Men ózim Arystyń Syrdarııaǵa quıatyn jerinde týǵanmyn, sol jerde óskenmin. Ol Otyrar degen sháhár, qazirgi Sháýildir degen jer. Sovhoz ortalyǵy Arys ózeniniń boıynda bolady da, al bir otdelenıesi Syrdyń boıynda bolatyn.
Muhtar Shahanov ol kezde qyp-qyzyl jigit. Sóz jazyp óıtip-búıtip... Áýelde Qudaı shyǵar, sonan soń men Muhtardy shyǵaryp alǵan. «Sen sóz jazǵanda bizdiń aýyldy, Arystyń jaǵasyn aıtasyń da, sodan Syrdyń boıyn da qamtyp ketesiń» -dedim.
Ol kezde Kraıkom komsomol edi. Qyzyl orda, Jambyl, Shymkent úsh oblysy Kraıkomǵa qaraıtyn. Solardyń konferenııasyna meni shaqyrǵan soń barǵanmyn. Bul 1964 jyl ǵoı. Bul – sol konferenııaǵa bizdiń svhozdyń dırektoryn shaqyrǵannan keıin bastalǵan tirlik. Ne kerek, sonymen Táshkennen bir pıanıno ákelipti de, foege qoıyp qoıypty.
Sonymen, konert berilgennen keıin sovhozdyń dırektory sahnaǵa shyǵyp, meni de shaqyryp: «Shámshi! Pıanınoń anaý tur, kiltiń mynaý!» -dep, kiltin bergen maǵan. Sodan soń men aıttym, endi: «Sherim aǵa! Qazaqta maqal bar: «Bergen márt emes, alǵan márt» degen. Sondyqtan, pıanınońyzǵa úlken rahmet! Myna pýblıcho, jurttyń aldynda ýáde berem sizge, – aýylǵa arnap bir án jazamyn», – dedim. Sodan, bul ózimizdiń aýylǵa arnap jazylǵan án.
Al endi, ándi aıtatyn jastar ǵoı. Muhtarǵa aıtyp, túsindirdim: «Sen Muhtar, dorogoı, Arystyń jaǵasynda qyz ben jigitti uıymdastyrmasań, eshkim aıtpaıdy. Ándi de aıtatyn qyz ben jigit. Qyz ben jigit bolmasa ol án jaqsy bolmaıdy»-dedim. Osylaı-osylaı dep «rybasyn» (býyn sanyn) berip, bárin túsindirdim. Sodan keıin Muqtardyń jazǵan sózi edi.
Sizderge qysqasha Muqtar týraly aıtaıyn. Muhtar ózi jetim ósken jigit. Eki klass shkoldy bitirgen. Dva klasa, Dvýhklasnym obrazovanıem chelovek. Shymkentke alyp kelgen Qalaýbek Tursynqulov. Sodan keıin qalǵanyn, attestatty uıymdastyryp berdik, ne kerek, «on jyldyqty bitirdi» degen. (jurttyń kúlkisi, «Tehasshalap» deseńizshi!»-degen daýystar estiledi). E, ııa-ııa, Tehas... Pedınstıtýtqa túsirdik – zaochnyı da, zaochnyı.
Muqtarǵa Pýshkın, Lermontov kelip qalypty suraǵyna, bıletine. Sodan, otyra qalyp óleń jazǵan ǵoı: «Men orystyń ólgen aqyndary túgil, tirisin de bilmeımin», -dep. Sóıtip oqyp boldy. Bárin aıtyp qoıǵanbyz ǵoı! Sóıtip Muhtar pedınstıtýtty bitirdi. (Dý kúlki).
Sodan, «Aq bantıkti» jazǵanda da: «Kóke, bantıgińiz ne?» -deıdi. «Bantık – álgi shkolnıanyń taǵyp júretini», dedim.
Bul – maǵan syılaǵan pıanınoǵa jazylǵan án. Áıtpese biz Arystyń jaǵasynda eshkimmen tanysqan joqpyz. Eldiń basynda bar tirlikti jazý degen sóz...
«Arsyz bolmaı ataq joq» (Abaı).
