Til – adam balasynyń oı-sanasynda tanylǵan álemdik beıneniń, bolmystyń beınesi. Jalpy adamzat til arqyly tabıǵattaǵy barlyq zattar men qubylystarǵa ataý beredi. Ulttyq tanym men ult tiliniń ortaq núktesi, negizgi baılanysy osy tusta toǵysady. Kez kelgen ult ókiliniń oılaý júıesi, bilim deńgeıi, ómirge kózqarasy, mentalıteti, dúnıetanymy, bolmysy beınelenedi, tilde saqtalady. Atalarymyzdan amanat bolyp qalǵan ana tilimiz – qarym-qatynas quraly ǵana emes, sonymen birge, kóneniń kózi men tarıhı túsinigimizdi tereńnen jetkizýshi negizgi qural qyzmetin atqarady. Kez kelgen ulttyń tili qoǵamdyq ómirmen etene baılanysty, ol qatynas quraly bolǵandyqtan, tildiń adamzat ómirinde, qoǵamda alatyn orny erekshe.
Til biliminiń maıtalman ǵalymy, akademık Á.Qaıdar aıtamyz óz sózinde: «Kez kelgen tildiń qoǵamda ózara baılanysty úsh túrli qyzmeti bar. Onyń basty qyzmeti – kommýnıkatıvtik, ıaǵnı qoǵam músheleriniń ózara qarym-qatynas jasap, bir-birin túsinýi, pikir alysýy úshin qajetti qyzmeti. Onyń ekinshi qyzmeti – kórkem shyǵarma tiline tán, adam balasyna obraz arqyly erekshe áser etetin, lázzat syılaıtyn estetıkalyq qyzmeti. Tildiń bul qyzmeti, árıne qalamgerdiń sheberligine, sóz saptaý mádenıetine tikeleı baılanysty. Al tildiń úshinshi bir qyzmeti, ǵylymı termınmen aıtqanda akkýmýlıatıvti qyzmeti dep atalady. Ol – tildiń ǵasyrlar boıy dúnıege kelip, qalyptasqan barlyq sóz baılyǵyn óz boıyna jıyp, sóıtip ony keleshek urpaqqa asyl mura retinde túgel jetkizip otyratyn qasıeti…til faktileri men derekteri – tula boıy tunyp turǵan tarıh. Sondyqtan etnostyń ótkendegi tarıhy men etnografııalyq baılyǵyn biz eń aldymen sodan izdeýimiz kerek» deıdi.
Iaǵnı, tilimiz bolmasa, bizdiń rýhanı jańǵyrýymyz ben mádenıetimiz damymaıdy, belgili bir beleske jete almaıdy degen sóz. Ózderińiz biletindeı, halyqtyń rýhanı kúshi – onyń tilinde. Tilimiz damymaǵan jaǵdaıda, bizdiń rýhymyz da, ózindik kúsh-jigerimiz de damymaıdy. Sebebi, tilde ertedegi tanymnyń izi, el jasaǵan parasattyń túbi jatyr, til - dybys tańba júıesi ǵana emes, tildiń saqtalýy arqyly halyqtyń búkil ǵumyryndaǵy tanym-túsinigi urpaqtan-urpaqqa jetedi. «Tilin bilmegen túbin bilmeıdi», «Óner aldy – til» demekshi, dúnıeniń negizgi kilti – tilde, tildiń damýy arqyly adam balasynyń dúnıetanymy satyly damıdy. Iaǵnı ata-baba biligi balaǵa til arqyly damyp, bolmystyń qasıeti men belgileri tereń tanylady. Til – bizdiń oıymyzdyń negizgi quraly.
Adam balasynyń tabıǵattaǵy zattar men qubylystardy tanýy tek til arqyly ǵana júzege asady desek, osy oıdy jetkizetin tańba – jazý. Jazý – adamnyń oı-pikirin, habaryn, aqparatyn, maǵlumatyn tańbalar arqyly jetkizýdi qamtamasyz etetin belgiler júıesi. Qazaq tiliniń qazirgi órkenıettimiz ben mádenıettimizdiń jáne ultymyzdyń qalyptasýynda negizgi uıystyrýshy, uıtqy bolǵandyǵy belgili. Qazirgi qazaq tiliniń qalyptasý tarıhyn, damý joldaryn zerdeleý, oqyp-úırený – ulttyq, memlekettik, jalpy azamattyq mindet, paryz bolýymen qatar, mádenıetimizdiń keleshektegi damý baǵdarlamalaryn anyqtaýǵa septigin tıgizer múddeli qajettilik.
