QR Bas prokýrory Ǵızat Nurdáýletovtiń nazaryna!
QR Joǵary sotynyń tóraǵasy Jaqyp Asanovtyń nazaryna!
QR Ishki ister mınıstri Erlan Turǵymbaevtyń nazaryna!
QR Áskerı sotynyń tóraǵasy Jandos Musabekulynyń nazaryna!
Almaty gornızony áskerı soty QR UQK ShQ 2468 áskerı bóliminiń aǵa serjanty Baýyrjan Qurmanalıevti dáleli joq is boıynsha sottaýdyń aldynda tur. 11 qarashada ótetin sot isin buǵan deıin abaısyzda bolǵan kisi ólimi oqıǵasynda jazyqsyz kapıtanǵa (Asylbek Elemesovke – avt.) úkim shyǵarǵan Qanat Estaı júrgizbekshi. Al memlekettik aıyptaýshy – kapıtan Elemesovtiń kinásiz ekenine qaramastan ony sottatýǵa bekingen Darhan Sharyqbaev. Nazarlaryńyzǵa Almaty oblystyq advokattar alqasynyń advokaty Aıtmuhanbet Jaqypbekuly Kemelhanovtyń ádildik izdegen ótinish hatyn usynamyz. Hatta Qurmanalıevke taǵylyp otyrǵan aıyptyń dálelsiz ekeni jan-jaqty saralanady.
Ótinish hat
Sot óndirisindegi Qylmystyq is materıaldarymen tanysý barysynda kóptegen Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq proestik kodeksiniń (ary qaraı-QR QPK ) normalarynyń buzylǵany anyqtaldy.
Iaǵnı, atap aıtqanda 2020 jylǵy 4 mamyrynda OÓÁTB aǵa tergeýshisi M.Qabylda Qurmanalıev Baýyrjan Ahmetjanovıchtiń is-áreketin kúdikti retinde saralaý týraly qaýlysyn shyǵarǵanda qylmystyq oqıǵanyń aldyn aıtyp kelip naqty QR QPK 204 babynyń 1 bólimi 2 bóligine sáıkes qylmystyń bolǵan ýaqytyn, sondaı aq QR QPK 113 babyna sáıkes dáleldenýge jatatyn ózge de mán jaılardy kórsete otyryp, Qurmanalıev jasady dep kudik keltirilgen qylmystyń sıpattamasyn kórsetpegen.
Ózinshe bılik etý atty QR QK ( ary qaraı- QR QK) 389 baby: «Ózinshe bılik etý, ıaǵnı Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártipke qaramastan, basqa adammen nemese uıymmen daýlasyp jatqan, óziniń naqty nemese boljamdy quqyǵyn óz betinshe júzege asyrý», dep qarastyrady. Osy sebep boıynsha bul blankettik bap.
QR QK babtary dıspozıııa jáne sankııadan turady.
Blankettik dıspozıııa boıynsha bapta kórsetilgen naqty qylmys quramyn anyqtaý úshin basqa zańdarǵa nemese normatıvtik aktilerge, jarlyqtar men úkimet qaýlylaryna, buıryqtar men erejelerge, nusqaýlarǵa júginedi. Bular qylmystyq quqyqtyń basqa salalarmen tyǵyz baılanysty ekendiginiń aıqyn dáleli. Qylmystyq zańnyń talaptaryn oryndaý basqa zańdarmen ne basqa aktilermen de anyqtalady. Blankettik dıspozıııanyń mysaly retinde mynadaı baptardyń dıspozıııasyn kórsetemiz: 389-bap. Ózinshe bılik etý
Ózinshe bılik etý, ıaǵnı Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártipke qaramastan, basqa adammen nemese uıymmen daýlasyp jatqan, óziniń naqty nemese boljamdy quqyǵyn óz betinshe júzege asyrý –
Blankettik dıspozıııa boıynsha bapta kórsetilgen naqty qylmystyń quramyn anyqtaý úshin basqa zańdarǵa nemese normatıvti aktilerge, úkimet qaýlylary men jarlyqtaryna, buıryqtar men erejelerge, nusqaýlarǵa júginý kerek. Iaǵnı, qylmystyq zańnyń talaptarynyń buzylýy oryn alǵandyǵy týraly máseleni sheshý basqa zańdarmen nemese normatıvti aktilermen anyqtalady.
