(Sóz ben sýret)
Jalpyadamzattyq rýhanı qundylyqtardy damytýǵa aıryqsha úles qosqan tulǵalardyń biri – Taras Grıgorevıch Shevchenko. Ásirese, onyń shyǵarmalary bizdiń halqymyzǵa óte jaqsy tanys. Ómiriniń biraz bóligin qazaq jerinde ótkizgen ol bul eldiń turmys-tirshiligin, salt-dástúrlerin óz shyǵarmashylyǵyna arqaý etti. Kobzar aqyn retinde de, sýretshi retinde de jergilikti halyqtyń ahýalyn kórkem óner týyndylarynda shynaıy beınelep, rýhanııat tarıhynda qaldyrdy.
Qazaq qalamgerleriniń de Shevchenkoǵa degen yqylasy erekshe boldy. Ár jyldarda oǵan arnalyp birqatar shyǵarmalar jazyldy. Ádebıetimizdiń kórnekti ókilderi Sábıt Muqanov, Qasym Amanjolov, Ábdilda Tájibaev, Taıyr Jarokov, Asqar Toqmaǵambetov, Dıhan Ábilev, Saparǵalı Begalın, Qalıjan Bekqojın, Ǵafý Qaıyrbekov, Syrbaı Máýlenov, Shámil Muhamedjanov, Iztaı Mámbetov, Jumeken Nájimedenov, Tumanbaı Moldaǵalıev, Farıza Ońǵarsynova, Qaırat Jumaǵalıev, Sáken Imanasov, Qulanbaı Kópishev, Tilegen Shopashev, Erkesh Ibrahım, Áýbákir Nilibaev, Dáýitáli Stambekov, Asqar Egeýbaev jáne basqa aqyn-jazýshylar Shevchenkonyń ádebı shyǵarmalaryn óz tilimizge aýdardy.
Kobzardyń ómirbaıanynda eleýli oryn alatyn jáne eń kóp atalatyn eldi mekenniń biri – Qosaral. Syrdarııanyń teńizge quıar jerine jaqyn ornalasqan Qosaraldy meken etken aqyn óziniń óleńderi men sýretteri arqyly Araldyń búkil bolmysyn kórsete alǵan. Bir kezde Qosaral turǵan aımaqta qazir Qaratereń eldi mekeni ornalasqan. Osy Qaratereńdegi orta mektep uzaq jyldar boıy T.G.Shevchenkonyń atymen ataldy. HH ǵasyrdyń orta sheninde bul jerde Shevchenko atyndaǵy balyq kolhozy boldy. Sondyqtan bul aýyldyń turǵyndary Kobzardyń ómirbaıany men shyǵarmashylyǵy jóninde jaqsy habardar.
Onyń ústine aýyl shetinde «Taras Shevchenko 1848-1849 jyldarda Qosaralda bolǵan kezinde otyrǵyzǵan aǵash» degen jazýy bar taqtaısha ilingen jıde aǵashynyń ósip turýy eldiń aqynǵa degen aıryqsha qurmetiniń belgisindeı edi. Óz basym osy aýylda týyp-ósip, sol mektepte oqyǵandyqtan, muǵalimderdiń osy jıde aǵashyna oqýshylardy ertip aparyp, arnaıy sharalar ótkizgenine birneshe ret kýá boldym.
T.G.Shevchenkonyń Qosaraldaǵy ómirin zertteýmen Aral qalasyndaǵy №14 orta mekteptiń muǵalimi L.Sapojnıkova, №199 orta mekteptiń muǵalimi J.Dilmaǵambetov aınalysty. Ásirese, №14 orta mekteptiń ólketaný mýzeıiniń jetekshisi bolǵan Lıýdmıla Sapojnıkovanyń eńbegi ushan-teńiz.
Keńestik dáýirde ýkraınalyq qalamgerler qosaraldyqtarmen turaqty baılanys ornatty. 1960 jyldarda «Vechernıı Kıev» gazetiniń tilshisi Petr Shklıarýk Qaratereń (burynǵy Qosaral) orta mektebine hat jazyp, málimet almasyp turdy. Al Shevchenko ómirin zerttegen ýkraınalyq jazýshy Anatolıı Kostenko 1983 jyly Aralǵa arnaıy kelip, Qosaraldaǵy Taras ekken jıde aǵashyn kórip qaıtty.
