Qazaq salt-dástúrge súıene otyryp, ózara qarym-qatynasyn rettep otyrǵan, bir-birin únsiz túsinip, syılasqan. Qazir sol dástúrdiń birazy umyt boldy.
Qazaqtyń salt-dástúri aǵaıyn, týǵan-týys, kórshiler arasynda jaqsy qarym-qatynastyń qalyptasýyna jáne yntymaqtastyqta ómir súrýine jol ashqan.
Búginderi ataýlary ózgerse de, keıbir salt-dástúrlerdi qaımaǵyn buzbaı saqtap otyrǵan óńirler bar. Ásirese, Qazaqstannyń batys pen ońtústik oblystarynda qazaqtyń salt-dástúrlerin tastamaı, kúndelikti turmysta ustanyp júr. Mysaly, at tuldaý, aqsarbas ataý, aýnatý, baıǵazy berý, bosaǵa baılaý, enshi berý, erýlik berý, jylý jınaý, qalaý aıtý, qazan shegeleý sııaqty dástúrler saqtalǵan.
Desek te, qoldanystan múldem shyǵyp, umyt bolǵandary da jeterlik eken.
Qazaqtyń salt-dástúrin zerttep júrgen ǵalym, synshy Dandaı Ysqaqtyń aıtýynsha, qazaq halqy salt-dástúrden eshqashan attap ketpegen.
– Qazaq salt-dástúrdi qurmet tutyp, qaltqysyz oryndaǵan halyq. Óıtkeni, sol arqyly barlyq qarym-qatynasty ýshyqtyrmaı rettep otyrǵan. Iaǵnı, kóp máseleni dástúr jolymen sheshken. Tipti, quda túsýdiń, olarmen tez tabysýdyń jolyn da qarastyryp qoıǵan.
Mysaly, "Biz shanyshar" dástúrin alsańyz, odan qazaqtyń balaǵa degen qamqorlyǵy men onyń bolashaǵy úshin jasalatyn qadamdaryn baıqaýǵa bolady.
Biz shanyshar
Erterekte qazaqtarda qonaqtaryn aqy almaı kútken, ol úshin arnaıy jatyn úılerin, as daıyndaıtyn ashanasyn, kútýshilerdi, tipti kóligine deıin aldyn ala saılap qoıatyn bolǵan. Qonaqtyń jaǵdaıyn jasap, durys kúte almasa sógis estip, tipti ondaıda aıypqa deıin salatyn bolǵan. Máselen, tabaqqa salynǵan ettiń aq tamyry ne qol ettiń bezi alynbaı qonaǵyna tartylsa, aıybyn qosa tólegen.
Osy kóp tegin tamaqtyń biri – tústik as. Qazaq túski asyn jaz kezinde taıaqtyń kóleńkesi joǵalyp, kún shańyraqtyń ústinen túsken kezde ishken. Osy ýaqytqa tap kelgender úı ıelerimen birge otyryp, shaıyn iship, tamaǵyn jegen soń attanyp ketedi. Kóbine qona bermeıdi.
Al "biz shanshýǵa" kelgender eshkimmen sóılespeı, attarynyń er toqymyn bir jerge jınap, túski astan soń da ketpeı qoıady. Úı ıesi qonaqqa arnap mal soıady. Qonǵan adam ertesine sıyr túste ún-túnsiz atttanyp ketedi. Ádette mundaıda shaldar keledi. Qonaq ketken soń úıdegiler bar gápti túsine qoıyp, dereý syrmaq qaǵady. Qaıraǵyn izdeıdi. Sodan syrmaqqa shanshylǵan bizdi kórip, qaıraqtyń joǵalǵanyn biledi.
Bul – "Ul erjetti, qyz boıjetti. Qosqulaq bala bizde de bar. Qas sulý sizde bar. Jekjat bolaıyq" degeni. Eger qyzy bar úı qaıraqty suramasa, álgi qonaq bolyp ketken shaldar kelip quda túsedi.
