Uly Dımekeńniń ómirinde jáne qyzmetinde «2», «12», «22» degen sandarǵa baılanysty tylsym, syry jumbaq jaǵdaılar óte kóp. Dımekeń 1912 jyly 12 qańtarda dúnıege keldi. 82 jasyna qaraǵan shaǵynda 22 tamyz kúni (1993) dúnıe saldy. Ómirinde úlken qyzmetke kelýi taǵy «2» sanymen baılanysady. 1942 jyly kombınat bastyǵynan birden «sovmın» tóraǵasynyń orynbasary bolyp, 1952 jyly Akademııa prezıdenttigine saılanady. 1962 jyly 12 aıda Hrýevke qarsy kelip, birinshi basshylyq qyzmetten ketýge májbúr bolady. Arada 12 jyl ótken soń burynǵy ornyna qaıta keledi. Alǵashqy úlken Memlekettik marapatty, ıaǵnı Eńbek Eri ataǵyn 1972 jyly alady. Al úshinshi «Altyn juldyz» Dımekeńe 1982 jyly berildi. Tize bersek, Dımekeń ómirinde «tylsym san» nysandary jalǵasa beredi. Eń qaıran qaldyratyny – Dımekeńniń boıynda ál-Farabı danalyǵy boıynsha kemeńger patshaǵa tán «12» qasıettiń túgel toǵysqanyna kózińiz jetedi.
Ál-Farabıdiń danalyǵynda kemeńger basshy óziniń súıek-syny, syrtqy tulǵasy arqyly erekshe kórinýi kerek. Iaǵnı ol adam óte symbatty: «minsiz, músindeı ádemi, ımanjúzdi bolýǵa tıis». Dımekeń jaratylysynan kórikti, boıshań jáne júzinen nur tógilip turatyn ımanjúzdi kisi edi. Keńestik dáýirdegi memleket qaıratkerleriniń ishindegi eń symbatty, boı jaǵynan da, oı jaǵynan da erekshe bólek tulǵa Dımekeń ekeni belgili.
Kemeńger adamnyń birinshi qasıetin aıttyq. Ekinshi qasıeti týraly dana ol adam «ózine aıtylǵan sózdiń bárin tereń túsinetin jáne istiń jaı-jaǵdaıyna sáıkes jan-jaqty tez uǵyp alatyn asa zerek bolýy kerek» – deıdi. Dımekeńniń zerektigi men bárin bilip, sezip turatyn aıyryqsha qasıeti jóninde kemeńger qasynda júrgen dananyń serikteri qazirge deıin tańdana aıtady. Dımekeń adamnyń ishindegisin bilip turatyn, sózinen ne oılaıtynyn tez ańǵaratyn zerek jan edi. Dımekeńniń qarııalardyń sózin muqııat tyńdap, sol boıynsha keńesip, másele sheshetini kóptegen estelikterde aıtylady.
Úshinshi qasıeti týraly ál-Farabı bylaı deıdi: «Ol ózi júrgen, kórgen, estigen nárselerdiń bárin zerdesine uzaq saqtaıtyn, bulardan esh nárseni umytpaıtyn adam bolsyn» – deıdi. Dımekeń zerdeliligi óz aldyna – este saqtaý qabileti ańyzǵa aınalǵan. Ózi aralasqan oqıǵalardyń jyl, aı-kúni tipti, saǵat, mınýtyna deıin ol kisiniń esinde óle-ólgenshe saqtalǵan. Qazaqstandaǵy myńdaǵan kolhoz-sovhozdardyń, jer-sýdyń jáne ozat shopan, mehanızatorlardyń esimin ómirinde umytpaǵan. Óndiris, ekonomıkaǵa baılanysty sandar men ıfrlardy kez kelgen jaǵdaıda jańylmaı aıtyp otyratyny ǵalymdardyń ózin qaıran qaldyrǵan. Dımekeń esteliginde súıgen jary, ómirlik serigi Zýhra Sháripqyzymen qansha jyl, qansha aı jáne qansha kún birge bolyp, ómir súrgenin jaryqtyq saǵatyna deıin esine saqtaǵan ǵoı. Dımekeńniń este saqtaý qabiletine teńeý joq. Bul Qonaevtyń qubylys ekenin dáleldeıdi.
Tórtinshi qasıet týraly bylaı delinedi. «Birinshi basshy tereń oı ıesi jáne jadyna saqtalǵandardyń bárin aıdan-anyq etip aıtyp bere alatyn sheber ári sheshen bolýy shart».
Dımekeńniń estigenderi men kórgenderin óte sheber ári beıneli tilmen áńgimeleıtin has sheshenniń ózi edi. Sóz arasynda ádemi ázil aıtyp baýraıtyn.
Belgili qoǵam qaıratkeri Dımekeń «qara sózdiń qaımaǵy edi ǵoı» dep esteliginde jazady. Dımekeńniń boıynda aqyndyq qasıet bolǵan. Stýdent kezinde óleń jazǵan. Dımekeńniń sheshendigi Tóle bı men Bóltirik sheshenniń «sóz kıesin» elestetedi. Dımekeńniń óziniń estelik kitabynda el ishinde sırek aıtylatyn maqal-mátelder men qanatty sózderdi oryndy jerinde qoldanady.