T.G.Shevchenko ómirin zertteýshiler onyń A.I.Býtakov ekspedıııasy quramynda bolǵan kezdegi salǵan sýretterin hronologııalyq turǵydan toptap, bes kezeńge bóledi. Sonyń úshinshi kezeńi «Qosaraldy qystap shyǵý» («Zımovka na Kos-Arale») dep atalady. Bul mezgildegi týyndylar 6.H.1848 j. – 6.V.1849 j. (№32-43 sýretter jáne №173-177 sýretter) aralyǵyn qamtıdy.
Áıgili aqynnyń qaryndashpen salǵan «Qosaral bekinisi aldyndaǵy shhýnalar» («Shhýny vozle ýkreplenııa Kos-Aral»), «Qosaraldaǵy baǵdar belgisi» («Maıak na Kos-Arale»), «Qosaral bekinisi jáne bastyń keskindemeleri» («Ýkreplenıe Kos-Aral ı nabroskı golov»), «Barsakelmes araly» («Ostrov Barsa-Kelmes») akvarelmen beınelegen «Qosaraldaǵy aıly tún» («Lýnnaıa noch na Kos-Arale»), «Qosaraldaǵy qazaq beketi» («Kazahskaıa stoıanka na Kos-Arale»), «Araldyń tik jar jaǵalaýy» («Krýtoı bereg Aralskogo morıa», «Aral teńiziniń jaǵasynda» («Na beregý Aralskogo morıa», «Kókaral araly» («Ostrov Kýg-Aral»), sepııa tásilin qoldanǵan «Qosaral bekinisiniń qysqy keıpi» («Ýkreplenıe Kos-Aral zımoı») (eki sýret), «A.Býtakov pen A.Istomınniń Qosaraldy qystap jatqan kezi» («A.Býtakov ı A.Istomın vo vremıa zımovkı na Kos-Arale»), taǵy basqa sýretteri bir kezde onyń ózi turaqtaǵan eldi mekenniń tabıǵatyn, adamdaryn, aýyl aınalasyndaǵy ózen-kólderdiń kórinisterin shynaıy bederlegenimen qundy.
Aral dalasynyń budan bir jarym ǵasyr burynǵy beınesi men búgingi keıpiniń arasynda uqsastyq pen sabaqtastyq bar ekenin anyq ańǵarasyń. Bul uqsastyq tek kórkem peızajdardan ǵana baıqalmaıdy, sýretshi keıipkerleriniń syrtqy sıpatynan, minez-qulqynan da seziledi. Ásirese, «Qosaraldaǵy aıly tún» kartınasyndaǵy kókjıekten kóringen tolǵan aı, onyń sáýlesi túsip, jarqyrap jatqan kól, sý betinde túngi jelmen terbelgen qamys pen qoǵa, jaǵalaýǵa jaqyn kelip damyldap turǵan shhýnalar ǵalamat áserge bóleıdi. Joǵarǵy jaǵy túıilip, etek tusy qazbaýyrlanyp, tutasa túsken qoıý bulttar appaq aıdyń tóbesinen tónip tur. Aıdyń ózi betin búrkemeleýge tyrysqan bult arasynan syǵalap, kól betin aınadaı jaltyratyp, alys kókjıekte dóńgelep barady. Munyń bári bir kezdegi Aral men qazirgi Araldyń báribir kindigi bir ekenin, Araldy qorshaǵan tabıǵat pen onyń tóbesindegi aspannyń qansha ýaqyt ótse de ózgere qoımaıtynyn sol ólkeniń perzentteriniń esine salady. Ýaqyt bederinde Qosaraldyń adamdary ǵana ózgergeni barshaǵa túsinikti. Áıtsede, olardyń Shevchenko sıpattaǵan bolmys-bitimi, minez-qulqy bizdiń zamanymyzǵa deıin jetken. Munyń ózi búginde ózindik mentalıteti qalyptasqan urpaqtyń baıaǵy babalaryna tartqanyn daýsyz aıǵaqtaıdy.
Bir kezde Aral mańyndaǵy qalyń qamystyń arasynda jortqan jolbarys ta Shevchenkonyń qyl qalamyna ilingen. Ol túz taǵysynyń ózin de, onyń tý syrtyna túsken kóleńkesin de meılinshe aıbatty etip keıiptegen. «A.Býtakov pen A.Istomınniń Qosaraldy qystap jatqan kezi» degen sýrette saıahatshylardyń ózderi atyp alǵan jolbarystyń bas súıegin úıdiń joǵarǵy jaǵyna ilip qoıǵany kórsetilgen.