Biraq sotqa deıingi tergep tekeserý organy kúdiktiniń is -áreketin saralaǵan kezde jáne aıyptaý aktisin quraǵanda Qurmanalıev Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen qandaı tártibin, zańdar nemese normatıvti aktilerin buzǵanyn anyqtamaǵan.
Osy babtyń 2 bóliminde kórsetilgen jábirlenishý R. Rysqulovtyń qandaı memlekettik zańmen qorǵalatyn quqyqtary nemese múddelerine eleýli zııan keltirilgen Qurmanalıevtiń is áreketi kórsetilmegen.
Osy baptyń 3 bóliginde kózdelgen Qurmanalıev R.Rysqulovqa qarsy kúsh qoldanǵany resmı túrdegi medıınalyq qujattarmen dáleldenbegen.
Kúsh qoldanýdyń saldary dene jaraqaty bolý qajet. Atalǵan qaýlyda R.Rysqulov qandaı dárejedegi jaraqat alǵany jazylmaǵan. Zańnamaǵa sáıkes fızıkalyq kúsh qoldanýdyń saldary dene jaraqytymen aıaqtalýy tıis.
Sot saraptamasy organdarynda sot saraptamalary men zertteýlerdi uıymdastyrý jáne júrgizý qaǵıdalaryn bekitý týraly Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstriniń 2017 jylǵy 27 sáýirdegi № 484 buıryǵy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ádilet mınıstrliginde 2017 jylǵy 26 mamyrda № 15180 bolyp tirkeldi. Osy normatıvtik quqyqtyq aktiniń talaptaryna sáıkes: 55-paragraf. Sot-medıınalyq saraptamany júrgizýdiń erekshelikteri rettelgen. Iaǵnı, atap aıtqanda:
«383. Densaýlyqqa zııan keltirý, ol aǵzalardyń (tinderdiń) anatomııalyq bútindigin nemese olardyń fızıologııalyq qyzmetin (dene zaqymdary) buzý, ne syrtqy ortanyń ár túrli faktorlarynyń: mehanıkalyq, fızıkalyq, hımııalyq, bıologııalyq, psıhogendik áser etý nátıjesinde paıda bolǵan aýrýlyq ıa bolmasa patologııalyq kúı, sondaı-aq densaýlyqtyń buzylýyna ne ólimge ákep soqtyrǵan medıınalyq kómek kórsetý aqaýlyqtary nátıjesinde paıda bolǵan zardaptar dep túsinemiz.
- Densaýlyqtyń buzylýy degenimiz, onda anatomııalyq bútindiktiń ne aǵzanyń fızıologııalyq qyzmetiniń buzylý bolǵanda, naqty jaraqat ne aýrýlyqpen sebeptelgen jergilikti jáne (nemese) jalpy sıpattaǵy klınıkalyq kórinistegi aýrýlyq ózgerister anyqtalady.
- Densaýlyqqa keltirilgen zııannyń aýyrlyǵyn sot-medıınalyq baǵalaýdy sarapshy medıınalyq tekserý jolymen júrgizedi.
- Sondaı-aq, densaýlyqqa keltirilgen zııan aýyrlyǵynyń saraptamasy zaqymdar sıpaty, onyń klınıkalyq aǵymy týraly jetkilikti derekteri bar qujattardyń tolyq jınaǵy bolǵan kezde medıınalyq qujattar boıynsha (staıonar naýqastyń kartasy, ambýlatorııalyq paıenttiń kartasy jáne basqa da medıınalyq qujattar) júrgizilýi múmkin.
- Medıınalyq kómekti aqaýly kórsetýmen baılanysty densaýlyqqa zııandylyqty jikteý kezinde jiberilgen aqaýlyqtar men qolaısyz nátıje arasyndaǵy sebep-saldar baılanysty anyqtaý qajet. Medıınalyq kómekti tıisinshe jasamaý saldarynan densaýlyqqa zııandy baǵalaýdy tek qolaısyz nátıje men medıınalyq kómekti aqaýly kórsetý arasynda tikeleı sebeptik baılanys bolǵan kezde ǵana júrgizý kerek.
- Medıınalyq qujattar boıynsha saraptama júrgizý kezinde zardaptar ne jaraqattardyń nátıjesin anyqtaý jaǵdaılarynda, sıpaty, zardaptary, aýrýlyqtyń uzaqtyǵy týraly medıınalyq qujattardyń qarama-qaıshy derekterine baılanysty densaýlyqqa zııannyń aýyrlyǵyn sot-medıınalyq baǵalaýda qıyndyqtar týǵanda, sarapshynyń suraý salýy boıynsha qylmystyq qýdalaý organy nemese sot saraptama, sonymen birge komıssııalyq saraptama júrgizý úshin jábirlenýshini shaqyrýdy qamtamasyz etedi.
- Saraptama júrgizý kezinde sarapshy medıınalyq qujattardyń túpnusqalaryn qoldanady, túpnusqaly qujattar bolmaǵanda, sarapshy saraptama taǵaıyndaǵan organmen kýálandyrylǵan medıınalyq qujattardyń kóshirmesin jáne salalas mamandardy tartýmen júrgizilgen qosymsha zertteýlerdiń málimetterin negizge alady. Sarapshy qorytyndy atalǵan zertteýlerdiń nátıjesin eskere otyryp jasaıdy.
- Densaýlyqqa zııan aýyrlyǵynyń saraptamasy kezinde sarapshynyń qorytyndysynda mynalar kórsetiledi:
Medıınalyq turǵydan densaýlyqqa zııannyń obektıvtik belgileri (kógergen jer, qantalaý, jara, súıektiń synýy jáne basqalary), olardyń oqshaýlanýy men qasıetteri;
jaraqattanǵan zattyń (zattardyń) iz jasaýshy bólikteriniń sıpattamasy;
paıda bolý mehanızmi;
zııan keltirý eskiligi (merzimi);
jikteýshilik belgisin kórsetýmen densaýlyqqa keltirilgen zııan.
Densaýlyqqa keltirilgen zııannyń aýyrlyǵy týraly boljamdy paıymdaýmen aldyn ala tujyrymdar jasalmaıdy.
- Sarapshy densaýlyqqa keltirilgen zııannyń aýyrlyǵyn:
klınıkalyq kórinistiń aıqyn emestigi ne jábirlenýshiniń klınıkalyq jáne zerthanalyq tekserýiniń jetkiliksizdigi;
ómir úshin densaýlyqqa zııannyń aıqyndalmaǵan qaýipti emes nátıjesi;
jábirlenýshiniń qosymsha tekserýden bas tartýy nemese qaıtalama tekserýge kelmeýi, eger bul sarapshyny jaraqat sıpatyn, onyń klınıkalyq aǵymy men nátıjesin durys baǵalaý múmkindiginen aıyrǵan;
medıınalyq qujattardyń bolmaýy, sonyń ishinde densaýlyqqa zııannyń sıpaty men aýyrlyǵy týraly paıymdaý múmkin bolmaǵan jaǵdaılarda baǵalamaıdy.
Atalǵan jaǵdaılarda, sarapshy tujyrymdarynda densaýlyqqa zııannyń aýyrlyǵyn anyqtaýǵa múmkindik bermeıtin sebepterdi baıandaıdy, osy suraqty sheshý úshin oǵan qajetti qandaı málimet (medıınalyq qujattar, qosymsha zertteýlerdiń nátıjeleri jáne basqalary) kerek ekendigin kórsetedi.
Densaýlyqqa zııannyń aýyrlyǵyn anyqtaý múmkin emestigi týraly dáleldi túsinikteme sarapshyny saraptama taǵaıyndaǵan adamnyń (organnyń) qoıǵan basqa da suraqtaryn sheshý qajettiliginen bosatpaıdy».
Qylmystyq iste tirkelgen Almaty qalasy medıınalyq mekemelerinen kelip túsip, iske tirkelgen qujattarda Ryskýlov Rasýl Kaldybekovıch Almaty qalasy boıynsha medıınalyq kómek alý úshin elektrondyq qujattamada tirkelmegen.
Osylaı, sotqa deıingi tergep- tekserý organy QR QK 389 babynyń 3 bóliginde kózdelgen qylmystyq quqyqbuzýshylyqtyń obektıvtik, sýbektıvtik jaǵyn jáne saldaryn kórsetpgen.
