Ulttyq salt - halqymyzdyń rýhanı baılyǵynyń aıqyn kórinisi. Bulaı bolýynyń óziniń sebepteri de barshylyq. Qazaqtardyń baıyrǵy ómiri jıi kóship-qonýdy talap etetin mal sharýashylyǵymen tyǵyz baılanysty bolǵan. Sondyqtan ómirdiń, turmys-salttyń yńǵaıymen ómir súrgen. Bul jaǵdaı kóptegen salttyń erkin qalyptasýynyń paıda bolýyna jaǵdaı týdyrdy. Osyndaı salttyń eń bastysy - amandasý. «Amandasý» degen sózdiń ózi aıtyp turǵandaı adamnyń aman-esendigin, deniniń saýlyǵyn bilý ári tilektestik bildirý.
Eń basty amandasý
Qazaq úlken kisimen «Armysyz», jasy kishimen «Armysyń» dep amandasady. «Armysyz» dep amandasqan adamǵa «Barmysyz», «Barmysyń» dep jaýap qaıtarylady.
Bulaı amandasýdyń túp-tórkini 11 ǵasyrda ómir súrgen ǵalym Mahmut Qashqarıdyń «Túrki sózdiginde» jazylǵan. «AR» sóziniń «Adam» jáne «Ar, uıat» degen maǵynalary bar dep jazǵan tereń bilikti babamyz. Sondyqtan da baıyrǵy zamannan beri «Armysyz», «Armysyń» dep amandasýdyń arǵy jaǵynda «Aryń taza ma ma, eshkimniń ala jibin attaǵan joqsyń ba» degen suraq tur. Oǵan «Barmysyz», «Barmysyń» dep, «Ózińniń de aryń taza ma, eshkimniń ala jibin attaǵan joqsyń ba» dep suraqpen jaýap qaıtarylyp otyrǵan.
Aqyn Ádilbek Qaba «Armysyń!» atty óleńinde ultymyzdyń ǵasyrlar boıy aınymaı kele jatqan kózqarasyn anyq bildirgen:
Armysyńdar, qazaǵym! Ar ma? Ar ma?
Sen – adamsyń, aq, adal, kóńiliń barda.
Tarazyǵa tússe eger Ar menen Jan,
Ardy saqta, keýdemnen janymdy al da!
Áıel adamdarmen amandasý
Jasy úlken er adamdar ózderimen qatarlas áıel adamdarǵa: «Qalaısyz, báıbishe, otaǵasy, bala-shaǵa aman-esen be?», boıjetken qyzdarǵa: «Aınalaıyn, amansyń ba?», qurmetpen sálem salyp amandasqan kelinshekterge, «Jaqsymysyń kelin, baqytty bol, ul tap» dep jyly tilek tileı otyryp amandasqan.
Qazaqtar ózi qatarly adamǵa, dosy, qurbysyna «Arma» dep amandasady. Mysaly «Qyz Jibek» jyrynda Bekejan Jibekke osylaısha amandasady:
Aıtamyn, aıt degennen arma, Jibek,
Botasy ólgen túıedeı zarla, Jibek.
Ketkeli jaman jaryń kóp jyl boldy,
Habary sol jezdemniń bar ma, Jibek!
Jaǵdaıǵa baılanysty amandasý
Qazaq ultynyń bolmysyn tereńinen zerttep kópshilikpen bólisýge búkil sanaly ómirin baǵyshtaǵan Aqseleý Seıdimbek «Qazaq álemi» kitabynda bylaı dep jazǵan:
«Qazaq amandyq-saýlyq bilisýge aıyryqsha mán berip, jónimen sálemdesýdi yrym kóretin bolǵan. Máselen, mal jaıyp júrgen malshyǵa esendeskende «Jaıar kóbeısin!», «Óris shúıgin bolsyn!», «Óris keń bolsyn!» – degendeı tilek bildire til qatady. Mundaı tilekke «Aıtsyn!», «Aıtqanyń kelsin», dep jaýap berip, ári qaraı jón surasyp ketetin bolǵan. Sol sııaqty, mal sýaryp tursa «Sýarar kóbeısin!», kóshke kezdesse «Kósh kólikti bolsyn!», jolaýshyǵa kezdesse «Sapar oń bolsyn!», bas qosqan ortaǵa tap bolsa «Orta tolsyn!», mal soıyp jatsa «Soıar kóbeısin!», Soǵym shúıgin bolsyn!», shóp shaýyp, qı oıyp nemese basqa jumys jasap jatsa «Eńbek berekeli bolsyn!», kıiz basyp jatsa «Basar kóbeısin!», «Eńbek zeınetti bolsyn!», qoı qyrqyp jatsa «Qyrqym kóbeısin!», ólik ústinde kezikse «Qazanyń artynyń qaıyryn bersin!», keshtetip úıge kirse «Kesh jaryq!», bala týǵan úıge kirse «Náresteniń baýy berik bolsyn!», aýyl jańa qonyp jatsa «Qonys qutty bolsyn!» t.b. degendeı tilekter aıtysyp amandasý túrleri qalyptasqan. Tipten, tanymaıtyn adamnan jón surasqanda «Kimsiń dep dúńk etkizbeı, «Tanymadyq qoı» dep sypaıylap til qatqan».