1848-1849 jyldarda Aral aımaǵyn zertteıtin ekspedıııaǵa basshylyq etken A.I.Býtakovtyń esimi T.G.Shevchenkonyń keıbir shyǵarmalarynda (kúndelikteri men estelikterinde) atalyp otyrady. Zertteýshilerdiń málimetinshe, ol Kobzarmen jaqsy qarym-qatynasta bolǵan. Ekspedıııadan soń on jyldaı ýaqyt ótken kezeńde, 1858 jylǵy 10 naýryz kúni aqyn kúndeliginde bylaı dep jazady: «Vladımırdegi poshta stansasynda men Aleksandr Ivanovıch Býtakovty jolyqtyrdym. Bul kisiniń basshylyǵymen 1848-49 jyldarda Aral teńizinde eki jaz boıy júzgenimiz bar. Sodan beri ony kórgen joq edim. Endi mine áıelimen birge Orynbor jaqqa ketip barady, ári qaraı Syrdarııa jaǵalaýyna attanbaq. Men ol jaqty eske alsam, tula boıym muzdap ketedi. Al ol bolsa, sol jerde máńgi qonystanyp qalýǵa bar».
Aqyn kórgen qıyndyǵyn eske alyp, kóńili tússe de, Alekseı Býtakovtyń Aralǵa degen yntazarlyǵyn erekshe atap kórsetedi. Shynynda da, búgingi Aral týraly zertteýlerde A.Býtakovtyń materıaldary áli kúnge deıin keńinen qoldanyl atyny ras. Onyń ústine qazirgideı Araldyń álem kartasyndaǵy bet-beınesi ózgerip ketken kezeńde eski málimetterdi naqtylaý úshin sol ekspedıııanyń derekterine únemi nazar aýdarylady. Býtakov jazbalary kóptegen eldi mekenderdiń, teńiz tósindegi araldardyń, teńiz qoltyǵyndaǵy túbekterdiń burynǵy beınesin qalpyna keltirýge múmkindik beredi. Bul ekspedııanyń jumysyna Kobzardyń da úlken úles qosqany anyq. Taras Shevchenkonyń eki jyldyń oqıǵasyn qamtıtyn bul kúndeliginde onyń ómirindegi Qosaral kezeńi birneshe ret eske alynady.
T.G.Shevchenkonyń kúndeligindegi derekter men málimetterdi naqtylaǵan S.Shesterıkovtiń túsiniktemesinde aqynnyń Aral aımaǵyna kelýiniń jaı-japsary aıtylady, aqynnyń bul quramda atqarǵan mindeti jóninde baıandalady: «Búkil topqa jetekshilik etken kapıtan-leıtenant sheshindegi Býtakov Aral teńizin zertteý jáne sıpattamasyn jasaý jumysymen aınalysatyn ekspedıııaǵa soldat Shevchenkony sýretshi retinde qabyldady. Shevchenkonyń bul joryqqa qatysýy Býtakovqa keıinnen jaısyzdyq ákeldi. Aqyn 1950 jyly ekinshi ret aıdaýǵa jiberilip, aýyrtpalyqtyń azabyn molynan tartty. Óıtkeni oǵan patsha úkimeti jazý men sýret salýǵa múlde tıym salǵan edi. Aral teńiziniń sıpattamasyn jasaǵany úshin Býtakov Berlın gıdrografıkalyq ǵylymı qoǵamynyń qurmetti múshesi bolyp saılandy. Sońyna kóptegen arnaýly eńbekter qaldyryp, kontr-admıral shenin ıelengen ol 1869 jyly qaıtys boldy».
Aqynnyń kúndeligindegi faktilerge oraı berilgen túsindirmelerge júginsek, keıinirek ekspedıııa basshysy kapıtan-leıtenat A.I.Býtakov pen korpýs komandıri Obrýchevtiń jazý men sýret salýǵa tıym salynǵan Shevchenkony topqa qosqany úshin jazalanǵany týraly aıtylady. Obrýchev Peterbýrgten sógis alady. Býtakov ta jazasyz qalmaıdy. Býtakovtyń tıisti oryndarǵa bergen resmı aqparynda (donesenıe) «Soldat Shevchenko Aral teńizi jaǵalaýyndaǵy jáne onyń mańaıyndaǵy kórinisterdi sýretke tartý úshin korpýs komandıri bolyp taǵaıyndaldy» delingen.
