Búgingi kúnge deıingi zertteýler men oqýlyqtardyń barlyǵynda T.Júrgenovti Tájik SSR-iniń qarjy narkomy retinde kórsetedi. Biz osynyń naqty qujatyna qol jetkizdik.
Baýyrjan Berdiqojauly, sizder biraz jyldar buryn Ózbekstan jáne Tájikstan muraǵattarynda jumys istep kelgenderińizdi aıtqan bolatynsyzdar. Ne jańalyqtaryńyz bar?
Iá, áriptes-dosym, tarıhshy-ǵalym Ýalıhan Serikuly Ibraev ekeýmiz2014 jyldyń qańtar aıynyń 4-i men 12-si aralyǵynda Tájikstan Respýblıkasynyń astanasy Dýshanbe qalasynda bolyp, Ortalyq memlekettik muraǵatta jumys istedik. Sonyń nátıjesinde memleket jáne qoǵam qaıratkeri T.Júrgenov týraly tyń derekter men esh jerde jarııalanbaǵan jańa fotosýretter tabyldy. Atapaıtqanda, VKP(b) Ortalyq Komıteti Ortaazııalyq bıýrosynyń qaýlysy boıynsha 1929 jyly T.Júrgenov Tájikstanǵa jiberiledi. Jalpy búgingi kúnge deıingi zertteýler men oqýlyqtardyń barlyǵynda T.Júrgenovti Tájik SSR-iniń qarjy narkomy retinde kórsetedi. Biz osynyń naqty qujatyna qol jetkizdik.
Bul degenińiz qazaqtyń oqyǵan-toqyǵan ıntellıgent azamattarynyń tek qazaq eli ǵana emes, sonymen birge túrik tildes, alty alashqa da aıtýly eńbegi sińgen bolyp tur ǵoı.
Siz durys ańǵaryp otyrsyz. Al, muraǵat qujattaryna qarasaq 1929-1930 jyldary T. Júrgenov Tájik ASSR-nyń Ortalyq Statıstıkalyq Basqarmasynyń bastyǵy qyzmetin atqarǵan. 1929 jyldyńaıaǵynda Tájik ASSR-iniń memlekettik qurylymyn Tájik SSR-i etip ózgertý jónindegi qurylǵan komıssııa quramyna qatynasyp, ózi basqaryp otyrǵan statıstıkalyq basqarmadan taǵy da 4 biliktimamandy komıssııa quramyna qatystyrǵan. Ol Ortalyq Statıstıka basqarmasynyń basshysy bolyp júrgen ýaqytynda Tájik eliniń áleýmettik-ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jaǵynan turaqtanýyna, memlekettik apparat qyzmetteriniń qalyptasyp, júıeli jumys júrgizýine zor eńbek sińiredi.Ortalyq Statıstıka basqarmasynyń basshysy qyzmetinde abyroıly jumys júrgizip, taza ári ádiletti eńbek ete bilgen T.Júrgenovti, 1930 jyldyń sáýir-mamyr aılarynda Tájik SSR-iniń Qarjy halyq komıssary (NARKOM FIN) etip taǵaıyndaıdy.
Temirbek Júrgenovtiń Tájikstanǵa bir kisideı eńbek sińirgeni qujattarmen aıǵaqtalyp otyr eken. Bizdiń kóptegen tarıhshy ǵalymdarymyz tar aıada qalyp qoıatyndaı kórinedi de turady. Osylardyń basty kósemi dep tanylǵan Álıhan Bókeıhandy da álemdik uly qaıratkerlerdiń qatarynda desek, qarsy shyǵatyndar tabylady. Tájik saıası qaýymy men ǵylymı ortasy Júrgenovti qalaı tanıdy?
Tájikstannyń ekonomıkasy men sharýashylyǵyn kótergen, Ózbekstan men Qazaqstannyń bilimi men mádenıetin jolǵa qoıǵan Temirbek Qarauly Júrgenovke Dýshanbe men Tashkent qalalarynan eskertkish ornatyp kóshe berý baba arýaǵyna jasaǵan qurmetimiz bolar edi.
Qarjy narkomy retinde eldiń ekonomıkalyq turǵydan ósýine múmkindiginshe mol qarajat bólip, jergilikti ult ókilderi jastarynyń Sovet memleketiniń bilimi men ǵylymy shoǵyrlanǵan iri ortalyqtary Máskeý, Peterbor, Tomsk, Tashkent sekildi qalalarda bilim alyp, joǵary bilikti maman bolyp qalyptasýyna úlken eńbek sińiredi. Degenmen qazirgi Tájikelindegi elıta ókilderiniń Temirbek týraly biliminiń tómendigin kórip, tańqaldyq. 2013 jyly Tájikstan Qarjy mınıstrligin basqarǵan basshylar týraly kitapshada 1930 jyly Tájik qarjy narkomy T.Júrgenov týraly jazylmaǵan, ıaǵnı, 1929-1930 jyldardy attap ketken. Osy jyldary basqarǵan Temirbektiń esimi nelikten atalmaǵan dep suraǵanymyzda dokýment tabylmaǵandyqtan jazbaǵanyn aıtyp qutyldy. Sonymen birge, Tájikstan Ortalyq memlekettik muraǵatynyń qorlaryndaǵy qujattardyń saqtalýy óte tómen deńgeıde. Kóptegen qujattar joǵalǵan. Ortalyq muraǵattaǵy qujattardyń jalpy sany 2000-daı ǵana.
Tabylǵan qujattardy Qazaqstannyń tarıh ǵylymyna qostyńyzdar ma? Ǵylymı jınaq bolyp jaryq kórdi me? Tarıhshylardyń baǵasy qandaı?
2014 jyly «Folıant» baspasynan tarıhshy ǵalymdar Aıtjan Jumabaıuly Orazbaqov, Ýalıhan Serikuly Ibraev jáne Baýyrjan Berdiqojauly Ensepov qurastyrýlarymen Temirbek Júrgenov muraǵat qujattarynda atty 10-baspa tabaq kóleminde qujattar jınaǵy shyqty. Onda T.Júrgenovtyń qyzmetine qatysty Tájikstan, Ózbekstan jáne Qazaqstan Ortalyq memlekettik muraǵatyndaǵy qujattar kórsetildi. Sonymen birge joǵary joǵaryda atalǵan avtorlar «Syr boıy» gazetine T.Júrgenovtyń Tájik elindegi qyzmeti taqyrybynda maqala jarııalady. 2014 jyly qyrkúıek aıynda ótken «Orta Azııa men Qazaqstannyń bilimi men mádenıetin damytýdaǵy T.Júrgenovtiń róli jáne rýhanı murasy» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııada T.Júrgenovtyń ómiri men qyzmeti týraly birshama zertteýlerimiz jaryq kórdi. Qazirgi tańda ǵylymı aınalymǵa endi.
Zańǵar KÁRIMHAN
"history.kz" saıty
Túpnusqa taqyryby: BAÝYRJAN EŃSEPOV: TEMIRBEK JÚRGENOV ELGE ǴANA EMES, ALTY ALAShQA DA QYZMET ETKEN