Kompozıtor Shámshi Qaldaıaqov «Arys jaǵasynda» degen ániniń shyǵý tarıhyn Taldyqorǵanǵa barǵanda áńgimelegen úntaspa ınternettegi poshtama túsken eken. Tyńdap, 1973 jyly qańtarda kúni boıy birge júrgendikten, Shámshi aǵanyń daýysyn jazbaı tanydym. Meni oılandyrǵany Shámshi aǵanyń Muhtar Shahanov týraly: «Sizderge qysqasha Muqtar týraly aıtaıyn. Eki klass shkoldy bitirgen. Dva klassa. Dvýhklassnym obrazovanıem chelovek. Sodan keıin, ne kerek, attestatty uıymdastyryp berdik «on jyldyqty bitirdi» degen. Pedınstıtýtqa túsirdik – zaochnyı da, zaochnyı! Sóıtip oqyp boldy. Bárin aıtyp qoıǵanbyz ǵoı! Sóıtip Muhtar pedınstıtýtty bitirdi»,- degen sózderi boldy.
Naqtylasaq – Shámshi Qaldaıaqov 1964 jyly keziktirgende, 22 jastaǵy Muhtar Shahanovtyń «bilimi» eki klastyq eken. Mekteptiń bastaýysh bilimin de almaǵan! «Bantık degen ne?!» - deýine qaraǵanda, ol álgi 1-2 klasta da mektepke baryp áýre bolmaǵan.
E, meıli, qudaı daryn berse aqyn, kompozıtorlar mektep oqymaı-aq orta deńgedegi shyǵarmalar jazǵan jaǵdaılar tarıhymyzda bolǵan. «Jambyldy da KSRO bıligi 1936 jyly bir saıasatpen Máskeýdiń sahnasyna shyǵardy emes pe!?»-dep qoıa salar edik-aý.
Biraq, másele M.Shahanovtyń bilimsizdiginde emes, bastaýysh mektepti de bitirmegen oǵan úkimettiń «ekolog bolyp Aral teńizi men Balqash kólin apattan qutqarýdy» tapsyrýynda. (Ondaǵy maqsat – KSRO úkimetiniń qaýlysyna qarsy birinshi bop kóterilgen qazaq saıası uıymdar qurmasyn dep, nazaryn basqa jaqqa burý bolǵan). Odan da soraqysy – 2 klastyq «bilimi bar» M.Shahanovty bılik qazaqtyń tarıhı-qaharmandyq Jeltoqsan kóterilisiniń aqıqatyn «túpkilikti zerttep, ashatyn» depýtattyq komıssııanyń tóraǵasy etip taǵaıyndap, myńdaǵan azamattardyń tartqan qasiretin mazaqqa aınaldyrǵany.
Al M.Shahanov bıliktegilirge: «Aý, men saıası oqıǵany tekserer zańger emespin ǵoı, bilimimniń deńgeıin halyq bilmegenmen, sizder bilesizder. «Kótere almas shoqpardy belime baılamaıyn!» - demedi. Eki jyl buryn ózi, kóteriliske qatysyp gazettegi qyzmetinen shyǵarylǵan M.Aqdáýletke: «Kótteriń qyshyp alańǵa nege bardyńdar?!» degenin umytqan M.Shahanov, bıliktiń halyqty aldaý oıynyna kirdi de ketti.
Syrt el M.Shahanovtyń teledıdardan alqyn-julqyn sóılegenin kórip «tyndyryp júr» dep oılaıdy. Al onyń: «Jeltoqsan kóterilisine de Ýkraınadaǵydaı «golodomor» statýsyn talap etý kerek», - degen saýatsyzdyǵyn, jeltoqsandyqtardy álem elderi «batyrlar» dep otyrǵanda, M.Shahanov olarǵa: «Qaıta qurý saıasatyna senip alańǵa ańǵaldyqpen barǵandar" degen «statýs» japsyryp berdi. Sonda, Qaırat Rysqulbekovke de Batyr ataǵy «ańǵaldyǵy» úshin berildi me!?