T.G.Shevchenkonyń qazaq tilinde birneshe ret shyqqan kitaptaryna onyń Qosaral eldi mekeninde turyp jazǵan óleńderi molynan engizildi. 1848-1849 jyldary sońyna «Qosaral» dep qol qoıǵan mundaı óleńderiniń qazaq tilindegi nusqasy jıyrma shaqty ǵana. Al T.G.Shevchenkonyń óz otanynda, Kıevte ýkraın tilinde shyqqan «Kobzar» degen kitaptan onyń «Qosaral» dep qol qoıǵan elýden astam óleńi jarııalanǵanyn kóremiz. Demek, onyń ómirindegi Qosaral kezeńi – shyǵarmashylyǵyndaǵy jemisti kezeń. Bul jóninde 1961 jyly jaryq kórgen Taras Shevchenkonyń qazaq tilindegi tańdamaly shyǵarmalar jınaǵyna alǵy sóz jazǵan ádebıet synshysy Qaljan Nurmahanov bylaı deıdi: «Aqyn sol jyldyń qysyn ekspedıııamen birge Qosaralda ótkizedi. Aıaq basqan saıyn baqylaýdan bosanǵan Kobzar osy qysta tvorchestvoǵa bútindeı berilip, óziniń tamasha óleńderin jazady... Olarda eshbir ýaıymnyń, eshbir ókinishtiń izi de, kóleńkesi de joq».
Sonymen qatar, Q.Nurmahanov Shevchenkonyń qazaq halqynyń ómirimen aıdaýdan buryn da tanys bolǵany onyń 1847 jyly jazǵan «Tús» atty poemasynan baıqalatynyn aıtady.
Taras Shevchenkonyń joǵaryda atalǵan kúndeliginen Araldyń bir kezdegi bet-beınesi jóninde tolyq málimet alýǵa bolady. Onda aınaldyrǵan eki jyl ishindegi Qosaralda bolǵan oqıǵalardyń bári meılinshe kórinis tapqan. Býtakovtyń ekspedıııasynyń barysy túgeldeı jazbaǵa túsken, ári Shevchenkonyń barlyq shyǵarmalarynyń aıaǵynda merzimi kórsetilgen. Sondyqtan bul málimetterdiń bári naqtylyǵymen erekshelenedi.
Osy turǵydan alǵanda, kúndeliktegi «1848 jyly Aral teńizinde úsh aı boıy júzgennen keıin Syrdarııanyń saǵasyna qystap shyǵý úshin qaıtyp oraldyq. Qosaral aralyndaǵy Oral kazaktary jaılaǵan fortta biz jaǵalaýǵa shyqtyq», – degen joldardyń derektik mańyzy zor.
«I stala tma, i od Ýralý, Ta do Tıngıza, do Aralý» dep jyrlaǵan Taras Shevchenkonyń Qosaral týraly tolǵanystaryn aqynnyń ana tili – ýkraın tilinde sanaǵa sińirýdiń jóni bólek. Shevchenko shyǵarmalarynyń túpnusqasy óz oqyrmanynyń júregine aldymen jetedi. Onyń Qosaraldaǵy kóńil-kúıi óz tilinde bylaısha bederlenedi:
Mov za podýshne, ostýpılı,
Oe mene na chýjıni
Nýdga i osin. Boje mılıı,
De j zahovatısıa meni?
o diıatı? Ýje ı gýlıaıý
Po im Aralý; i pıshý.
Qazaq aqyndary T.G.Shevchenkonyń óleńderin sóli men máıegin saqtap, óte kórkem aýdardy. Bizdiń ádebıetimizdiń tulǵaly ókilderi onyń shyǵarmalaryn taza qazaqsha sóıletti. Olar túpnusqanyń baǵasyn kemitpeı, sheber tárjimalaǵany sonshalyq, Kobzardyń jyrlary qazaq aqyny jazǵandaı bolyp shyqty. Mysaly, qazaq ádebıetiniń klassıgi Ábdilda Tájibaev Taras óleńin óte áýezdi etip qazaqshalady. Bul aýdarmada ýkraın aqynynyń ishki álemi, jan-dúnıesi, qaıǵy-sheri aıqyn kórinedi. Sonymen qatar, ushy-qıyry joq telegeı teńizdiń, sylań qaqqan Syrdarııanyń, Shevchenkomen birge muńaıǵan Qosaraldyń beınesi kóz aldyńa keledi:
Jel shatyry jelpildegen!
