Bıyl elimizdiń ár óńirinde qazaqtyń kemeńger, uly aqyny Abaı Qunanbaevtyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı ártúrli mádenı is-sharalar, karantındik talaptardy saqtaı otyryp ótkizilip keledi. Osy oraıda qazaqtyń «Alash qalasy» atanǵan Semeıdegi Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıiniń eńbegi qomaqty dese bolady. Sebebi, mýzeıdiń Abaı ómiri men shyǵarmashylyǵyn, onyń aqyndyq-óner aınalasyn, sol zamandaǵy tarıh pen mádenıet qubylystaryn, zattyq, qujattyq jádigerlerdi zertteý, saqtaý, nasıhattaý, qorǵaý jumystary jaqsy jolǵa qoıylǵan. Onyń ústine atalmysh mýzeıdiń qurylǵanyna bıyl 80 jyl tolyp otyr. Uly aqynnyń 175 jyldyq mereı toıy men mýzeıdiń 80 jyldyq merekesi tuspa-tus kelgen ýaqytta mýzeıdiń baspasóz hatshysy Araı Talǵatqyzymen mýzeıdiń qurylý tarıhy, onyń búgingi tynys-tirshiligi jaıynda áńgimelesken edik.
Tilshi: - Araı Talǵatqyzy, aldymen mýzeıdiń qurylý tarıhynan suhbatymyzdy bastasaq.
- Irgetasynyń qalanǵanyna bıyl 80 jyl tolǵan elimizdegi iri mekemelerdiń biri Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıi qazaqtyń kemeńger jazýshysy M.O.Áýezovtiń usynysy boıynsha Abaıdyń 95 jyldyq mereıtoıy qarsańynda, 1940 jyly Qazaq SSR-niń Halyq komıssarlar keńesiniń 1 sáýirdegi qaýlysy negizinde qurylyp, sol jyly 16 qazanda ashylǵan. Qazirgi tańda mýzeı qorynda jalpy eksponattardyń sany – 21832 bolsa, kitap qorynda 14743 kitap bar. Qazaqstan tarıhyndaǵy tuńǵysh ádebı mýzeı bolyp tabylady. 1990 jyly Abaıdyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı Qazaq SSR Mınıstrler keńesiniń qaýlysy boıynsha aqynnyń ádebı-memorıaldyq mýzeıi Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıi bolyp qaıta quryldy. Qazirgi kezde mýzeı ádebı-memorıaldyq mýzeıden Respýblıkadaǵy iri qoryq-mýzeıdiń birine aınaldy. Qoryq-mýzeı quramynda Semeı qalasy jáne Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Abaı jáne Úrjar aýdandarynda ornalasqan 8 mýzeı bar.
Tilshi: - Bıyl Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy elimizde keńinen atalyp ótýde. Sizderdiń óz taraptaryńyzdan bul sharaǵa qosqan úlesterińiz qandaı?
- Aqyn mýzeıi jyl basynan beri Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn túrli baǵytta merekeleýdi bastap ketken bolatyn. Elimizdiń birqatar qalalaryna, ıaǵnı Nur-Sultan, Almaty, Aqtóbe, Otyrar, Pavlodar, Atbasar sııaqty qalalarǵa jyljymaly kórmeler uıymdastyrylyp, hakim Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn, aqynnyń qolynyń taby qalǵan qundy jádigerlerdi nasıhattaý maqsatynda jumystar atqaryldy. Búkil álemdi jalmaǵan pandemııa saldarynan alǵa qoıǵan josparlar oryndalmaı qaldy desek te, karantın ýaqytynda da mýzeı qyzmetkerleri áleýmettik jeli arqyly onlaın kezdesýler, konferenııalar, suhbattar uıymdastyryp, mýzeı qoryndaǵy qundy jádigerlerdi jeli arqyly nasıhattady. Sonymen qatar, bıyl Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıine 80 jyl tolyp otyr. Qazaqstan tarıhyndaǵy tuńǵysh ádebı mýzeıdiń Abaıdyń 175 jyldyǵymen qatar kelgen mereıtoıy qarsańynda áleýmettik jeliler arqyly «Ýaqyt shertken syr: Mýzeı tarıhynan 80 derek» aıdary kórermen qaýymǵa usynyldy. 1940 jyly 16 qazanda mýzeıdiń ashylýy jaıynda aqparatpen bastaý alǵan bul aıdarmen 1 qyrkúıekten bastap kúnine eki derekten 15 qazanǵa deıin jarııalanyp otyrdy. Alǵashqy jyldary mýzeı ornalasqan, Abaıdyń Semeıge kelgende túsip júrgen úılerdiń biri Ánııar Moldabaev úıi, Jıdebaıdaǵy Abaı mýzeı-úıiniń ashylýy, Bórilidegi Muhtar Áýezov mýzeı-úıiniń ashylýy, aqyn oqyǵan Ahmet-Rıza medresesimen jalǵasyp, mýzeı qaramaǵyndaǵy bólimderdiń barlyǵy qamtyldy.