Endi bir jıynda M.Shahanov: «Alańda áskerıler men mılıııaǵa tas laqtyrǵandar – kıimin aýystyrǵan KGB qyzmetkerleri bolatyn» degen «jańalyq» aıtty. Sóıtip, tas laqtyryp turǵan sáti sýretke túsip qalǵany úshin 4-5 jylǵa sottalyp kelgen jeltoqsandyqtar, M.Shahanovtyń aıtýymen, KGB qyzmetkerleri bop shyǵa keldi. «Nege olaı aıtasyń?!» degenime, táýelsizdik úshin kúresip 1970-1986 jyldar aralyǵynda úsh ret sottalǵan meni de «KGB-nyń agenti» dep gazetteri arqyly netúrli kúıe jaǵyp, júregimdi stenakardııa qyldy. «Sotqa kelip osy sózińdi dálelde!» desem, bezip júr. Ár jıyndarda: «Jeltoqsandyqtar aqyn Qadyr Myrzalıevti sabaımyz degen» dep, bizge 1986 jyly Máskeýdiń «ekstrımıs, buzaqylar» degen ataǵyn qaıta tańýyn qoımaǵan soń, bir jıynda onyń osy sózi ótirik ekeni betine aıtyp únin óshirgen edim. Endi, 1986 jyly-aq bıliktiń isi teris ekenin Kolbınniń betine aıtqan batyr Juban Moldaǵalıevke de til tıgizip júr.
M.Shahanovtyń dúmshe ekenin men 1990 jyly-aq baıqaǵan edim. Al «onyń komıssııasyna» engizilgen depýtattar, zańgerler bılik buıyrǵan soń jáne jalaqy úshin onyń saýatsyzdyǵyn «baıqamasa», syrt jurt onyń jeke menshigindegi «Jalyn» jýrnalynyń búkil jýrnalısteri ınternette otyryp maqtaǵanyna zombılanyp «Bir esek aqyrsa, barlyq esek aqyrady»-nyń kebimen júr. Qazaqta «múıizi qaraǵaıdaı» aqyn-jazýshylar turǵanda, nelikten KSRO bıligi 40 jastaǵy Muqtar Shahanovtyń keshin Máskeý tórinde ótkizdi eken, muny da bir qıturqy saıasatyna paıdalanbaq-aý!?» dep te oılanbadyq. Úkimettiń ony búkil BAQ-tardan baqyldatyp qoıǵanyna jurt zombılandy da qaldy. «Toqpaǵy myqty bolsa, kıiz qazyq jerge kirer» degendeı, sóıtip mekteptiń bastaýysh synyptaryn da bitirmegen kıiz qazyq-M.Shaqanov «№1 jeltoqsanshy» bolyp jurt sanasyna úkimet kúshimen engizildi.
Ózi jáne bıliktiń uıymdastyrǵan «qaıratker» degen madaǵyna ózi senip qalǵan M.Shahanov, birde «Qazaqstandyq ult» dep atalýǵa qarsylyq bildirip ashtyq jarııalamaq ta boldy. Shyn máninde, ondaı sóz álgi «Doktrınanyń» ishinde jazylmaǵan da eken. Soǵan qaramastan ol: «Men bılikti raıynan qaıtarmaǵanda qazir báriń «qazaq» emes, «qazaqstandyq ult» dep atalar edińder!» dep keýdesin soǵyp júr. (Eger bılik ras álgideı dese, qazaqtan buryn buǵan (ultsyzdanýǵa) orystarymyz qarsy shyqqan bolar edi).
