Orys halqy «mujyq» kúıinde qala beredi

7117
Adyrna.kz Telegram

Latyn álipbıine qatysty máseleniń túp-tamyryna qarap aıtsam, óz basym, kırıll tańbasynan latyn árpine kóshý saıasatyn qoldaımyn. Sebebi, eger el bolamyz, qoǵam retinde qalyptasamyz desek, onda orys mádenıetinen, ol halyqtyń júrip-turysy men ádetinen alshaq ustaýymyz kerek boıymyzdy.

Osy oıymdy úsh sózben aıtaıyn.

Birinshiden, Rýs eliniń saıası tarıhyn eske alǵanda...

Onyń saıası tarıhyna qarasaq, Petr patshadan beri el men bılik arasyndaǵy talastan eshbir pozıtıvti nátıje shyqpapty. Sol «talas» - áli talas. Talasatyn – ıt. Adam – túsinistigimen adam. Saıası túsinistik tabylǵan joq.

Demek, ult retinde qalyptasqan joq. Ulttyń belgisi – saıası jabaıylyqtan bas tartyp, adam áleýmetshiligin qurý. Áleýmet retinde ortaq sheshim taba bilý.

Ekinshisi – rýh máselesi.

Bul halyq rýhanı boıyn túzeımin dese, Pravoslavıe dinine tireledi. Sebebi, tamyry – sol. Bolmasa, «sol» dep túsinedi.

Ol din – hrıstıan dininiń arasyndaǵy eń konservatıvti aǵymy – ortodoksaldy hrıstıanızm bolǵandyqtan, rýhanı izdenisi, búgingi bolmysy kórsetip otyrǵandaı, nadandyqqa alyp barady.

Men túsingen orystyń tarıhy men tabıǵaty - osy. Sol sebepti saıası ómirindegi proester «jabaıy lıberalızm» men «oryssha kommýnızm» arasyndaǵy shaıqalysta ótti. Rýhanı ómiri dinı nadandyq men radıkaldy ateızm arasynda ótip jatyr.

Úshinshisi – adam tulǵasyn qalyptastyrý.

Adam bolyp týǵan, adam retinde qalyptaspaı, adam qoǵamy qurylmaıdy. Qoǵamdy qoǵam etetin – adam. Dálirek aıtqanda, áleýmettik jáne rýhanı adam – ádil azamat.

Orys tulǵasy «mujyq» bolyp týdy. Sol kúıinde qaldy. Ǵasyrlar ótti, saıası formaııalar aýysyp jatyr, biraq orys mujyǵynan grajdanın shyqqan joq.

Basqa da ataıtyn tustary bar bul máseleniń, biraq osy sóz jeter.

Sondyqtan, el bolamyz desek, orys úlgisinen boıdy alshaq ustap, damýdyń basqa jolyn salýymyz qajet.

Kırılldi tastap, latynǵa kúshýdi quptaǵandaǵy túpki oıym osy edi.

* * *

Biraq túpki maqsat bar da, qoldaǵy múmkinshilik bar. Osyny shatystyrýǵa bolmaıdy.

Latyn tańbasyna jedel kóshýdi qoldaıtyn jurt osynyń esebine jetpeıtin sııaqty.

Nege?

Sebebi, basqa elder tájirıbesine qarasaq, bul saıasattyń kózge jeńil kórinetin jaǵy kóp. Ony saralaǵan ǵylymı sóz joq. Kórshimiz Ózbekstan men ǵasyr buryn latyndalǵan Túrkııa joly bar. Qarasaq, másele sheńberi materıaldyq-tehnıkalyq bazanyń jetiksizdigimen shektelip qoıǵan joq, taza til máselesiniń ózi jetip jatyr.

Al, "snachalo nado vvıazatsıa v sereznyı boı, a potom ýje vıdno býdet" deıtin, bul - soǵys emes. Tildiń, rýhanı bolmys retinde sıpattaıtyn, óz joly bar.

Tildi ne baıytady?

Árıne, sózdikter! Sózdiktiń túr-túri. Al, búginshe, jarytyp jasalynǵan «Qazaq-Qazaq» sózdigi joq, basqasyn aıtpaǵanda. Ókpelemesin bul sózime til salasynyń qurmetti qaýymy.

Sondyqtan, latyn árpine kóshýdi búgin-erteń qoıa turyp, tildi baıytý kerek.

Qazaq-túrik, túrik-qazaq tiliniń; qazaq-altaı, altaı-qazaq tiliniń; qazaq-hakas, hakas-qazaq tiliniń, - jáne taǵy basqasyn aıtam, - sózdigi jasalsyn. Sol negizde tildi talqylaıyq, halyqtyq dúnıetanymdy tanıyq, sózdiń mánin tolyǵyraq meńgereıik.

Birinshi qadam retinde, osyny jasasaq, keıingisine keıin toqtarmyz.

Bul ıntellektýaldyq, ǵylymı alǵyshart jasalmaı, latynǵa alda-jalda kóshemin deý, meniń oıymsha, ǵylymı jáne qoǵamdyq-saıası qatelik.

Seıitqasym ÁÝELBEKOV, ǵalym,

Franııadaǵy qazaq azamaty. 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar