Mustafa Shoqaı: «Aldaýǵa májbúrmin...»

4600

Nazarlaryńyzǵa tarıhı tulǵa, Alash ardaqtysy Mustafa Shoqaıdyń jazǵan hatyn usynyp otyrmyz. Ótkenimizdi bilmeı, erteńimizge kóz salý múmkin emesin eskersek, ótken ǵasyrda zııaly qaýym ókilderiniń qandaı jaǵdaıdy basynan keshirgenin bilý árbirimizge mindet ekeni daýsyz. Oqyńyz, oılanyńyz, nátıje túıińiz.  

«Qymbattym, mine eki aı boıy bizdiń komıssııa lagerlerdi aralaýda. Eki mıllıon tutqyn bolady dep josparlaǵan nemisterdiń túrmelerinde adam sany úsh jarym mıllıonnan asyp ketti. Bul adamdardyń barlyǵy kómekke zárý jáne menen qoldaý kútedi. Kómektesemin dep ýáde berdim. Biraq aıtqanymnyń bári de olardyń bir sát bolsyn kóńilderine demeý bolsyn degenim. Qolymnan esh nárse kelmeıtinimdi bilip, aldaýǵa májbúrmin.

Bul jerde túrkistandyqtar óte kóp. Lagerlerde adam sany shekten tys. Tıtteı bolsyn aǵattyǵy úshin barar jeri aınzagrýppa (óltirilýi tıis adamdar toby). Keshe 35 túrkistandyqty ólimnen arashalap qaldym, bar kinási súndetke otyrǵyzylǵan eken (evreıler de súndettelgender). Qazir qarasha aıy, olardyń birazy jazdyq kıimimen, birazy tipti jartylaı jalańash. Sýyqtan qorǵaný úshin jerdi qazyp tyǵylýǵa májbúr. Astylaryna tóseıtin birdeńe berýlerin ótindim. Itke tamaq bergen sııaqty nan laqtyrady. Sý degen múldem joq. Ózimnen esh kómek bolmaıtynyna qatty qınalyp júrmin. Mynany kórgenimnen ólgenim jaqsy edi.

Tipti, osy lagerdiń ózinde de túrkistandyqtar orys tutqyndardan zalym kórýge. Men shydaı almaı, qarsylyǵymdy bildiretin hat jazdym: «Sender, nemister, ózderińdi Eýropadaǵy eń órkenıetti, bilimdi adambyz deısińder. Eger tutqyndarǵa istegenderińdi mádenıet dep atasańdar, dál osyndaıdy senderdiń bastaryńa da tileımin. HH ǵasyrda sender zulymdyqtaryńmen HIII ǵasyrda ómir súrgen Shyńǵys hannan da asyp tústińder». Bul hatty oqyǵan «SS» ofıeri oıymdy tikesinen aıtýym artyqtaý emes pe dep suraq qoıdy. Men: «Bul úshin darǵa asýǵa ne atyp tastaýǵa buıryq berseńder, men daıynmyn. Osyndaı «órkenıetti» qoǵamda ómir súrgenimshe, ólgenim artyq” dedim.

Óziń de túsinip turǵan shyǵarsyń, dál bundaı jaǵdaıda uıqy men tamaqty oılaý da múmkin emes. Kúndelikti ondaǵan shaqyrym júrip, lagerlerdi aralaımyn. Kúsh sarqylýda. Jıyrma bes jyl boıy shet elde júrip jan kúızelisi ushyradym. Sharshadym. Týǵandarym alysta qaldy. Bárin da túsinesiń. Osynyń bárin kórip, ómir súrgim kelmeı ketedi. Ózińdi kút. Hatty oqyǵannan soń, órtep jiber.»

Mustafa Shoqaı, 1941 jyl qarasha aıy.

Hat Baqyt Sadyqovanyń

«Mýstafa Chokaı» eńbeginen alyndy.

Aýdarǵan Rústem Núrken.

Pikirler
Uqsas jańalyqtar