Qyrǵyzda 13 jyl elshi bop otyrǵanda qazaq tiliniń jaǵdaıynan esh habary bolmaǵandaı, M.Shahanov elshilikten bosaı sala, endi, «til máselesin» erttep minip, jekeshelep aldy. Túrli jıyndarda «Maǵan «Halyq qaharmany» ataǵyn bergen edi, alýdan bas tarttym» degenide M.Shaqanovtyń shaqadaı qyp-qyzyl ótiriginiń biri. Ras. Kóterilistiń 10 jyldyǵyna arnalǵan jıynda ony osy ataqqa usynǵan, Bishkekke M.Shaqanovqa qonaqqa baryp qaıtqan A.Nálibaev tuǵyn. Jurt meni de sol jıynda osy ataqqa usynǵanda, men: «Alaıaq úkimetten ataqty Shaqanovtaı alaıaqtar alsyn!» dep, tizimnen óz atymdy syzdyrtqanmyn. Nálibaev usynǵanmen, úkimet oǵan álgi ataqty berýge buıryq shyǵarǵan emes. Endeshe Shaqanov, úkimet bermegen ataqtan qalaısha «bas tartpaq»?! Jáne ondaı ataqty bılik ne úshin bermek, M.Shahanov ár istiń basyn bir shalyp attandap, eshbirin aıaqtamaı tastap ketetini úshin be?!
Internette osy týraly sóz qozǵalsa «Jalyn» jýrnalısteri men olarǵa zombılanǵandar: «Muqtardy synaǵansha, nege ony qoldamaısyńdar, ıa ózderiń kótermeısińder sol máselelerdi?» -deı jóneledi. Durys-aq. Biraq ol eshkimniń qoldaýyn qajet etpeıdi de. Maqsat – tek shýlaý, nátıjege jetý emes.
Mysaly 1992 jyldyń kúzinde, Jeltoqsan kóterilisin tekserý týraly «Azat» qozǵalysy Konstıtýııalyq sotqa aryz bergende, M.Shahanov sotqa kelip: «Qozǵamańdar ol isti, Ol meniń «isim». Men onyń «núktesin» qoıǵanmyn» dep bajyldaǵanyn, Nazarbaevqa baryp shaǵymdanyp, isti qaıtadan qaratqyzbaýǵa kúsh salǵanyn, árıne, álgi ınternettegi jaqtaýshylary bilmeýi múmkin.
2005 jyly Jazýshylar odaǵyndaǵy jıynda: «Til máselesi N.Nazarbaevqa hat joldaýmen sheshilmeıtinine 20 jylda kóz jetti, ózge de joldarmen jumys jasaıyq» degenim úshin M.Shahanov: «Bul – ekstremızm!» dep shoshysa, al mıtıngide: «Til zańy oryndalýyn Saryarqa teatry artyna tyǵylyp emes, bıliktegi Nurotan partııasy shtabyna baryp talap etý kerek!» degenim úshin meni mılıııaǵa ustatyp jibergenin de úıde jatyp «feık» basqyshtar durys deı me?!
Al onyń til jaıyn aıtyp shýlaýy prezıdenttik saılaý kezimen tustas keletinin talaı baıqadyq. Sebebi bul M.Shahanovtyń mıtıngilegenin kórgen orystar men orystildilerdi: «Oıbaı, myna ultshyldar bılikke kelse, qazaqsha sóıleýge májbúrleıdi.Sondyqtan burynǵy prezıdentimizge daýys bereıik», - degizý úshin uıymdastyrylǵan qıturqy. Sóıtip 2 klasstyq «bilimi bar» M.Shahanov qazirde óziniń kóbikten jasaǵan kóp ataǵyna «Qazaq tiliniń atasy» degen de laýazymdy qosyp jazyp júr.
Aý, doktor, akademık til mamandary, nege til máselesin ǵylym kandıdattyǵy da joq M.Shahanovqa mazaq etýge berip qoıdyńdar?!» dep shyn mamandarǵa aıtyp kórgenmin. «Oıbaı, qurysyn! «Báleli k...ke barmaǵyńdy tyqpa» degen. Onyń «jekemenshiktep alǵan» (árıne, bıliktiń tapsyrysymen) máselesine jýyqtar bolsaq ysyldap-pyshyldap artymyzǵa túsip kúıe jaǵyp mazany alady!» deıdi olar azar da bezer bolyp.
«Halýa, halýa» degennen aýzyń tátti bolmaıdy» degendeı, M.Shahanovtyń «til,til» degen attan-shoýlaryndaǵy saýatsyz talaptarynan qazaq tiliniń ahýaly bir súıemge de ońalmaǵany belgili. Biraq onyń upaıy túgel. Shoýlar jasaǵany úshin bılikten esep-shotyna qarjy túsip jatyr, kitaptaryn mınıstrlik toqtatpaı shyǵaryp, ákim-sákimder kezdesýler uıymdastyryp shapannan-shapan kıgizip, ańǵal kórermen qoltańba surap shýlaýda...
