyrıdyń, 2009 jyly áıgili Qarakereı Qabanbaı batyrdyń, sóz súleıi Súıinbaı Aronulynyń eskertkishteri syndy kóptegen el arystaryna arnalǵan jańa nysandarmen tolyqty. Búginde qalanyń kóptegen kórnekti oryndarynda memleket jáne qoǵam qaıratkerleri men basqa da ult maqtanyshyna aınalǵan tarıhı tulǵalardyń eńseli eskertkishteri irge tepken. Osynyń barlyǵy birinshiden eldiń egemendiginiń arqasy bolsa, ekinshiden jyl sanap, jasaryp-jaınap kele jatqan Taldyqorǵan shaharynyń jan-jaqty damýynyń dáleli.
– Endi sońǵy jyldary aımaqtaǵy boı kótergen eskertkishter jaıy men aldaǵy joba-josparlaryńyz týraly toqtala ketseńiz?
– Mundaı jumystar eshqashan toqtamaıdy. Sebebi tuǵyryna qondyrylǵan uly tulǵalardyń el úshin atqarǵan eńbegi eren. Olardyń erligi elge mura, urpaqqa úlgi. Endi sońǵy ýaqytta atqarylǵan jumystarǵa kelsek, 2019 jyly Alakól aýdany Úsharal qalasynan dana Abaı Qunanbaevqa, Qarasaı aýdany Qaskeleń qalasynynan Qarasaı batyrǵa, Taldyqorǵanda Jumahan Balapanovqa, Aqsý aýdanynda Ilııas Jansúgirovke, al Ilede Turǵanbek Qataevqa, Ketpen aýylynda Sádiǵoja Moshanulyna arnalǵan, osyǵan uqsas taǵy basqa da kóptegen eskertkishter boı kóterdi. Ótken jyldan beri de eldegi indetke qaramastan birqatar jumystar atqaryldy. Onda Talǵar aýdany Tuzdybastaý aýylynda Alash arystaryna, Aqsý aýdany Jansúgirov aýylynda Bóribaı batyrǵa arnalǵan eskertkishi boı kóterse, Talǵar qalasynan Másimhan Beısebaevtyń músini qoıyldy. Mundaı jumystar taǵy da jalǵaspaq. Atap aıtsaq, bıyl Taldyqorǵan qalasynan Nurmolda Aldabergenovke, Shonjy aýylynan Álmerek abyzǵa, Sarqan qalasynan Aldııar batyrǵa, Aqsý aýdany Jansúgirov aýylynda Barlybek Syrtanovqa, Eskeldi aýdany Jetisý aýylynda akademık E.Erǵojınge, Ile aýdany Kazık aýylynda Chernobl apatyna arnalǵan eskertkishter men músin turǵyzý josparda. Osynyń barlyǵy eldigimizdiń, babalardan bizge mura bolyp qalǵan eren erliktiń aıǵaǵy dep aıtýǵa bolady.
Áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan: Aıdyn KÁLIMHAN