Jalpy qaıraq – uldar qoldanatyn saıman. Al ıne – qyzdardyki. Qaıraq qaıyrymǵa kerek, ınesi kestege, kıim-keshekke kerek. Shaldardyń syrmaqqa biz shanshýy – bizde bir ul bar, osy shańyraqqa ul bolsa degendi tuspaldap bildirýi. Al qaıraqty alyp ketýi – quda bolaıyq degeni, – deıdi Dandaı Ysqaq.
Baldyz qalyń
Baldyz qalyń salty boıynsha qalyńdyǵy qaıtys bolsa, bolashaq kúıeý tólegen qalyń malyn qaıtaryp almaı, sol otbasynyń ekinshi qyzyn alýǵa quqy bar.
Eger ol úıdiń basqa qyzy bolmasa, tólegen maldyń jartysy qaıtarylady. Jáne kúıeý uryn baryp, baldyzyn alatyn bolyp, kelisse, ústine "baldyz qalyń" tóleıtin bolǵan. burynǵy qalyń maldyń ústine túıe bastatqan bir toǵyz qosylady. Eger uryn kelmegen bolsa, "baldyz qalyń" tólenbeıdi.
Aýshadııar dástúri
– Úılený toıy kezinde aıtylatyn dástúrli óleń, jyr. Jáne jáı óleń emes, ózindik aıtylar áni, erekshe ulttyq tárbıelik mańyzy bar. Muny izdep, tapqan jazýshy Ýahap Qydyrhanov. Aýshadııar dep atalatyn bul jyrdyń úlgilerin sheteldegi qazaqtar saqtap, bizge jetkizgen. Shynyn aıtý kerek bul qazirgi Qazaqstan elinde aıtylmaıdy, halyq jadynan múlde shyǵyp ketip umyt qalǵan.
Aýshadııar bir bolar,
Jamannyń kóńili kir bolar.
Ata-anasyn syılaǵan,
Aq shalmaly bı bolar.
Aýshadııar eki der,
Erjetkenniń erki der,
Omyraýy tolǵan on túıme,
Qyz balanyń kórki der…
Aýshadııar tórt bolar,
Qyzdyń qoıny órt bolar.
Eki jaqsy qosylsa,
Óle ólgenshe sert bolar.
Jyr jańa qosylǵan jastarǵa arnalady. Mundaı aqyl, úlgi, ónege, tálim tárbıe týraly tolǵaýdy sanamalap aıtý dástúri bar. Ultymyzdyń ulaǵatty saltynyń bul túrin ómirge engizetin bolsaq, mádenı qazynamyz da, ónerimiz de óse túser edi.
Kógentúp, jıenquıryq
– Bul salt tek qyzdan týǵan jıenderdiń qurmetine jasalatyn. Ondaǵy maqsat qudalar arasynda jıen nemereniń de qadirli ekenin kórsetý. Alys jolǵa shyqqan kezde ata-anasymen birge erip kelgen kishkentaı balalarǵa buzaý, qulyn, qozy-laq ataıdy. Bul – kógentúp berý. Ataǵan kógentúbin keıin bermeı ketý – ónegesizdik, dúnıeqońyzdyq sanalǵan.
Al jıenquıryq sol otbasyna jıen bolyp keletin balaǵa jasalady. Iaǵnı, naǵashy jurtyna kelgen jıen-balany quda kútkendeı syılap, onyń úsh qalaýyn esh qarsylyqsyz oryndaǵan. Keıbir óńirlerde "qyryq serkesh" dep ataǵan.
Básire ataý
– Ejelgi ádet-ǵuryptardyń biri. Ata-anasy balasyna arnap en salǵan jas tóldi "básire" dep ataıdy. Básireni sol balanyń qajetine, toıyna jaratady. Ony en salyp, maldy tańbalaýmen shatastyrmaý qajet, – deıdi Dandaı Ysqaq.
Dástúr - tárbıe quraly bolǵan
– Qazaqta balany qaıyrymdylyqqa, baýyrmaldyqqa, eńbekqorlyqa tárbıeleıtin dástúrler kóp,– deıdi Quralaı Sársembına. Óıtkeni, etnograftyń aıtýynsha, urpaq jalǵastyǵyna, áýlettiń azyp ketpeýine, sanaly urpaqty tárbıeleýdegi mańyzy zor bolǵan.
Aıtýly qoǵam qaıratkeri Mustafa Shoqaı bylaı degen: "Ulttyq mádenıetten jurdaı rýhta tárbıelengen urpaqtan halqymyzdyń qajeti men múddesin joqtaıtyn paıdaly azamat shyqpaıdy". Sondyqtan dástúr men tárbıeni ushtastyra bilý kerek.
Mysaly, "Qol ushyn berý" degen keremet dástúr bar. Bul dástúr áli urpaqtan urpaqqa jalǵasyp keledi. Qol ushyn berý – aýyl adamy bireýdiń úıiniń janynan ótip bara jatyp, kirpish quıyp, úı salyp jatqandaryn kórse, ótip ketpegen. Qol ushyn berip, kómektesken. Iaǵnı, bul dástúr arqyly adamdy qaıyrymdylyqqa, janashyrlyqqa tárbıelegen.
Qoı basty dástúri
– Aýylda kıiz basý – aýyr jumystardyń biri bolǵan. Aldymen júndi sabaıdy, sosyn boıaıdy, qaınatady, qurǵatady, oraıdy. Oraýdyń astynan arqan ótkizip, jiptiń ushynan ustap, aıaqpen teýip otyryp, úı-úıdiń arasynan ótkizedi. Kez kelgen úıdiń janyna kelgende "qoı basty-qoı basty" dep aıqaılaıdy. Muny estigen úıdegi áıelder kıiz basýshylarǵa baýyrsaq, qymyz, qurt beredi. Bul – ázil-qaljyń retindegi dástúr bolǵanmen, syılastyqqa negizdelgen. Osyǵan uqsas "týlaq shashý" dástúri bar. Jún sabaý bitken kezde úı ıesi kómektesken áıelderge syı-qurmetin kórsetý úshin dastarhanǵa shaqyrǵan, – deıdi etnograf.
Kótendestirý
– Qazaqtyń keıbir dástúrleriniń ataýy ersi bolǵanmen, túsine bilgen adamǵa berer tálim-tárbıesi mol. Solardyń biri – kótendestirý salty. Salt boıynsha balalary qyrqynan shyqqansha, bir ýaqytta bosanǵan eki áıelge bir-birimen aralasýǵa, kórisýge bolmaıdy. Osylaısha juqpaly aýrýlardy juqtyrýdyń aldyn alǵan eken. Sondyqtan 40 kúnnen keıin eki áıeldi qonaqqa shaqyrǵan úı ıesi birinshi kelgenin kerege jaqqa qaratyp otyrǵyzady. Ekinshi kelgendi birinshi áıelmen arqasyn tireı otyrǵyzady. Úı ıesiniń belgisimen eki áıel sol qolymen ákelgen qonaq kádesin sol aıaǵynyń astynan ótkizip, oń qolymen ıyq tiresip otyrǵan áıelge bergen. Osylaısha qaıta qaýyshyp, erkin aralasatyn bolǵan. Al sol saltty úıinde ótkizgen áıelge syılyǵyn bergen.
Jalpy, qazaq dástúrinen halyqtyń minez-qulqyn, bolmysy men dúnıetanymyn, mádenıeti, tili men dinin, ómir súrý jolyn baıqaýǵa bolady. Sondyqtan balalarǵa salt-dástúrlerdiń tárbıelik túp-tamyryn, mánin, altyn dińgegin túsindire bilýimiz kerek. Óıtkeni ulttyq tárbıeniń birinshi oshaǵy – otbasy bolsa, ekinshi oshaǵy – mektep.
Qazaqta "Balańdy óz tárbıeńmen tárbıeleme, ultyńnyń tárbıesimen tárbıele" degen dana sóz bar. Ata-anasynan kórgen salt-dástúrdi erteńgi kúni balasy jalǵastyrady. Tipti qazaqtar kez kelgen sharýanyń bastalýy men aıaqtalýyn eskerýsiz qaldyrmaǵan. Mysaly, qyryqtyq aıaqtalǵanda bir úıden soń biri kúzem shaı bergen. Kúzem shaı – qyryqtyq meıramy. Aýyl adamdary án salyp, túrli oıyndar oınap, kóńildi ótkizgen. Óıtkeni bul dástúr meırimdilikke, uıymshyldyqqa, eńbekqorlyqqa tárbıelegen.