Iapyraı, «ekologııany da retteıtin, kóterilisti de zerttep aqıqatyn ashatyn, qazaq tilin de memlekettik etip tórge shyǵaratyn, Shyńǵyz hanǵa tarıhı baǵa beretin, Abaı, Mahambet, Muqaǵalılardyń aqyndyǵyn sarapqa salyp syn aıtatyn M.Shahanov, múmkin, «oqymaı-aq «bes alar» výnderkınd shyǵar!? Ondaı bolsa nege keshegi-búgingi bılikter oǵan mınıstrlik ıa oblys ákimi qyzmetin bermeıdi, nege ómir boıy jýrnal redakııasynda ustap, tek jurtqa «Shahanov-shoýlar» jasatyp halyqty aldaı turýǵa «jaı qaǵar» (gromootvod) retinde ǵana paıdalanyp keledi?! Óıtkeni bıliktegiler M.Shahanovtyń ómirbaıanyn, deńgeıin tamasha biledi.
Bılik qazirde halyqty aldarqatar «jańa shahanovtardy» qozdatyp, jemdep ushyryp jatyr. Qolpash estimese ishi ótetin M.Shahanov, endi «ózin ózi qanaǵattandyrýdyń» jolyn taýypty. Osydan 7-8 jyl buryn Atakenttiń aldyndaǵy kóshede ilingen M.Shahanovtyń battyıǵan úlken sýretin kórdim. Astyna «Túrk áleminiń úzdik aqyny» dep jazypty. Jazýshylar odaǵyndaǵy jigitterden «Osyndaı ataq beretin konkýrs óttip pe edi Túrkııada?» dep suraǵanmyn. Olar: «Túrkııadan kelgen bir aqynnan biz de surap edik, ol Túrkııada ondaı ataq beretin mekeme joq» dedi bizge», deıdi.
Tórt jyl burynda bir jıynǵa kelsem M.Shahanov: «Jýyrda Túrkııada maǵan «Túrk áleminiń zııalylarynyń tóraǵasy» degen ataq berdi!» de-ep tur. Otyrǵan jurt dý qol shapalaqtady. Men árıne, Bul onyń kezekti bir ótirigi ekenin túsindim. Óıtkeni, «zııaly» degen – óziniń jınaqtaǵan bilimimen, úlgili ómir tájirıbesimen halqyna baǵdar aıtatyn tulǵa adam. Partııa ne bir mekeme emes tóraǵasy bolatyndaı! Zııalynyń tóraǵasy bolsa, onyń nesi zııaly?! «Zııalylar mekemesi» degen Túrkııada da, dúnıe júzinde de joq nárse.
Jaraıdy, M.Shahanov shata bersin. Másele – onyń shatpaǵyna dý qol shapalaqtaıtyn halyqtyń sana deńgeıinde-aý. «Óziń dıýanasyń, kimge pir bolasyń?!» deý ornyna, 2 klass «bilimi bar» naqaldy «ultty qutqarýshy qaıratker» dep pir tutyp tabynsań, eki jyldyq PTÝ-dyń «kómir kóseýshisi» mamandyǵyn oqyǵan kisini (M.Shaqanovtyń «kúshti toqpaǵyn) «Elbasy» dep 30 jyl boıy basyńa otyrǵyzsań, Qazaq, myna beıshara kúıińe nesine renjısiń, kimdi kinálaısyń?
