Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqany úshin stýdent kezinde KGB tergeýinde bolǵan jýrnalıst óziniń «saıası qýǵyn-súrgin qurbany» ekenin dáleldedi. Sot arqyly ádiletke qol jetkizgen ol oqıǵaǵa ne úshin qatysqanyn aıtsa, zertteýshi «jeltoqsanshylardy» anyqtaýdaǵy derekterdiń ereksheligine toqtalady.
Jýrnalıst Maqpal Orynbetova Jeltoqsan kóterilisinen keıin 38 jyldaı ýaqyt ótkende osy oqıǵaǵa qatysqany úshin «saıası qýǵyn-súrgin qurbany» degen statýs aldy. Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, alaıda áli kúnge deıin tarıhı oqıǵaǵa qatysqanyn dáleldeı almaı júrgen azamattar bar ma?
«QAITA QURÝ» SAIaSATYNA SENIP, ALAŃǴA ShYQTYQ»
Maqpal Orynbetova 1982-1987 jyldary sol kezdegi Kırov atyndaǵy, qazirgi Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetinde oqyǵanyn aıtady. Ol 1986 jyly jastar Mıhaıl Gorbachıovtyń «Qaıta qurý» saıasatyna senip, alańǵa shyqty deıdi.
– Jeltoqsan kóterilisi 16-sy kúni eptep bastaldy da, negizgi tolqyn 17-18 kúnderi boldy. Shamamen 19-20 jeltoqsan kúni bolýy kerek, janymdaǵy qurbym jazýshy, dramatýrg Roza Muqanovamen birge kýrstaǵy qyz-jigitterdi uıymdastyrdy degen sebeppen KGB ekeýmizdiń ústimizden qylmystyq is qozǵady. Biz sáýir aıynyń sońyna deıin tergeýde boldyq. Biraq kezinde Jeltoqsanǵa baılanysty aqtalýdy qajetsingen joqpyz. Keıin oqýdan shyqqandar men túrmege qamalǵandar aqtala bastady. Al meniń bul isti qolǵa alǵanyma 2-3 jyl bolǵan edi. Bir advokat isti alyp bastasa, ekinshisi tastap ketip júrdi. Munyń aldynda jeltoqsanshylardy aqtaýmen aınalysqan Beısembaı deıtin azamat kómektesti. Odan keıin Gúlbaný degen advokatpen jumys júre bastady. Gúlbaný tarıhı derektermen jumys júrgizgennen keıin arnaıy sot boldy. Sotta kýáger retinde kýrstastarym pikir bildirdi, sebebi olar tolyǵymen kóteriliske qatysqan bolatyn. Mysaly, belgili jazýshy Qultóleý Muqash QazGÝqalashyǵyndaǵy 5 jatahanada transparanttardy jazyp, alyp shyqty. Qur qol shyqqan joqpyz ǵoı. Beıbit mıtıngke shyqqandaǵy qolymyzdaǵy barlyq jazýdy Qultóleýdiń ózi jazyp bergen bolatyn, - deıdi ol.
«ALDANǴAN TOLQYNNYŃ ÓKILIMIN»
Maqpal Orynbetova 5 aıǵa jýyq KGB tergeýinde bolyp, qýǵyn kórgenin aıtady. Sondyqtan da ol Jeltoqsan kóterilisine qatysýshy retinde qujat alýdyń mańyzy zor dep sanaıdy.
– Árıne, ol kezde meni oqýdan shyǵarǵan joq, biraq biraz jınalystarda aty-jónim atalyp, psıhologııalyq qysym aldym. Jeltoqsannyń ótkenine 37 jyldan asyp, 40 jylǵa jaqyndaıdy eken. Ol kezde jınalysta atyńnyń atalýy qıyn jaǵdaı bolatyn. Sottyń sheshimimen qylmystyq istiń qozǵalyp, tarıhı oqıǵaǵa qatysqanym dáleldendi. Kýágerlerdiń dáleldeýi boıynsha 5 aı boıy qylmystyq is júrip, «saıası qýǵyn-súrgin qurbany» degen statýs berdi. Negizi eshqandaı qylmystyq is qozǵalmasa, jaı ǵana «qatysýshy»bolasyń Al qylmystyq is qozǵalǵannan keıin «saıası qýǵyn-súrgin qurbany» degen arnaıy mártebe beriledi. Sol retpen kelgende meni Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, ústimnen is qozǵalǵany úshin «saıası qýǵyn-súrgin qurbany»dep tanydy. Qujatty alǵanda qandaıda bir qýaný sezimi bolmady. Biraq balalarym men nemerelerim «Áke-sheshemiz kim edi?» degen ýaqytta osy qujatty kóredi dep oılaımyn. Men ózimdi aldanǵan tolqynnyń ókili dep sanaımyn. Gorbachevtyń «Qaıta qurý» saıasatyna senip, óz pikirimizdi aıtamyz dep shyqtyq. Marks pen Engelestiń ulttyq saıasatqa baılanysty sózderine senip, óz únimizdi jetkizýge tyrystyq, – dedi ol.
JELTOQSANShYLAR ShYNYMEN KÓBEIIP KETTI ME?
Jeltoqsan kóterilisin zertteýshi jýrnalıst Bolatbek Tólepbergen azamattar túrli sebeppen boı tasalap, qorqyp júrgenin aıtady. Alaıda ol sońǵy jyldary Jeltoqsan kóterilisine qatysqanyn dáleldep, arnaıy qujat alǵysy keletin azamattar kóbeıip kele jatqanyn atap ótti.
– Kóp adamdar «Jeltoqsan kóterilisine bardym, qatystym, taıaq jedim» dep aıtady. Biraq qujat jaǵynan ony dáleldeý qıyn bolyp jatady. Endi ondaı azamattar ózin jeltoqsandyq ekenin qalaı dáleldeı alady? Onyń ústine qazir jeltoqsanshylardyń arasynda «jeltoqsanshylar kóbeıip ketti» degen áńgime bar. Keıbir azamattar Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqanyn dáleldeý úshin derekter jınastyryp jatady. Meniń baıqaýymsha, azamattardyń birazy kóteriliske qatysqanyn dáleldep shyqty. Kýáger arqyly nemese basqa da bir derek boıynsha dáleldeı me, sony anyqtap alý kerek sııaqty. Biraq báribir qandaı da naqty bir derek qajet sekildi, - deıdi ol.
Serik Joldasbaı
«Adyrna» ulttyq portaly