Kemeńger basshynyń besinshi qasıeti «ǵylym-bilim men ónerge jany qushtar, ár kún saıyn oqyp úırenýden sharshap-shaldyqpaıtyn adam bolýy kerek» eken.
Dımekeń týa bitkennen ǵylym men ónerdi tereń túsinip, ǵylym jolynda eńbektengen bilimpaz edi. Qonaev ǵylym salasynda jańalyq ashqan jáne boljam jobalary naqty iske asyp, óndiriske engen ınjener-ǵalym edi. Tehnıka ǵylymdarynyń doqtory Qonaevtyń bul saladaǵy eńbegi óz aldyna. Qanysh Sátbaevtan keıingi Akademııa prezıdenti Dımekeńniń ǵylym áleminde ózindik izdenis joly boldy. Akademııaǵa Dımekeń basshylyq etken jyldary «qazaq ǵylymynda» damý boldy. Dımekeń elýinshi jyldary Qytaıǵa barǵan saparynda Qazaqstandaǵy geologııa ǵylymy týraly baıandama jasaıdy. Qapshaǵaı teńiziniń ómirge kelýi Qonaevtyń ǵylym jetistikterin paıdalanyp, ǵylymı boljamdar men joba zertteýlerdi eske alýynyń nátıjesi edi.
Ózi ǵalym Dımekeń ǵalymdar úshin qoldan kelgenniń bárin jasady. Al, óner men mádenıetke dál Dımekendeı janashyr basshy bolǵan joq. Dımekeń dáýirin óner adamdary men jazýshylar qazir «altyn ǵasyr» dep atap júr.
Dımekeń teatrǵa jıi bardy, aqyn-jazýshylardyń jańa shyǵarmalaryn oqyp, avtorlarǵa óz pikirin aıtyp, olarmen etene jaqyn aralasty. Ǵylym men óner salasyn damytýdaǵy Dımekeń eńbegi ushan-teńiz. Dımekeń esteliginde ǵylymnyń «tylsym syrlary» jóninde tereń oılar aıtady. Ǵalym Qonaevtyń baı kitaphanasynda ataqty ǵalymdardyń kitaptary tolyp tur.
Kemeńger elbasynyń altynshy qasıeti jóninde uly fılosof: «Taǵamǵa, ishimdikke, saıran-suhbat qurýǵa kelgende qanaǵatshyl bolý kerek» – deıdi.
Dımekeń taǵamdy talǵap, tek adal asty ǵana jegen. «Peıish jemisi» alma jeý ádeti edi. Óıtkeni almanyń aǵzaǵa paıdasy mol. Araq-sharap ishý Dımekeńe jat boldy. Sharapqa (konıak) aýzyn tıgizgeni bolmasa almaıtyn. Anda-sanda tek «yrymyn» jasap, dos-jarandarynyń kóńili qalmaý úshin osylaı etetin. Basynda temeki tartqany ras. Densaýlyǵyna baılanysty dárigerlerdiń keńesine kónip, shylymdy úzildi-kesildi qoıyp ketedi. Dımekeń ý-shý qala ómirin unatpaǵan. Toı-dýmanda shalqyp saıran salǵan joq.
Qonaev barlyq jaǵynan qanaǵatshyl bolyp, kóziniń tirisinde shyn áýlıe atandy. Jetinshi qaǵıdada aıtylǵandaı Dımekeń «jaratylysynan saýyq qumarlyqtan aýlaq boldy».
Demalysyn taza aýada serýendep, tabıǵat aıasynda ótkizýdi buljymas ádetke aınaldyrdy. Ańshylyq, saıatkerlik salt jáne mergendik óner Dımekeńniń kózi jumylǵansha tastamaǵan ermegi ári kóńildi demalysy edi.
Segizinshi qaǵıdada kemeńgerdiń shyndyqty súıip, jalǵandyqqa qarsy turýy jóninde aıtylady.
Dımekeń ótirik-ósek aıtqandardy jek kórdi. Jalǵan sóılegenderdi unatpady.
Dımekeń Kolbınniń (sol kezdegi birinshi basshy) ózi týraly jalǵan sóılep, Máskeýge ótirik aıtqan óresizdigi men ekijúzdigin keshirmeı ketti. Jeltoqsan oqıǵasyna baılanysty Dımekeńdi Kolbın orynsyz kinálap, aıyptaǵan bolatyn.
Dımekeńniń ústinen aryz jazyp, ózi tasada turǵan belgili partııa qaıratkeri keıin aryzdaǵy aıtylǵandar ótirik bolyp shyqqanda Qonaevqa jalynyp, keshirim suraıdy.
Toǵysynshy qaǵıdada jazylǵandaı Dımekeń «jany asqaq jáne ar-namysyn asa ardaqtaıtyn adam» edi.
Dımekeńniń kisilik adamgershilik bekzattyq qasıeti jáne tárbıesi ónege. Muny halyq jaqsy biledi.