Babalarymyzdyń ótken tarıhtaǵy asyl muralaryn tanyp bilý is-sharalarynda eski qazaq tiliniń jazba úlgilerindegi materıaldardyń qoldaǵy baryn ıgerýdiń, joǵyn izdestirip, ǵylymı aınalysqa tartý isiniń mańyzy óte zor. Ókinishtisi, eski qazaq jazba tiliniń XV-XVII ǵasyrlardaǵy jaı-kúıin tanytatyn jazba nusqalardyń kópshiligi bizge jetpegen, al basym bóligi túrli obektıvti, ishi-nara sýbektıvti jaǵdaılarǵa baılanysty sheteldik murajaılar men kitaphanalar qorynda jatyr. Qazaq handyǵy óz aldyna shańyraq kóterip, qazaq memlekettigin jarııalaǵanymen, olardyń ómir-tirshiligi kóbinese tarıhı-saıası tartys, kúres ústinde boldy. Qazaq jurty talaı shabýylǵa ushyrap, qazaq jeriniń arǵy sheti men bergi shetine únemi kóship júrgeni tarıhtan belgili. Ásirese, otyryqshy halyq pen otyryqshy eldiń mekenjaıy bolǵan qalalardyń ózi jıi-jıi bir qoldan ekinshi qolǵa ótip otyrǵany tarıhtan málim. Bul jaǵdaı qazaq halqynyń tarıhı jazba muralaryn tolyǵymen saqtaýǵa, keleshek urpaqqa jetkizý múmkindigine keri áserin tıgizdi. Túrki taıpalarynyń, onyń ishinde eski qazaq tiliniń erekshelikteri V-VIII ǵasyrlardaǵy Orhon-Enıseı, odan keıingi kóne túrki, uıǵyr, arab jazýly jáne t.b. jazba eskertkishterde saqtalǵan. Ásirese, shaǵataı tilinde oryndalǵan dep tanylyp júrgen jazba eskertkishterge qazaq halqy da ortaq til. Qazaq rý-taıpalary derbes memleket quryp, ómir súre bastaǵan XV-XVI ǵasyrlarda jazba dúıelerdiń qajettiligi týdy. Ol qajettilik aldymen qazaqtyń han-sultandarynyń ózge eldermen qarym-qatynas jasaý salasynda boı kórsetti. Sonan soń, jeke adamdardyń nemese áýletterdiń keıingi urpaqtaryna ata-babalaryn tanytatyn shejireler jazý dástúri bolǵan.
Eski qazaq jazba tili – arab álipbıi negizindegi qazaqtyń eski jazba tili, shamamen, XV ǵasyrdan bastaý alatyn XX ǵasyrdyń basyna deıin qoǵamda óz qyzmetin atqardy. Iaǵnı, Qazaq handyǵy isqaǵazdary men dıplomatııalyq, basqa el ókilderimen bolatyn qarym-qatynasta da qoldanyldy. Mundaı derekterdi rastaýshy retinde Qadyrǵalı bı Jalaıyrıdiń «Jamıǵ-at taýarıhy», Ábilǵazy Bahadúrhannyń «Shejire túrik» atty tarıhı jylnamalaryn jatqyzýǵa bolady. Sonymen qatar, eski qazaq jazba tiliniń úlgilerine Ábilhaıyr hannyń Reseı patshasy Elızavetaǵa joldaǵan dıplomatııalyq jazbalary, Mahambet Ótemisuly, Sh.Ýálıhanovtyń hattarynyń tili jáne Abaıdyń qarasóz túrindegi shyǵarmalarynyń túrin eski qazaq jazba tiliniń úlgileri dep tanýǵa bolady. Negizinen, eski qazaq jazba tiliniń normalary XIX ǵasyrdyń aıaǵyna qaraı sóıleý tiliniń yqpalyna kóbirek ushyraı bastady, halyq tiliniń elementteri birtindep ene bastady. Bul kezeńdegi kósh basyndaǵy demokratııalyq baǵyt ustanǵan «Qazaqstan» gazeti, «Aıqap» jýrnaly jáne t.b. basylymdar qoǵam úshin óte mańyzdy ról atqardy. Erekshe atap ótsek, XX ǵasyr basyndaǵy kórkem ádebı shyǵarmalar tilinde sóıleý tiliniń normalary anyq baıqalady, biraq eski jazba tiline tán sóz úlgileri de kezdesedi. Qazaq qoǵamy úshin eski qazaq jazba tiliniń sol kezeńderdegi mádenı-tarıhı sıpatynyń róli joǵary boldy. Sebebi, halyqtyń tanymdyq kózqarasyn qalyptastyrý, qoǵamdyq sanany oıatý, ǵylymı, quqyqtyq, estetıkalyq túsinikti ajyrata bilý men ony damytýdyń tildik quraly retinde jumsalǵandyqtan, eski qazaq jazba tili mádenı ulttyq tarıhymyzda erekshe qazyna, qundy dúnıe ekendigi anyq.