Osydan basqa, sotqa deıingi tergep tekserý organy R. Rysqulovtyń is-áreketinde QR QK 190-babynda kózdelgen «Alaıaqtyq, ıaǵnı bótenniń múlkin jymqyrý nemese aldaý nemese senimdi teris paıdalaný jolymen bóten múlikke quqyqty ıemdený» belgilerin kóre otyryp proestik sheshim qabyldamaǵan. Al oqıǵa bolǵan kúni Qurmanalıevke qandaı da bir áreket jasaýy osy R.Rysqulovtyń zańsyz áreketi birinshiniń aqshasyn aldap ıemedenýinen shyǵyp otyr.
R.Rysqulov 202 jylǵy 06 aqpanynda sotqa deıingi tergep tekserý organymen jábirlenýshi bolyp tabylǵan. Osy kúni jábirlenýshi retinde suralǵanda ol oǵan dene jaraqaty salynbaǵanyn jáne Kýrmanalıev mas bolmaǵanyn aıtyp qol qoıyp bergen. Tek qana materıaldyq zııan 1 500 000 teńge avtomashınananyń baǵasyn aıtqan.
Biraq, sotqa deıingi tergep tekserý organy Rysqulovty zańsyz jáne negizsiz jábirlenýshi retinda tanyǵan dep esepteımiz.
B.A. Qurmanalıevke qatysty qylmystyq isten QR QPK 71 babynyń 3 bólimine sáıkes jábirlenýshi qatarynan Rysqulov Rasýl Qaldybekovıchti óz qaýlyńyzben jábirlenýshi retinde qatysýyn toqtataýyńyzdy suraımyn.
Sebebi sot proesi barysynda bul jaǵdaıda bolýyna tolyǵymen negizder joq ekeni anyqtaldy.
QR QPK 71 babynyń 1 bólimine saı: «Qylmystyq quqyq buzýshylyq ózine tikeleı moraldyq, tándik nemese múliktik zııan keltirdi dep paıymdaýǵa negizi bar tulǵa qylmystyq proeste jábirlenýshi dep tanylady». Osy kózdelgen jaǵdaılar Rysqulovqa qatysty bolmaǵan. Oǵan moraldyq, tándik nemese múliktik zııan keltirilmegen. Ol týraly qylmystyq is materıaldarynda bir de bir dáleldeme tirkelmegen.
R.Q.Rysqulov múlik-avtomashınanyń naqty menshik ıesi emes, menshik ıesi Qyzaıbek Ablaı Erıkovıchpen eshqandaı kelisim-shart jasaspaǵan, salyq tóleýmediń maqsatynda salyq organdaryna jeke avtomashına jaldamshysy kásipkeri retinde tirkelmegen. Tek qana qol hat bergen. Al ol qolhatta Qyzaıbektiń Rysqulovqa avtomashınany berdim degen qoly joq. Tánine jaraqat keltirildi degen medıınalyq qujat joq, moraldik zııan keltirildi degen birde- bir proestik qujat qylmystyq iste joq. Ol týraly Rysqulov óziniń qylmystyq is boıynsha bergen kórsetpelerinde aıtpaıdy.
Rysqulov ózin múddeli tulǵa retinde tabýdy talap etpeıdi Qurmanalıev óz áreketterimen onyń naqty nemese boljamdy quqyqtaryn buzǵany týraly jarııalamaıdy, ıaǵnı shaǵymdanbaıdy. Sebebi menshik ıesi emes, alǵan dene jaraqatyn medıınalyq qujatpen dáledeı alalmaıdy. Moraldyq quqyqtary buzylǵan týraly bir de bir qujaty joq.
Qurmanalıev aqshasyn qaıtarý maqsatynda menshik ıesi Qyzaıbek Ablaıdan jeke avtomashınasyn alyp qoımaǵan.
Avtomashınanyń naqty menshik ıesi Qyzaıbek Ablaı Erıkovıch sot otyrysynda atalǵan avtomashınanyń naqty ıesi ekenin dáleldep berdi jáne Qurmanalıevke eshqandaı da talap qoımaıtynyn, oǵan materıaldyq, moraldyq talaptary joq ekendigin sot aldynda ant aıtyp, qoldap berdi.
Negizinen avtomashınanyń ıesi Qyzaıbek Ablaı Erıkovıch jábirlenýshi bolýy kerek edi.
Avtomashınanyń ishinde eshqandaı qan bolmaǵanyn, ony Ulan atty aǵasy Rysqulovqa jalǵa bergeni týraly aıtty.
Osymen qatar, aıyptaý aktisi orys jáne qazaq tilinde jazylyp qylmystyq is materıaldaryna tirkelgen.