«Kesh jaryq!» degenge uıqastyra «Eshkiń aryq!»dep jaýap berý qazaqtyń basty isi mall sharýashylyǵy ekenin dáleldeıdi. Bir qyzyǵy bulaı amandasý qazirgi kúnde tipti qalada da saqtalǵan. «Qaıyrly tań! Qaıyrly kún! Qaıyrly kesh!» dep amandasýlarǵa sol kúıinde jaýap berip amandasady.
Arab tilinde Assalamaǵaleıkým dep amandasý, oǵan Ýaleıkúmsálem, dep jaýap berý, qazaq dalasyna arab elinen shyqqan din taratýshylarmen birge keldi.
Laýazymy bıik adamdarmen amandasý
Laýazymy bıik qoǵam múshelerimen aman-saýlyq surasý bir bólek bolǵany belgili. Burynǵy kezde qazaq halqy aqsúıek, qarasúıek dep eki topqa bólingen. Shyńǵys hannyń urpaǵy tóreler men din ókilderi qojalar aqsúıek sanatynda qabyldanǵan. Al kópshilik halyq qarasúıek dep atalǵan.
Qazaqtar han, tóre-sultandarmen amandasqanda olardy «Aldııar» dep atap, eki qolyn keýdesine, nemese tizerlep turǵanda oq qolyn oń tizesine qoıýy shart bolǵan. Tóremen jol ústinde kezdesip qalǵan jaǵdaıda qarapaıym qazaq atynan túsip bir tizesin búgip amandasýy kerek bolǵan. Al tóre oń qolyn onyń ıyǵyna qoıyp: «Aman ba?» dep jaýap beretin.
Handar elshilerdiń ıyǵyna da qolyn qoıǵan. 1756 jyly Kishi júzdiń hany Ábilhaıyrdyń ordasynda bolǵan elshi Djon Kestl bylaı dep estelik qaldyrǵan: «Tez ótken úsh saǵattaı ýaqyt alǵan qabyldaý barysynda han meniń ıyǵyma qolyn qoıdy. Keıin bilýimshe bul adamdy sılaýdyń eń úlken kórinisi eken».
Islam dinimen birge qazaq dalasyna arab ultynyń «Asalaýmaǵaleıkúm» degen amandasý úlgisi keldi.
Aqyndardyń amandasýy
Jalpy qazaqta amandasýdyń taǵy bir túri aqyndardyń amandasýy. Jyr súleıleri kópshiliktiń aldyna shyqqanda oń qolyn keýdesine qoıyp basyn ıetin bolǵan. Bundaı amandasýǵa halyq kóbinese: «Bar bol!, Órkeniń óssin!» dep jaýap qaıtarǵan. Sebebi qaı aqynǵa bolsa da halyqtyń qoldaýy kerek-aq. Ásirese jas aqyndarǵa halyqpen osylaı amandasý úlken rýhanı qýat beretini sózsiz. Ataqty aqyn Kenen Ázirbaıuly dúıim jurttyń aldyna alǵash shyqqany týraly óziniń aıtýynan belgili.
Bolys Erkebaı Buǵybazaruly jas ánshi Kenendi ertip kórshi qyrǵyz elindegi Shabdan Janbaıulynyń asyna barady. Kezegi kelgende jınalǵan halyqqa amandasyp bolǵan soń arýaq shaqyra aıqaılap alyp endi óleń aıtaıyn degende Kenenniń aýzyna sóz túspeı qalady. Ekinshi retinde de dál solaı bolady. Sonda kópti kórgen bir aqsaqal jas aqynǵa dem bere sóılep: – Er kezegi úshke deıin degen, shyraǵym, qaıta aıt, – deıdi. Sonda Kenenniń aýzyna myna sózder túsedi:
Men ózim Dýlat degen elden keldim,
Kól Qopa, Qordaı degen jerden keldim.
Jas bala jańa talap men bir qoıshy,
Týǵaly mundaı jıyn kórmep edim.
Osylaısha bastaǵan Kenen qyzynǵany sonsha toqtamaı uzaq óleń aıtady. Jınalǵan kópshilik dán rıza bolyp, aqyndarǵa syılyq úlestirgende Kenenge kemer beldik tıedi. Sondaǵy beldik aqynnyń qazirgi murajaı-úıinde saqtaýly tur. Osydan keıin Kenenniń aty keń jaıylady.
Salt qazaq ádebıetinde
Osylaı amandasýdyń ǵasyrlardan beri jalǵasyn taýyp kele jatqany qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalarynda da kórinis tapty. Ilııas Esenberlınniń «Qahar» atty tarıhı romanynda «Armysyz» dep amandasý sýrettelgen:
«Erteýilder bastyǵy alyp kelgenderiniń kim ekenin túsindirgenshe Baıtabyn:
- Iapyrmaý, mynaý Aqbóken emes pe? – dep daýystap jiberdi.
Qyz da tanydy.
- Baıtabynsyń ba? – Ol endi ózgelerge ıile sálem berdi, –
armysyzdar, aǵalar?
Jolaman jaýap qaıtardy.
- Barsyń ba, qaraǵym».
Osylaısha bizdiń dana babalarymyz «Armysyz», «Armysyń» dep amandasý arqyly, tek ary taza adamdar ǵana elin damyǵan órkenıettiń bıigine jetkize alady degen túsinikti asyl mura retinde urpaqtaryna qaldyra bildi.
Berdaly OSPAN,
"Adyrna" ulttyq portaly