Til biliminiń maıtalmany, ǵalym R. Syzdyqova óz sózinde bylaı deıdi: «XV-XVII ǵǵ. qazaq halqynyń mádenı ómirinde jańa qurala bastaǵan halyqtyń sóıleý tili men qazaq halqyn quraǵan rý-taıpalardyń áriden kele jatqan, poezııa tiliniń negizinde aýyzsha damyǵan ádebı til qyzmet etti. HV-HIH ǵ.ǵ. aralyǵynda qalyptasqan kitabı jazba til birte-birte qazaqylanyp HIH ǵ. aıaǵyna taman jalpyhalyqtyq negizdegi jańa jazba ádebı tilmen astasyp ketti dep kórsetedi» [Syzdyqova R. Qazaq ádebı tiliniń tarıhy. – Almaty: «Ana tili», 1993. –319 b.. 196].
Iaǵnı, qazaq tiliniń qalyptasý kezeńi kóptegen tarıhı dáýirlerdi artqa qaldyra otyryp, qazirgi tańdaǵy sózderdiń ádebı tilimizdegi qoldanysyna ákeldi. Qazirgi qoldanystaǵy sózderdiń shyǵý tegi men damý kezeńin qarastyrǵan kezeńde, negizinen eski qazaq sózderiniń ómir súrý kezeńderin kóre alamyz. Olardyń árqaısysy qoǵamdaǵy ózindik mindet atqarǵan, altyn qazynamyz bolyp tabylady.
Qazaqtyń eski jazba tili XV ǵasyrdan XX ǵasyrdyń basyna deıingi kezeńde qyzmet etti. Eski jazba ádebı til birdeı bolǵan joq, HVIII ǵasyr jazbalarynda onyń aldyńǵy kezeńnen edáýir «qazaqylanyp», túrki ádebı til elementteri qazaqtyń aýyzsha ádebı tilindegi tulǵalarymen aýystyrylyp, halyqqa túsiniktiligi artty. Osy kezeńdegi ádebıet úlgileriniń tilin eki topqa bólemiz: 1) qazaqtyń aýyzsha taraǵan baıyrǵy tól ádebı tili men ulttyq ádebı tiline negizdelgen úlgiler (aýyz ádebıeti, Abaı, Ybyraıdyń shyǵarmalyry, eki tildik sózdikter, kópshilik qoldy kitapshalar, mıssıonerlik ádebıet úlgiler); 2) qazaqtyń eski jazba dástúrindegi, ıaǵnı sol kezeńde qazaq topyraǵynda «kitabı» tildik úlgide jazylǵan shyǵarmalar (dinı taqyryptaǵy keıbir qıssalar, ıslam dinin ýaǵyzdaıtyn aýdarmalar, resmı keńse qaǵazdary, epıstolıarlyq úlgilerdiń tilderi).
Eski qazaq tilin negizgi dáýirlerge bólip qarastyramyz:
- Qalyptasý (HIV-XVII)
- Damý men jetilý dáýiri (XVII-XIX ǵǵ)
- Jańa dáýir, ıaǵnı odan ári órkendegen ýaqyty (HIH ǵ.)
Bir aıta ketetin másele, eski qazaq jazba ádebı tili XIH ǵasyrdyń II-jartysyna deıin qoldanys taýyp, keıbir stılderde HH ǵasyrdyń basyna deıin saqtaldy: XV-XVII ǵasyrlardaǵy jazba dúnıeler; Qazaqtyń han-sultandarynyń ózge eldermen qarym-qatynas qaǵazdary; Ata-babalaryn tanytatyn shejireler jazý, jazba túrde ósıetnama qaldyrý; Ádil sultan epıkalyq jyry jáne Ótemis qajynyń «Shyńǵysnama» atty jazba eskertkishteri; Ábilǵazy bahadúr hannyń «Shejire-ı Túrkı» (XVII ǵǵ.); Qadyrǵalı Jalaırıdiń «Jamıǵat-Taýarıhy» (XVI ǵ.) Zahrıddın Babyrdyń “Babyrnamasy”; Kitabı til – shaǵataı nemese orta azııalyq túrki (tıýrkı) ádebı tili.