Dene jaraqatyn dáleldeý úshin Rysqulovtyń kıimderi jáne Qursmanalıevtiń kıimderi alynyp bıologııalyq saraptama júrgizilmegen.
Áskerı prokýror 2020 jylǵy 11 mamyrynda OÓÁTB jiberilgen qylmystyq istegi orys tiliendegiń Aıyptaý aktisiniń bekitý merzimin kózdeıtin QR QPK 302 babyn buzyp 2020 jyldyń 15 qyrkúıegimen aldyn-ala bekitken.
Sotqa deıingi tergep-tekserý organy 2020 jylǵy shyǵarǵan kúdikti adamdardy taný qaýlysynda QR QPK 202 babynda kózdelgen Qurmanalıevtiń týǵan jeri jáne qandaı qylmystyq quqyqbuzýshylyq jasady dep kúdik keltirgenin kórsetpegen. Tek qana QR QK 389 baby 3 bólimi kórsetilgen, onyń ataýy jáne sıpattamasy joq. Qaýlynyń túıindeý bóliginde QR QK qandaı babynda kózdelgen qylmystyq quqyq buzýshylyq jasady, dep Qurmanalıev kudikti retinde tabylatyny múldem kórsetilmegen.
2020 jylǵy 2 sáýirinde sotqa deıingi tergep tekeserý organy sot-psıhologııalyq -krımınalıstik saraptama taǵaıyndaıdy. Qurmanalıevtiń tergeý barysynda bergen jaýaptarynda jattaý belgileri bar ma, psıhologııalyq qysym jasalǵan-jasalmaǵanyn anyqtaý úshin. Sarapshyǵa jazylǵan dıskiler men tergeý áreketteriniń proestik qujattarynyń kóshirmelerin tapsyrady. Biraq kúdikti Qurmanalıevtyń ózin sarapshyǵa usynbaıdy. Negizinen sarapshy tiri adam kúdiktimen ángimelesý qajettiligi týyndaǵan. Biraq ol áreket jasalmaǵan. Beınejazba resmı túrde tergeýshi jáne mamanmen jazylǵan ondaı kezde psıhologııalyq qysym jasalǵany óz múddelerin qorǵaý maqsatynda jazylmaıdy. Psıhologııalyq qysym suraq alýdyń aldynda bolǵan jáne vıdeotaspaǵa jazylmaǵan.
Osymen qatar Sarapshy dıskini zerttegen kezde: №1 sıýjet tergeý áreketiniń beıne túsirilimi- belgilenbegen kúni kúdikti Qurmanalıevten jaýap alý, dep kórsetedi. Qorytyndynyń 7 bóliginde túsirilim ýaqyty tekerilgen jazbada ýaqyt taımeri qosylmaǵan. №1 sıýjettiń bastalý ýaqyty men aıaqtalý ýaqytyn eshkim habarlamaıdy.
№1 sıýjet belgilenbegen kúni kúdikti Quramanalıevtan jaýap alý.
Suraq alý beınejazba dıskisinde onyń jazylǵan ýaqyty belgilenbegendikten dáleldeme retinde tirkelýge jatpaıdy.
Tergeýshi QR QPK 210 baby 12 bóligine saı: «Jaýap alý barysynda dybys- jáne beınejazba qoldanylyp alynǵan aıǵaqtar jaýap alý hattamasyna engiziledi. Jaýap alý hattamasy, sondaı-aq dybys- jáne beınejazbanyń qoldanylǵany jáne bul týraly jaýap alynyp otyrǵan adamǵa habarlanǵany týraly belgini; ǵylymı-tehnıkalyq quraldar, dybys- jáne beınejazba jaǵdaılary men ony toqtata turý faktileri, toqtatýdyń sebepteri men uzaqtyǵy týraly málimetterdi; jaýap alynyp otyrǵan adamnyń dybys jáne beınejazbany qoldaný sebebi jónindegi málimdemesin; jaýap alynyp otyrǵan adamǵa dybys- jáne beınejazbanyń tyńdatylyp kórsetilgeni týraly belgini; jaýap alynyp otyrǵan adamnyń jáne sotqa deıingi tergep-tekserýdi júzege asyratyn adamnyń hattamanyń jáne dybys jáne beınejazbanyń durystyǵyn kýálandyrǵanyn qamtýǵa tıis. Fonogramma men beınegramma ispen birge saqtalady jáne olar sotqa deıingi tergep-tekserý aıaqtalǵannan keıin mórmen bekitiledi»- degen áreketterdi jasamaǵan.
