Quqyqtyq mádenıet kez kelgen qoǵam damýynyń mańyzdy quramdas bóligi. Halyqtyń quqyqtyq mádenıetin arttyrý quqyqtyq tártipti nyǵaıtýǵa, azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýǵa, sondaı-aq demokratııalyq ınstıtýttardyń damýyna yqpal etedi. Bul týraly “Adyrna” ulttyq portalyna belgili zańger Muhamedııar Nurǵalıuly aıtyp berdi.
Zańgerdiń aıtýynsha, halyqtyń quqyqtyq mádenıetin arttyrý - eldiń damýyna orasan zor úlesin qosady.
«ZAŃ ÚSTEMDIK QURǴAN JERDE ADAM TYNYSh ÓMIR SÚREDI»
“Konstıtýııamyzdyń 12 babynda aıtylǵandaı, «Adamnyń jáne azamattyń óz quqyqtary men bostandyqtaryn júzege asyrýy basqa adamdardyń quqyqtary men bostandyqtaryn buzbaýǵa, konstıtýııalyq qurylys pen qoǵamdyq ımandylyqqa nuqsan keltirmeýge tıis».
Zań ústemdik qurǵan jerde adam tynysh, qaýipsiz ómir súredi. Al quqyqtyq memlekettiń negizgi belgisi adamdardyń bılikke degen senimi. Qazaqstannyń kez kelgen azamaty óziniń buzylǵan quqyǵyn qorǵaı alatyndyǵyna senimdi bolsa, bul eldiń zaıyrly, quqyqtyq memleket bolyp qalyptasýyna úlken yqpal eteri haq”, deıdi zańger.
«HALYQTYŃ QUQYQTYQ SAÝATYN ARTTYRÝ — QOǴAM TALABY»
Al azamattardyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý úshin qandaı ádister men strategııalardy qoldanýǵa bolady?
“Órkenıetke jetýdiń alǵyshartynyń biri – quqyqtyq memleket qurý ekeni báseneden belgili. Ol úshin ne isteýimiz kerek? Ol úshin árbir azamattyń azamattyń quqyqtyq mádenıeti men quqyqtyq sanasy joǵary bolýy qajet. Al tulǵanyń quqyqtyq sanasy joǵary bolsa, onda olar tártipsizdikke urynbaıdy, qylmysqa barmaıdy jáne janyndaǵylardyń da teris jolǵa túspeýine áser etedi. Memlekette tártip pen saıası turaqtylyq bolǵan kezde ǵana halyqtyń quqyqtyq sanasy jetiledi, damıdy. Zańdy saqtaıdy, qoǵamǵa, qorshaǵan ortaǵa qaýiptiligin týǵyzbaıdy. Sondyqtan memleket úshin eń basty qundylyq –halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý. Árıne, ol eń aldymen adamnyń ózine jáne otbasynan, ata-anasynan alǵan tárbıesine baılanysty. Otanyn, otbasyn qurmettegen adam zańdy, eshqashan buzbaıdy. Al halqymyzdyń quqyqtyq saýatyn arttyrý - qoǵamnyń talaby bolyp otyr. Al quqyqtyq mádenıetti qalyptastyrý qashan da ózekti. Óıtkeni quqyqtyq mádenıetti arttyrý úshin bilim berý salalarynda, balabaqshadan joǵary oqý oryndaryna deıin quqyqtyq bilim keńinen berilýi tıis.
Quqyqtyq mádenıetti arttyrýdyń jalǵyz joly – quqyqtyq bilimdi keńeıtý, buqaralyq aqparat quraldary men áleýmettik jeliler arqyly únemi nasıhattaý, eń bastysy, mektep jasynan bastap quqyqtyq mádenıetti damytý úshin bilim berý ıdeologııasyn júrgizý”, dedi Muhamedııar Nurǵalıuly.
Sondaı-aq, ol quqyqtyq mádenıetti qalyptastyrýda tárbıeniń róli joǵary ekenin aıta ketti.
“Álemniń ekinshi ustazy Ábýnasyr ál-Farabıdiń «Adamǵa bilimmen qatar, tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń has jaýy» degen bolatyn. Al batyr babamyz Baýyrjan Momyshulynyń «Tártipke bas ıgen eshqashan qul bolmaıdy» degen ataly sózi bar. Árıne, halyqtyń quqyqtyq saıası belsendiliginiń artqany durys. Biraq saıası belsendilik basbuzarlyqqa, tártipsizdikke ulasyp ketse, onda bul saıası mádenıettiń tómendegeni dep bilemiz.
Durysy, halyqta quqyqtyq sana men saıası saýattylyq óte joǵary bolsa, onda tártip buzbaı-aq talabyńdy oryndatýǵa bolady. Óıtkeni elimizdiń damýy men tynyshtyǵy jáne turaqtylyǵy eń aldymen memleketimizde turatyn adamdar úshin qymbat”, dep qosty zańger.
Qazirgi qoǵamdaǵy quqyqtyq mádenıet deńgeıin qalaı ólsheýge bolady?
«Kez-kelgen qoǵamda quqyqtyq mádenıet úsh deńgeıde kórinis tabady:
1)qarapaıym;
2)kásibı;
3)teorııalyq.
Quqyqtyq mádenıettiń qarapaıym deńgeıi adamdardyń kúndelikti ómirimen shekteledi jáne teorııalyq jalpylaý deńgeıine kóterilmeıdi. Bul deńgeıdegi tulǵalar tek jeke basyn qorǵaı alatyn zańdardy bilýmen shekteledi, sýbektıvti quqyqtardy júzege asyrady.
Quqyqtyq mádenıettiń kásibı deńgeıi zańgerlik qyzmetpen aınalysatyn adamdarǵa tán. Bul deńgeı zańdy bilýdiń, quqyqtyq máselelerdi, quqyqtyq qyzmettiń maqsattary men mindetterin túsinýdiń joǵary deńgeıimen sıpattalady.
Teorııalyq quqyqtyq mádenıet tek quqyq týraly bilimniń ǵana emes, sonymen birge onyń tereń qasıetteri men qundylyqtaryn, áreket etý mehanızmin, zańnyń tıimdiligine áser etetin faktorlardy jáne túsinýdiń joǵary deńgeıin qamtıdy.
Qoǵamnyń quqyqtyq mádenıet damytý úshin onyń úsh deńgeıi de mańyzdy ról atqarady. Dese de, kásibı quqyqtyq mádenıettiń erekshe mánge ıe ekenin atap ótken jón”, dedi Muhamedııar Nurǵalıuly.
«ZAŃ ALDYNDA BÁRI JAÝAPTY»
Zańgerdiń aıtýynsha, Qazaqstandaǵy jasalǵan qylmystyń 70%-y alaıaqtyq. Iaǵnı, bul adam quqyǵyna zııanyn tıgizý.
“Quqyǵy taptalǵan adam zańǵa júgine alady. Degenmen, mynany eskergen joq. Azamattyq kodeks boıysha, arada qandaı da bir kelisim bolyp, quqyǵy qorǵalǵan bolsa, azamattyq tártippen sotqa júginýine bolady. Alaıda, sotqa birden júginýge kelmeıdi. Sebebi, Azamattyq kodekstiń 148-149 baptarynyń talaptaryna sáıkes, birinshi ózara kelisim júrgizý kerek. Sosyn baryp sotqa aryzdanýǵa múmkindigi bar.
Al eger arada eshqandaı kelisim bolmaı, senimine kirip, óziniń oılaǵan aram pıǵylyn júzege asyratyn bolsa, onda oǵan qylmystyq jaýapkershilik bar. Aryz jazý kerek, ony quzyrly organdarǵa jazady. Aıyppul salynýdan bólek, qylmystyń aýyrlyǵyna qaraı 7 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylady. Zań aldynda bári jaýapty”, dep qorytyndylady zańger.
“Adyrna” ulttyq portaly