Al keýsen dástúri boıynsha eginnen mol ónim alǵan kezde týǵan-týys, dos-jaran, aýyldastaryna ózinen artylǵanyn bólip bergen. Bul qazaqtyń myrzalyǵyn kórsetken.
Egin oraǵy, maı aıyrý kezinde kómek kórsetken aýyl adamdaryna ónimnen (maı, un, bıdaı) syı-sııapat kórsetilgen. Muny keli túbi dep ataǵan.
Han talaý
– Qazaq halqy úshin bılik, baılyq – basty qundylyq bolyp sanalmaǵan. Ar, uıat, namys, ımandylyq, ádilettilik qasıetterin joǵary baǵalaǵan, – deıdi Quralaı Sársembına. – Halyq senimin aqtamaǵan, meıirimsiz handy halqy jazalaǵan. Hanǵa tıesili mal-múlkin, bıligin tartyp alǵan. Bul – barymta emes, han talapaı dep atalǵan. Ashynǵan halyq hannan kóńili qalǵan kezde osyndaı sheshim qabyldaǵan. Dál osyndaı sheshimdi atqaminer belsendilerge, sultandarǵa, tórelerge qoldanǵan.
Sondyqtan jaǵdaıy bar adamdar kedeı otbasyna, jesir áıelderge únemi kómektesip otyrǵan. Sonyń bir kórinisi, turmysy nashar adam dáýletti adamnan, keıde jaqyn kórshilerinen, jaqyndarynan at maıyn ýaqytsha surap alyp paıdalanǵan. Bul – at maıyn suraý dástúri. Osylaısha, aýyl adamdary bir-birine janashyrlyq, qamqorlyq tanytqan.
Deńgene
Qazaqta saıys retinde uıymdastyrylatyn salt-dástúrlerdi de kezdestirýge bolady. Solardyń biri – "Qazaq halqynyń salt-dástúrleri" kitabynda kórsetilgen "deńgene" dástúri.
Kórshi aýyldan kelgen úsh-tórt jigit aldymen túsetin úıin saılap alyp, sol úıdiń janyna baryp "Deńgene! Deńgene jeýge keldik" dep aıǵaılaıdy. Al úı ıesi bul sózdi estigen soń, semiz bir qoıdy soıyp, etin túgel qazanǵa saldyrtady. Deńgene dástúri boıynsha kelgen jigitter sol qoıdyń etin túgelimen jep, sorpasyn ishýleri kerek. Eger taýysyp jemese, bir qoıdy eki qoı qylyp qaıtarýǵa májbúr bolǵan. Salt boıynsha bir qoıdyń etin túgel taýysý kerek.
Syralǵy
Qazaqta ań aýlaý – úlken mereke bolǵan. Biraq ań aýlaýdyń qansha qyzyǵyna túskenmen, erekshe belgileri baıqalǵan ańdardy atpaǵan. Ásirese, mola basyna jaqyn jerde júrgen jan-janýarlarǵa tıispegen. Óıtkeni ár ańnyń kıesinen qoryqqan. Al qanjyǵalaryn maılap, ań aýlaýdan qaıtqan ańshy ózine "Maılansyn" dep aıtqan adamǵa oılanbastan atyp alǵan ańyn syıǵa tartqan. Ańshynyń syıyn "syralǵy" dep ataǵan. Al qaqpanǵa túsken ańdy alý urlyqqa jatpaǵan. Biraq ornyna bir zat qaldyryp ketý kerek eken.
Qazaq salt-dástúrin zerteýshiler umyt bolǵan salttardyń qoldanysqa qaıta enýi ekitalaı deıdi. Sondyqtan saqtalyp qalǵan dástúrdi joǵaltyp almaı, ony aldymen mektep oqýshylaryna oqytyp, boılaryna sińirý qajet. Al tarıh qoınaýynda qalǵan eskirgen dástúrlerdiń negizin saqtaı otyryp, zamanaýı úlgige oraı ustansa, tez qoldaý tabady deıdi zertteýshiler.
"Adyrna" ulttyq portaly