Sebebi sarapshyǵa usynylǵan dıskide onyń jazylǵan ýaqyt merzimi kórseilmegen.
Tergeýshi sarapshyǵa qandaı tergeý áreketiniń proestik qujattarynyń kóshirmelerin usynǵany jazylmaǵan. Tizimdemesi joq. Sarapshymen olar zerttelmegen. Sarapshyǵa tolyǵymen qylmystyq is materıaldary naqty túrde usynylmaǵan.
Osy sebepten Sarapshynyń 2020 jylǵy 30 sáýirinde bergen qorytyndysyn aıypqa qatysty dáleldeme retinde esepteýge bolmaıdy jáne osy qujat qylmystyq isten mindetti túrde shyǵarylý qajet.
2020 jylǵy 6 aqpanynda júrgizilgen qarap-tekserý hattamasy Ile aýdany, Kók qaınar selosynda bolǵan. Kýáger adamdar retinde qatysqan adamdardyń Nuǵmanov jáne Aıtýeevtyń aty, ákeleriniń aty jáne turǵylyqty jerleri tolyǵymen kórsetilmegen. Tekserý áreketinde fotosýretke túsirý júrgizilgen. Biraq hattamaǵa fotografııalyq negatıvter men sýretter qosa tirkelmegen. Ol týraly hattamada málimet joq. Kýáger adamdardyń qoldary ár túrli qoıylǵan. Osylaı, QR QPK 199 babynyń 1 bólimi 3, 8 bólikteri buzylyp otyr. Sondyqtan iske tirkkelgen fotosýretter zańsyz bolyp tabylady jáne dáleldeme retinde júrmeıdi. Osylaı, QR QPK 199 babynyń 1 bólimi 3, 8 bólikteri buzylyp otyr.
Osymen qatar, hattamanyń sońǵy jaǵyn basqa tústi sııamen oqıǵa bolǵan jerden Neksııa avtomashınasy, memlekettik nomeri 442 AL10 alynǵany týraly málimet jazylǵan. Alyp qoıylǵan avtomashına hattamada QR QPK 224 baby 2 bóligine sáıkes sıpattalmaǵan.
Atalǵan meken jaıda oqıǵa bolmaǵan. Oqıǵa bolǵan jer Almaty qalasy, Jansýgýrov-Aqpaeva kósheleriniń qıylysynda bolǵan, dep kórsetilgen Kúdikti adamdardy taný týraly qaýlysynda jáne Aıyptaý aktisinde.
Sondyqtan oqıǵa bolǵan jerdi qaraý hattamasy jáne iske tirkelgen fotosýretter zańsyz bolyp tabylady jáne naqty dáleldeme retinde júrmeıdi.
R.K.Rysqulovtyń ony qylmystyq qýdalaý organdarynyń májbúrlep Qurmanalıevke qarsy jazdyrǵan kórsetpelerin zańsyz, dep tabý týraly aryzy Almaty garnızony áskerı prokýroryna jazǵan aryzdary negizinen qaralmaı, ol boıynsha proestik sheshim qabyldanbaı sotqa joldanǵan.
Al QR QPK 362 babynyń 3 bólimine sáıkes «Sot talqylaýdyń qalǵan qatysýshylarynyń pikirin tyńdaǵannan keıin málimdelgen árbir ótinishhatty, onyń ishinde proestik kelisim jasasý jáne medıaııa rásimin ótkizý týraly ótinishhatty qaraýǵa, ony qanaǵattandyrý nemese ótinishhatty qanaǵattandyrýdan bas tartý týraly ýájdi qaýly shyǵarýǵa tıis».
QR QPK 305 baby 3 bóligine sáıkes proeske qatysýshylardan kelip túsken ótinishhattar men shaǵymdar ǵana tikeleı sotqa joldanady. Aryzdar kózdelmegen.
Osy sebeten, R.K.Rysqulovtyń 2020 jylǵy 10 aqpanynda jáne oǵan qosymsha Almaty garnızony áskerı prokýroryna jazǵan aryzdary, 2020 jylǵy 20 sáýirinde jazǵan Almaty garnızony áskerı prokýratýrasyna proestik sheshim qabyldaý úshin qaıtarýǵa jatady.