Hrýev Dımekeńdi birinshi basshylyq qyzmetten alyp, qorlap, ar-namysyna tıgende Qonaev: «Meni endi basshylyq jumysqa qoımańyz. Injener-geologpyn. Geologııa ınstıtýtyna keteıin» deıdi. Hrýev «Siz bizge áli de kerek adamsyz» dep eriksiz «sovmınge» tóraǵa etip taǵaıyndady.
Dımekeń – ar-namysyna kir shaldyrmaǵan dana. Qarapaıymdylyǵy men kisiligin joǵaltqan joq. Zeınette júrgende de ózin tómendetpedi. Sondyqtan kóziniń tirisinde «álemge áıgili áýlıe» atandy. «Onyń jany jaratylysynan pasyq isterdiń bárinen joǵary, ıgi isterge yntyzar bolýǵa tıis» dep onynshy qaǵıdada aıtylǵandaı Dımekeń ıgi isterdiń uıtqysy, jasampazdyqtyń jolbasshysy edi.
Ál-Farabıdiń on birinshi «qaǵıda-qasıetinde» «Ádiletsizdik pen ozbyrlyqty jek kóretin adam bolsyn» degen joldar dál Dımekeńniń ózine arnalyp aıtylǵandaı áserde qaldyrady.
Qyzmetten qýylyp, partııadan shyqqan talaı bastyqtardyń «Qonaev qabyldaýynda» bolyp, ádil sheshimdi sol kisiden kórip, kósem jaıynda tebirene aıtqandaryn kóp estidik. Dımekeń saıasatqa baılanysty sottalyp kete jazdaǵan aqyn Oljas Súleımenovti arashalap aldy. Máskeýde qııanatqa qarsy ustanymyn aıtty, aqyndy aqtady.
Dımekeń bar bolmys-bitimimen ádildikti súıdi, óktemdik pen ozbyrlyqqa jol bergen joq. Múlt ketip, pendeshilikke barǵan kezderi bolǵan shyǵar. Qatty ketip, bireýdi renjitken de bolar. Bir qaıran qaldyratyn nárse halyq arasynda Qonaev týraly bir qańqý sóz, renish, ókpe joq. Óıtkeni Dımekeń – óte ádil bolǵan kisi. Bul jaǵynan Dımekeń – búgingi emes keler urpaqqa da úlgi bolatyn kemeńger. Osy jerde bir oqıǵany aıta ketý jón bolar. Dımekeńniń inisiniń uly jas bozbala birde qyzyp alyp, onyń kúzetshisiniń birine jónsiz tısedi. Kúzetshi sybaǵasyn beredi. Onyń ústinen bireýler «úlken kisiniń» týysyna «qol jumsady» dep aryz jazady. Shaǵym Dımekeńe de jetedi. Kúzetshini shaqyryp, shyndyqty bilgen soń: «Seniki durys. Sazaıyn beripsiń» dep kinálamaı qaıta ony qorǵaıdy.
Ál-Farabıdiń on ekinshi qaǵıdasynda, ıaǵnı basshy qasıeti jónindegi támsilinde mynadaı joldar bar: «Ózi qajet dep tapqan isti júzege asyrýǵa kelgende sheber-sheshimpazdyq tanytyp, bul shaqta qorqynysh pen jasqaný degendi bilmeıtin birbetkeı, batyl, erjúrek bolýy mindet» deıdi. Munda aıtylatyn kósemge tán batyldyq pen erjúrektik Dımekeńniń boıynda týǵannan bar edi. Atasy Qonaıdyń batyr, qorqýdy bilmeıtin erjúrek qazaq bolǵany belgili. Onyń boıyndaǵy qasıet shóberesi Dımashqa da daryǵan ǵoı.
O basta taý-ken ınjeneri Qonaev Qońyrattaǵy kenishte «qaýipti qoparylystar» jasaý jumysyna jaýapty bolady. Jazym, jazymysh bolyp turatyn jerde Dımekeńniń qoryqpaı táýekelge barǵan kezderin halyq bile bermeıdi. Qapshaǵaı sý qoımasyn salý jónindegi Dımekeńniń batyl sheshimi men iskerligi tarıhta óshpesteı bolyp jazylyp qaldy. Medeý shatqalynda taý jaryp, qoparylys arqyly bógesin jasaý «jospar – sheshimine» basynda keıbir ǵalymdar «Almatyǵa qaýip tónedi» dep buǵan qarsy boldy. Dımekeń aıtqanynan qaıtpady. Sońynda úreı qorqynyshty elestetken «qoparylys áreketi» sátti bolyp taýda bógesin jasady. Medeýdegi keıingi sel-tasqyn (1973 jyl) kezinde Dımekeń basyn báıgege tigip, sý kókke shapshyǵan bógettiń ústinde ózi júrdi. Ómirine qaýip tónip turǵanyn elemeı, tasqyn sý boıynda jumysshylar men mamandarǵa keńes berdi. Medeýdegi oqıǵaǵa baılanysty Keńes Aýhadıev óz esteliginde Dımekeńniń halqy úshin bárine barýǵa daıar shyn ult perzenti ekenine kózi jetkenin aıtady.
Oraz Qaýǵabaı
"Ult portaly"