Tilshi: - Abaı mýzeıiniń qurylý tarıhynda aqynnyń týǵan-týys, jaqyndarynyń kómegi boldy ma?
- Árıne, hákim Abaıdyń halqymyzdyń júreginde máńgilik saqtalýyna qyzmet qylyp, onyń ádebı mol murasyn el arasynda keńinen nasıhattaý maqsatynda ashylǵan mýzeıdiń uıymdastyrylý, qalyptasý isine Abaıdyń óz tárbıesinde bolǵan nemere inisi Árham Ysqaqov pen Qaıym Muhamedhanov, Ahat Shákárimuly mol eńbek sińirdi. Osyndaı tulǵalar jáne mýzeı salasynda kóp jyldar eńbek etip, mýzeı qoryna ólsheýsiz iz qaldyrǵan jandar da qalys qalmady. Sondaı-aq, mýzeı qoryndaǵy Abaı týystary tapsyrǵan jádigerler, zattar, kitap qory, qoljazbalar, hattar, arhıv derekteri, beıneleý óner týyndylary, ydys-aıaq jáne fotosýretter de jeli oqyrmandaryna jol tartty.
Tilshi: - Uly Abaıdyń 175 jyldyǵy men aqyn mýzeıiniń 80 jyldyq mereıtoıynda aıtarlyqtaı qandaı jumystar jasaldy dep aıta alasyz?
- Mýzeıdiń 80 jyldyq tarıhynda elimizdiń birqatar qalalaryna, sonymen qatar shetel aýmaǵyna uıymdastyrylǵan kórmeler, ǵylymı is-saparlar men konferenııalardyń ózindik orny bar. Mýzeı tarıhynan erekshe oryn alǵan sátterdiń biri, aqyn mereıtoılary, Elbasy N.Nazarbaevtyń jáne birqatar qoǵam qaıratkerleri, álem elshileriniń mýzeıge kelýi jaıynda aqparattar fotosýrettermen birge usynyldy. Tarıhı derekter Abaı mýzeıiniń Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń basty nazarynda ekendigine toqtalyp, bıylǵy jylǵy aıtýly oqıǵa Abaıdyń 175 jyldyǵy qarsańynda Prezıdent Q.Toqaevtyń qaýlysymen jańartylǵan mýzeıdiń jańa ekspozıııasynyń ashylýymen támamdaldy. Zaman talabyna saı, ınnovaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp júrgizilgen mýzeılendirý jumystarynyń nátıjesine Memleket basshysy arnaıy kelip, oń baǵasyn berip, ashqandyǵy sekseninshi derek bolyp jarııalandy.
Kópshilik nazaryna usynyla bermeıtin, mýzeı qorynda saqtalǵan qundy jádigerler, tarıhtan syr shertken fotosýretter men qoljazbalar erekshe nazarǵa alyndy. «Mýzeı tarıhynan 80 derek» aıdarynyń bir jarym aı aralyǵyndaǵy kórermen sany 150 myńnan asty. Áleýmettik jeli oqyrmandary pikir bildirip, elimizdiń shalǵaıda ornalasqan eldi-mekender tarapynan mýzeıge saıahat jasaǵandaı áser úshin mýzeı ujymyna alǵystaryn jetkizip jatty.
Sondaı-aq, mereıtoı qarsańynda ázirlengen jańa ǵylymı konepııa negizinde «Abaıtaný máseleleri» 100 tomdyq serııalyq ǵylymı-zertteý jınaǵy qolǵa alynsa, sonyń 5 tomy jaryq kórdi. Jańa mýzeıge qyzyǵýshylyq arttyrý maqsatynda birneshe býkletter de basylyp shyqty. «Abaı mýzeıi. 80 jyl» enıklopedııasy, «Jıdebaı» atlasy t.b. kólemdi eńbekter daıyndalýda.
Semeı qalasyna jumys saparymen kelgen Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev mýzeı aýmaǵyndaǵy «Uly aqyn Abaı uldarymen» eskertkishin ashqany belgili. Osy oraıda Abaı Qunanbaıulynyń eki fotosýreti ǵana saqtalǵandyǵyn aıta ketsek, sonyń biri 1896 jyly Semeı qalasynda fotograf N.G.Kýzneov salonynda uldary Aqylbaı jáne Týraǵulmen túsken sýreti. Sol fotosýreti negizinde boı kótergen eskerkishtiń avtory – uldarynyń uly ákesine degen erekshe mahabbaty men sheksiz maqtanysh sezimin beıneleýdi maqsat etken, músinshi Nurbol Qalıev. Qoladan turǵyzylǵan eskertkishtiń bıiktigi – 5 metr.
