Ybyraı Altynsarın – Qazaqtyń HIH ǵasyrdaǵy ǵulama aǵartýshysy, pýblııst, uly ustaz, ǵalym-etnograf, jazýshy, qoǵam qaıratkeri, aýdarmashy, aqyn, prozashy, kırıll harpindegi qazaq jazba ádebı tiliniń negizin qalaýshy.
Ǵulama ǵalymnyń sońynda qaldyrǵan murasy zertteýshilerdiń nazaryn ózine ár kezeńderde aýdaryp kelgeni anyq.
Búginde uly ustazdyń atynda burynǵy Torǵaı dalasy, qazirgi Qostanaı oblysynda Ybyraı Altynsarın atyndaǵy memýarlyq mýzeı jumys isteıdi. Kúni keshe ǵana Almaty qalasyndaǵy Ahmet Baıtursynulynyń mýzeı úıinde uly aǵartýshynyń 180 jyldyǵyna arnalǵan «Qazaq álipbıiniń negizin qalaýshylar» is-saparmen kelip, kóshpeli kórmesiniń saltanatty ashylýyn ótkizdi.
Jıynda Qostanaıdan at terletip kelgen mýzeı basshysy Marǵulan Ospanov pen mýzeı qyzmetkerleri, sondaı-aq, ǵalym-ustaz Baqytjan Hasanuly, jazýshy, pýblııst Maǵıra Qojaǵmetova, Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıiniń dırektory, f.ǵ.k., aǵa oqytýshy Imahanbet Raıhan, f.ǵ.d. Gúljahan Orda, Orynaı Jubanova apaılarymyz, qara shańyraq QazUÝ-gi aǵa-oqytýshylarymyz Shortanbaev Shoqan aǵaı men Gýlmarııa Ospanova apaıymyz boldy.
Sóz basyn mýzeı dırektory Marǵulan Ospanov bastap, kórme jaıynda qysqasha tanystyryp ótti.
Uly ustazdyń atymen atalǵan mýzeıdiń Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy mýzeı-úıine kelýdegi basty maqsat-mindeti – eki tulǵalyq mýzeıler arasynda qarym-qatynasty nyǵaıtyp, mádenı-rýhanı baılanysty ornatý, is-tájirıbe almasý, ulylar ulaǵatyn ulyqtaý jáne Ybyraı ómirine qatysty, onyń artyna qaldyrǵan óshpes muralaryn, sondaı-aq halyq aǵartý isine baılanysty materıaldar jınap, saqtaý, ony zerttep, zerdeleý, halyqqa nasıhattaý bolyp tabylmaq.
Mýzeı qyzmetkerleri Ybyraı Altynsarınǵa qatysty málimetterdi aıtyp, tarıh tylsymynan syr shertip, sóreler «sóıleı» bastady.
Kórmede Uly ustazdyń kúndelikti turmysta qoldanǵan zattary, 1864 jyly Torǵaıda ashqan alǵashqy mektebiniń maketi, onda oqyǵan shákirtteriniń, izbasarlarynyń sýretteri bar, tipti, osy mekteptiń kirpishi usynylǵan. Kórmedegi qundy, ári túpnusqa zattardyń biri – aqynnyń otbasy men ózi paıdalanǵan tósekqaby. Bul tósekqapty 1992 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy Lengir qalasynyń turǵyny Gúlsana Tastemirova syılapty. Oǵan apasy Rázııa tabystap ketken eken. Rázııaǵa apasy Aıǵanys beripti. Aıǵanys – Y.Altynsarınniń jary, Syr boıynyń qazaǵy, jappas Sholaq Ábilevtiń qyzy. Al, Uly aǵartýshynyń eńbekteriniń ózi bir tóbe. Atap aıtqanda, arab tilindegi «Sharıǵat-ýl ıslam» eńbegi ıslamnyń negizgi sharttaryn baıandaıdy. Ony belgili ǵalym, etnograf Aqseleý Seıdimbek «Musylman tutqasy» dep búgingi kırıll harpine qoparǵan.
Meni qyzyqtyrǵan dúnıe Ybyraı Altynsarınniń mektep jasynan bastap úzdik tanylǵany. Oǵan dálel, kórmedegi qundy qujattar. Atasy Balǵoja bı 9 jasynda 1850 jyly Orynborda Qazaq balalaryna arnalyp ashylǵan mektepke tirkegen. Tirkeý jóninde móri bar qujat osy mýzeıde saqtalǵan. Sondaı-aq, oqýshylar tizimi bar jýrnalda, Y.Altynsarınniń tizimde úzdik bestikterdiń qatarynda tórtinshi bolyp turǵanyn kóre alamyz. Ybyraı Orynborda oqyp júrgen kezinde atasy Balǵoja bı nemeresine degen saǵynyshyn óleńmen hat qylyp jazǵan.
Úmit etken kózimniń nury – balam,
Janyńa járdem bersin Haq Taǵalam.
Atań munda anańmen esen-aman,
Súıip sálem jazady búgin saǵan.
Atańdy saǵyndym dep asyǵarsyń,
Nadan bop bilmeı qalsań, ah urarsyń.
Shyraǵym, munda júrseń ne eter ediń,
Qolyńa quryq alyp keter ediń.
Tentirep eki aýyldyń arasynda
Júrgenmen, ne muratqa jeter ediń?!
Osylaısha atasy nemeresine rýhanı kúsh beredi. Altynsarın atasy bergen batasymenen odan saıyn bilimge yntasymen kirisken...
Sondaı-aq, kórmede Ybyraı Altynsarınniń ómiri men qyzmeti týraly kitaptar, qujattar, otbasymen, Qostanaı eki synyptyq ýchılıesiniń tárbıelenýshilerimen túsken sýretteri, aǵartýshynyń naǵashy atasy Shegen bıdiń shapany usynyldy.
Árbir jerdiń saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan syr shertedi. Árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar. Solardyń biri, ár qazaq bilýge tıis, ult ustazy – Ybyraı Altynsarın.
Ybyraı Altynsarın – asa kórnekti aǵartýshy, óz zamanynyń aqyl – oıshysy, onyń halqy úshin jasaǵan aǵartýshylyq qyzmetin nasıhattaý bizdiń paryzymyz. Ybyraı Altynsarınniń aǵartýshylyq qyzmetiniń taǵylymymen eljandylyq qasıeti urpaqqa úlgi bolyp qala beredi.
Ásem MAMEJANOVA,
fılologııa jáne álem
tilderi fakýlteti,
qazaq tili men ádebıeti
mamandyǵynyń 4-kýrs stýdenti