Kóterildi keń kemeden.
Qoǵa aralap Syrdarııaǵa
Jyljytty keń tolqynmenen.
Qosh beıshara, Qosaralym!
Boldyń ortaq tap eki jyl,
Qarǵysymmen, qaıǵymmenen.
Tarastyń tanymyndaǵy Qosaral ózi sekildi muńlyq, ózi sekildi jupyny, ózi sekildi qaıyrymdy. Aqyn aıdyndy Aralmen syrlasady, oǵan ishki kúıinishin, qınalysyn jetkizedi. Qosaralǵa baýyr basyp qalǵan aqyn keterde onymen qımaı qoshtasady. Osy kórinis Shámil Muhamedjanov aýdarmasynda óte sátti shyqqan.
«Qosaral, qosh bol, jupyny,
Qalpyńdy seniń unattym.
Eki jyl boıy muńymdy,
Umyt qyp, meni jubattyń».
Al Ǵafý Qaıyrbekov aýdarǵan myna bir óleńdi Taras Shevchenkonyń «Qosaraldaǵy aıly tún» kartınasynyń jyrmen beınelengen nusqasy deýge bolar. Aspan men jer, dala men teńiz, kún men tún, bult pen aı ymyrt úıirilgen alageýim shaqtaǵy ýaqyt pen keńistiktiń arpalysqa túsip jatqany sekildi áser qaldyrady.
Kún kózinde bulttar júzip barady,
Qyzǵylt kúreń boıaý japty dalany.
Uıyqtaýǵa shaqyrǵandaı beıne bir,
Teńiz kúndi qushaǵyna alady.
Súńgigen kún jasyl teńiz qoınyna,
Elesteter qundaqtaǵy balany.
Beıneleý óneriniń týyndysyn san túrli boıaýmen áspettep, ólmeıtin, óshpeıtin qundylyqtar qaldyrǵan Taras Shevchenko sózben de sýret salady. Sózdiń bar boıaýyn qoldanyp, tabıǵatqa jan bitiredi. Kórkem peızajdyń sheberi tabıǵattyń ásem kórinisin aq qaǵazdyń betine kóshiredi. Sodan soń óleńine óziniń kóńil-kúıin darytady. Tarǵyl aspandy, jýas tolqyndy, sulaǵan ózendi, buqqan qamysty qozǵalysqa keltiredi. Keń dalada júrse de, erkindik jetpeı tynysy tarylady. Aıdynyn kerip, alańsyz jatqan teńizge kelip, muńyn aıtyp shaǵynady. Tarastyń sol sáttegi kóńil áýenin qapysyz uqqan qazaq poezııasynyń alyby Ábdilda Tájibaev osy kórinisti aýdarma túrinde kórkemdep beıneleıdi. Bul óleń de Ábdildanyń sheberliginiń arqasynda qazaq ishine aýdarma ekeni bilinbeı, qazaqsha jazylǵandaı bolyp jetti:
Aspan tarǵyl, tolqyn jýas,
Jatyr ózen sulaǵan.
Jelsiz qamys buǵyp basyn,
Beıne mastaı qulaǵan.
Táńirim ne kóp jatam ba,
Keń túrmede dalada.
Aralynda sory teńiz,
Ótip ómirim qalam ba?
Osyndaı kórkem aýdarmanyń metrleri arqasynda qazaq dalasynyń óz Tarasy boldy. Ol taza qazaqsha sóıledi, qazaqtyń janyna úńildi, qazaqtyń ulttyq oı-sanasynyń damýyna da úles qosty. Tutas bir dáýirdegi mektep oqýshylary Kobzardyń óleńderin jatqa oqydy, onyń ómirbaıanyn ónege tutty. Árıne, qazir zaman ózgerdi, urpaq aýysty, jańa qundylyqtar paıda boldy. Biraq Taras Shevchenko qazaq jerine, qazaq taǵdyryna qatysy bar tulǵa retinde baǵalana bermek.
Bul kezeń aıdyndy Araldyń sherli shejiresinde jáne kóne Qaratereńniń tolǵaýly tarıhynda «Taras kelgen...» degen atpen qalatyn shyǵar...
Baýyrjan OMARULY