Atalǵan qylmys materıaldyq bolyp espeteledi, qylmystyń aıaqtalýyn belgileý úshin keltirilgen zııannyń eleýliligin jáne áreket pen zııandylyqtyń arasyndaǵy sebepti baılanysyn anyqtaý qajet.
Is materıaldary boıynsha jábirlenýshige qandaı eleýli zııan keltirilgeni anyqtalmaǵan. Iaǵnı avtomshına ıesi A.E.Qyzaıbekke, nemese Rysqulovtyń densaýlyǵyna.
Aıyptaý aktisinde, kúdiktiniń is-áreketin saralaý qaýlysynda qylmystyń tikeleı obektisi retinde menshik ıesi Qyzaıbek A.E. nemese Rysqulovtyń qandaı quqyqtary men múddeleri tártibin retteıtin qatynastar buzylǵany kórsetilmegen.
Qurmanalıev quqyqbýzýshylyq jasaǵan kezde sýbektıvtik jaǵy: qandaı nıetpen árekettengeni, tikeleıme, álde janama túrdeme kórsetilmegen.
Atalǵan qylmystyq quramda Qurmanalıevtiń kúsh qoldanǵany naqtylanbaǵan, osy sebepten keltirilgen zııan minezdemesý boıynsha ár túrli bolýy múmkin. Jeke tulǵaǵa kúsh qoldaný ózinshe bılik etýden qatań jazalanady osyǵan baılanysty qylmystar qosymsha jıyntyqpen saralanady.
Kúsh qoldaný is-áreketi boıynsha jábirlenýshi retinde suralǵan Rysqulov 2020 jylǵy 6 aqpanynda bergen kórsetpesinde oǵan dene jaraqaty keltirilmegenin baıan etedi (1 tom 18 bet).
Osylaı bizdiń pikirimizshe QR QPK 113 babynda kózdelgen qylmystyq quqyq buzýshylyq quramynyń belgileri (onyń jasalǵan ýaqyty, orny, tásili jáne basqa da mán-jaılary); Qurmanalıevtiń qylmystyq zańmen tyıym salynǵan is-áreketti jasaýdaǵy kináliligi, onyń kinásiniń nysany, jasalǵan is-árekettiń sebepteri, zańdyq jáne is júzindegi qatelikteri; jasalǵan qylmystyq quqyq buzýshylyqtyń saldarlary; qylmystyq quqyq buzýshylyqtan keltirilgen zııannyń sıpaty men mólsheri tergep- tekserý organymen naqty dáleldemelermen dáleldenbegen.
Joǵaryda kórsetilgenderdiń negizge ala otyryp, quzyretti organdardan qylmystyq is- materıaldaryn prokýrorǵa qosymsha tergeý áreketterin júrgizý úshin qaıtarýdy, nemese qylmystyq isti Qurmanalıevtiń is - áreketinde qylmystyq quqyq buzýshylyqtyń quramynyń bolmaýyna baılanysty ony toqtatýdy (QR QPK 35 baby 1 bolimi 2 bóligine sáıkes) suraımyn.
Advokat A.J.Kemelhanov,
Almaty qalasy, Samal 3 yqshamaýdany,
10 úı, 3 páter
tel. 87017392088
04.11.20j.
Qorǵaýshy Aıtmuhamet Kemelhanovtyń aıtýynsha, zań aıyptalýshy Baýyrjan Qurmanalıevti qylmystyq isten tolyqtaı arashalap tur. "Áskerı prokýror Darhan Sharyqbaev meniń kóp shákirtterimniń biri. Ádilet úshin onymen ekinshi ret betpe-bet kelip otyrmyn. Alǵash ret kapıtan Asylbek Elemesovtyń isinde kezdeskende meniń bilimime shek keltirip, jazyqsyz janǵa jaza kesýdi suraǵan. Endi myna iste de zańdy belden basyp, Baýyrjan Qurmanalıevti de jazyqty etip shyǵarmaqshy", - deıdi qorǵaýshy.
Sot otyrysy 11 qarasha kúni saǵat 10:00-de Tımırııazov kóshesiniń boıyndaǵy Almaty garnızondyq sotynda ótedi.
Daıyndaǵan Jasulan Naýryzáli,
"Adyrna" ultttyq portaly