Kompozıııa danyshpan Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı ashyldy. Abaı uldary Aqylbaımen jáne Týraǵulmen birge beınelengen eskertkish te qazirgi tańda aqyn mýzeıimen úndesip, erekshe áser qaldyrary sózsiz.
Tilshi: - Qazirgi tańda Abaı mýzeıine qandaı jańartý jumystary júrgizildi?
- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń 2019 jylǵy 30 mamyrdaǵy qaýlysy boıynsha Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda bıylǵy jyly Abaı mýzeıi tolyqtaı jańartyldy. Sondaı-aq, «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» maqalasynda kórsetilgendeı mýzeı quramyndaǵy kópes úıi ǵımaratynda ǵylymı-tanymdyq ortalyq uıymdastyryldy. Mýzeı aýmaǵyndaǵy Abaı oqyǵan Ahmet Rıza medresesi de jańǵyrtyldy.
Kúmbezdi ǵımarattaǵy mýzeıdiń jańa ekspozıııasy 11 zalda ornalasqan. Atap aıtar bolsaq: «Abaı. Jyl mezgilderi», «Dala áýenderi», «Aqynnyń balalyq shaǵy», «Aqynnyń qalyptasýy», «Abaı shyǵarmashylyǵy», «Abaıdyń aqyndyq mektebi», «Abaıdyń otbasy», «Qara sózder», «Abaı murasy», «Mýltımedııalyq zal» jáne «Balalar bólmesi».
Memlekettiń negizi, bereke-birliktiń beınesi bolyp sanalatyn shańyraq astyndaǵy ekspozıııada Abaıdyń 1885 jyly Semeıdegi ólketaný mýzeıine tapsyrǵan zattary erekshe oryn alady.
«Qulaqtan kirip boıdy alar, Ásem án men tátti kúı» dep aqynnyń ózi aıtqandaı «Dala áýeni» zalynda qazaqtyń mýzykalyq aspaptaryn tamashalaý kezinde arnaıy qondyrǵydan baǵyttalǵan dybys júıesimen aspaptyń únin estýge bolady.
«Aqynnyń balalyq shaǵy» zalyn aqynnyń ata-tegi, shejiresimen jalǵasady. Sondaı-aq, ájesi Zere men bala Abaıdyń Baıkókshe aqyndy tyńdaý kezindegi ınstalıaııasy kórsetiledi. Tach-ekrandy qosý arqyly Zere ájeniń ertegilerin tyńdap, qazaq úıdiń tórinen kóleńkeli teatr qoıylymyn tamashalaýǵa bolady.
«Aqynnyń qalyptasýy» zalynda Abaıdyń tulǵalyq qalyptasýyna eń birinshi áser etken tulǵa – qazaqtyń bedeldi el bıleýshisi, bı, aǵa sultan, qajy, aqynnyń ákesi Qunanbaı Óskenbaıuly. 1855-1859 jyldar aralyǵynda Abaı oqyǵan Ahmet Rıza medresesi. Abaıdyń alǵash orys ádebıetimen tereń tanysýǵa sebep bolǵan Omby kadet korpýsynda oqyǵan inisi Halıolla beınesine ekspozıııada oryn berilgen.
Sondaı-aq, Semeı qalasyna jer aýdarylyp kelgen aqynnyń orys dostary E.Mıhaelıs, N.Dolgopolov, S.Gross, P.Lobonovskıı, N.Konshın jaıly derektermen tanysyp, tach-ekrandardan M.Áýezov aıtqandaı Abaı shyǵarmashylyǵyna nár bergen úsh qaınar bulaǵymen tanysýǵa múmkindik jasalǵan.
Ekspozıııadan led-ekran arqyly Týraǵuldyń «Ákem Abaı týraly» esteligin tamashalaýǵa bolady. Jáne de Abaı Semeıge kelgende túsip júrgen úılerdiń biri – Ánııar Moldabaev úıiniń ıntereri kórsetilgen.
«Abaı shyǵarmashylyǵy» zalynda aqynnyń ár jyldary jazylǵan shyǵarmalary jáne aýdarmalary jaıly málimet berilgen. Abaıdyń Jıdebaıdaǵy ózi saldyrǵan qystaý úıiniń maketi qoıylǵan.
Aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna kýá bolǵan Shyńǵystaý jerleriniń kórinisteri, Abaıdyń qalaǵa qatynaǵan tarantasynyń kóshirmesi ornalasqan.