Qoldan jasaǵan «qaharmanynan» Qazaqstan bıliginiń ózi mezi boldy ma, endi M.Shahanovty paıdalanýǵa Qytaı dostaryna beripti. Keńestik, postkeńestik elderdiń shapandaryn alyp bolǵan ol, endi «Qytaı-Qazaqstan dostyǵyn, sol eldi álemge nasıhattaıtyn jýrnaldyń Qazaqstandaǵy ókili bolypty. Bul iske Qytaı da «dvýhklasnyı obrazovanııaly chelovekti» laıyq kórgen eken! «Dostyq» – jaqsy sóz-aý! Biraq bul iske de M.Shahanov kiriskennen bastap Qytaıdaǵy qazaqtarǵa, jalpy musylmandarǵa qýǵyn-súrgin kúsheıip otyr. Ásheıinde birin biri «qytaıshylsyń» dep shuqyǵysh qazaq, M.Shahanovtyń qytaıshyldyǵyna lám demeıdi, baıaǵysha madaqtaýda! Aý, jurtym, ony ras qoldasańdar nege mıllıonyń qasyna baryp «iske basta!» demeısińder, men de qosylaıyn?!. Álde bilesińder me, onyń esh iske bastamaıtyn shoýmen ekenin?
Já! Men M.Shahanov bylyq-shylyqtaryn 1992 jyldan aıttym da, jazdym da. Endi ol týraly maǵan esh derek jibermeýdi suraımyn. Basqa da sharýam tolyp jatyr. Ony madaqtaýshylarmen de aıtyspaı-aq qoıyńyzdar. Óıtkeni 2 klastyq «obrazovanıesi bar» Muqtar Shaqanovty tulǵa sanap, pir tutatyndardyń bilim deńgeıi sol Shaqanovtan da tómen bolǵan soń oǵan tabynady da! «Qýdy – qý tabady» degendeı, álgiler de attestat, dıplomdaryn Shahanovsha «tehassha» alǵan bolar. «Kórdim» degendi «kót» degen jeńedi» degendeı, shala saýatty arsyzdar jón sózge esh toqtamaıdy eken.
M.Shaqanov týraly aıtyp aýyz bylǵaǵym kelmep edi. Biraq, Shámshi aǵanyń halqyn 2-klastyq «bilimdi» Muhtar Shahanovtan saqtandyrǵan sózin halyq kesh te bolsa bilýi kerek. Jáne de, qazir, onsyz da masqarasy áshkere bılikti bir balaǵattap alyp «oppozıııamyn!» dep, mıtıngige bir-eki baryp 4-5 kún qamalǵan bireýler «partııa quramyn!» dep jar salyp, al jurt onyń bilimi, tájirıbesin eskermesten «kósem» kótermek bolýda. Mundaı oılanbaýshylyq halyqtyń ýaqytyn zaıa qylyp sharshatar «jańa M.Shahanovtardyń» (nedorosl) paıda bolýyna soqtyraryn eskerip, abaı bolǵan jón.
Al, M.Shahanovqa aıtarym: «Bıyl shildede 79 jasqa tolasyń, «Tórińnen kóriń jaqyn». Keshe Reseı otarshyldarynyń, odan soń olardyń murageri Nazarbaev dıktatýrasynyń halyqty aldar jaldamaly quraly boldyń. Ózińdi óziń «qorqytyp» 3-4 ret gazet áripterinen hat ta qurastyrdyń, «KGB óltimek bop júr!» -dep talaı spektaklder qoıdyń. Áli de talaı sumdyqtaryń ashylaryna kúmán joq. Men «Jeltoqsan kóterilisiniń basyn KSRO bıligi «Metel» operaııasyn synaqtan ótkizý úshin ózderi (N.Nazarbaevpen kelisip) uıymdastyrǵanyn» dáleldep jazǵan soń, sen dk amalsyzdan, 32 jyldan keıin: «Endi úndemeı qala almaımyn!» dep, moıyndapsyń muny. Endi tek, álgi Máskeýde sóılegeniń de solardyń tapsyrysy bolǵanyn moıyndaýyń qaldy. Sóıtip ómir-boıy halyqty aldaǵanyń úshin keshirim sura! Bolmasa, tozaqtan buryn-aq halqyńnyń qarǵysyna, qaharyn ushyraısyń.
Al meniń 1992 jyldan sen týraly aıtqan, jazńandarymdy jalǵan, jala deseń, meni sotqa ber. Sol sotta basqa da aıarlyqtaryńdy kózińe aıtarmyn.
Hasen Qoja-Túrk (12.03.2021).