«Abaıdyń aqyndyq mektebi». M.Áýezov: «Abaıdyń tolyq maǵynada tórt shákirti bar. Onyń ekeýi óz balasy – Aqylbaı men Týraǵul, jáne ekeýi Shákárim men Kókbaı» degen. Bul zalda ustaz-aqynnyń tikeleı tálim-tárbıesinde bolyp, Abaı dástúrin jalǵastyrǵan aqyn-shákirtteriniń ómir joldary jáne ádebı muralarymen vıtrına sórelerine qoıylǵan eksponattar jáne medıa zonada ornalasqan tach-ekrandar arqyly tanystyrylady.
Abaıdyń otbasy men urpaqtary týraly aqparat «Abaıdyń otbasy» zalynda berilgen jáne Abaıdyń 1896 jylǵy fotosýretiniń ınstalıaııasy qoıylǵan. Sol zamannan kórinis beretin fotokamera, grammofon sııaqty zattar da kórsetilip, aqyn otbasyna qatysty zattar Áıgerimniń ertoqymy, Erkejannyń kóılegi men kamzoly men zergerlik áshekeı buıymdar qoıyldy.
«Abaıdyń qara sózderi». Bul zal aqynnyń «Qara sózderine» arnap jasalǵan. Zalda 360 gradýstyq proektr ornatylǵan, sol arqyly kórermendi oıǵa salatyn hakimniń danalyq sózderin úsh tilde aqýǵa múmkindik jasalǵan.. «Batamenen el kógerer» degen qazaq halqynyń danalyǵyna súıener bolsaq dál osy jerde arnaıy qondyrǵy kómegimen kelýshiler aqynnyń batasynan alyp, rýhanı qýattanady.
«Abaı murasy» zalynda Abaı Qunanbaıulynyń murasynyń nasıhattalý kezeńderi kórsetilgen. Sonymen qatar, álem elderindegi Abaı eskertkishteri men aqyn esimi berilgen qalalar týraly málimet qabyrǵadaǵy kartada proektor arqyly kórsetiledi. Abaı shyǵarmalarynyń álemniń qansha tilge aýdarylǵany týraly da osy zaldan bilýge bolady.
Mýzeıdiń ekinshi qabatynda Abaıdyń mýzykalyq shyǵarmalary, ár jyldary aqyn týraly túsirilgen fılmder men telebaǵdarlamalar, spektakl, opera, konertterdi zamanaýı qondyrǵylar arqyly kórip, tyńdaýǵa múmkindik jasalǵan mýltımedııalyq zal bar. Onda tek Abaı ánderiniń 200-ge jýyq jazbasy engizilgen.
Balalar bólmesinde mýzeıdiń kishkentaı kórermenderi úshin oıyn alańy men Abaıdyń súıikti oıyny – toǵyzqumalaqty úırenýge múmkindik jasalǵan.
Kópes úıi ǵımaratyndaǵy ǵylymı-tanymdyq ortalyqta «Abaıtaný», «Táýelsizdik jáne abaıtaný», «Abaı beıneleý ónerinde», «Kórme zaly» bolyp jasalsa, medresede «Medrese tarıhy», «Abaı jáne Shyǵys», «Balalar shyǵarmashylyǵy» zaldary kórermen nazaryna usynylady.
Bórilidegi Muhtar Áýezov mýzeı-úıinde, Jıdebaıdaǵy Abaı mýzeı-úıinde zaman talabyna saı, ınnovaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp mýzeılendirý jumystary júrgizildi. Atap aıtatyn bolsaq, mýzeıdiń mazmunyn, taqyryby keń kólemde kórsetetin tachekrandar, aýdıogıd, taǵy basqa ıfrlyq jańarýlar mýzeıdiń halyqaralyq talaptarǵa saı ózgeristeriniń kórinisi.
Tilshi: - Mýzeıdiń osy jańǵyrtý jumystary qaı merdiger kompanııa tarapynan jasalyndy?
- Mýzeıdiń jańǵyrtý jumystaryn jasaýǵa kelisim jasalǵan merdiger «BF CREAGROUP» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi men Abaı mýzeıiniń ǵylymı quramynyń birlesip atqarǵan jumysynyń nátıjesinde aqyn mýzeıi jańasha keıipke enip, kórermenderin qabyldaýda.
Tilshi: - Suhbatyńyzǵa rahmet Araı Talǵatqyzy! Kóneniń kózin, babalar amanatyn saqtap otyrǵan mýzeı aldaǵy ýaqytta da kelýshiler men jeli oqyrmandaryn tyń jańalyqtar jáne jetistikterimen qýanta bersin dep tileımiz.
Dýman Arǵyngeldi,
“Adyrna” ulttyq portaly