Eski jazba tiliniń ómir súrý merzimi HVI-XVII ǵǵ. bastap HH ǵ. basy aralyǵyn qamtıdy jáne onyń tabıǵaty týraly ǵalymdar óz sózderinde bylaı deıdi: V.V.Radlov «shubarlanǵan til», S.E.Malov «qospa til», I.Keńesbaev, Q.Jumalıev «kastalyq til», S.Amanjolov «din tili», B.Ábilqasymov «kóne ádebı til», S.Isaev: «...kitabı til grammatıkalyq jaǵynan kóptegen túrki halyqtaryna ortaq dástúri bar til», Ǵ.Musabaev: «…buqaraǵa keń taraǵan til boldy…», «Kitabı til eshqashan qubyjyq bolǵan emes», M. Balaqaev: «kóne ádebı til» – dep, túrki halyqtaryna optaq orta ǵasyrlyq tildi ataıdy da, al «kitabı til» jańa til, Oktıabrden keıingi «ádebı til», «qazipgi ádebı til» – dep atalǵany jón»; T. Qordabaev: «Ótkenge qazirgi tilimiz munarasynan qaraýshylar, ádette, kóne jazbalar tilin «qoıyrtpaq», «qoımaljyń», «shubar til»t.b. dep toqsan saqka júgirtip syqaq etedi. Biraq, sol koıyrtpaqtyń qazaqtyń jazba tiliniń, ádebı tiliniń qalyptasý tarıhyndaǵy alǵashqy kezeń, alǵashqy bir dáýir bolǵandyǵyn moıyndamaý tarıhqa qııanat jasaý bolar edi».
Ǵalymdardyń kózqarasy men zertteýlerin saralaı kele, B.Ábilqasymovtyń bul týraly jasaǵan tujyrymyn erekshe atap ótýge bolady: Ǵalym «kitabı til» termıniniń qazaqsha ádebıetterde eki túrli yńǵaıda, ıaǵnı «birinshisi – shaǵataı nemese orta azııalyq túrki ádebı tiliniń (tıýrkı) maǵynasynda, ekinshisi – shaǵataı tiliniń qazaq avtorlary shyǵarmasynda qoldanylǵan túri retinde atalǵanyn aıta kelip, eger «kitabı tildi» shaǵataı nemese orta azııalyq túrki ádebı tiliniń sınonımi retinde tanıtyn bolsaq, HVIII-HIH ǵasyrda ómir súrgen saýatty qazaqtardyń barshasy óz týyndylaryn túrki ádebı tilinde jazǵan bolady jáne ol tildi jete meńgergen bolady. Al shyndyǵyna kelsek, HIH ǵ. birinshi jartysynda ómir súrgen qazaq azamattary Shoqan, Mahambetter ózderiniń aǵaıyn-týmasyna jazǵan hattaryn shaǵataı ne túrki ádebı tilinde jazýy eshbir múmkin emes»,- deı otyryp, bul tildi qazaqtyń «kóne ádebı tili» dep ataǵan durys degen pikir bildirgen bolatyn [Ábilqasymov B. HIH ǵ. ekinshi jartysyndaǵy qazaq ádebı tili. –Almaty: Ǵylym, 1982. –224 b.. 121-123].
Tilshi ǵalym G.Mamyrbekova óz zertteýinde bylaı deıdi: «Kitabı tilge» jatqyzylǵan shyǵarmalar tilinde qazaq tiliniń arǵy tarıhı damýyn kórsetetin qurylymdyq júıe saqtalǵan jáne kóne, orta túrki dáýirindegi ortaq túrkilik elementterdiń ulttar tiline ydyraǵannan keıingi kezeńderdegi «qazaqy» bolmysyn bizge jetkizip, ulttyq jazba tildiń qalyptasýyna keń jol ashqandyqtan «kitabı tilge» jatatyn jazbalardy «eski qazaq jazba tili» úlgileri dep tanýymyz qajet. Qazirgi ádebı tilimizdiń qazynalyq sózdik qoryn barynsha molaıtqan da osy dúnıeler» (Mamyrbekova G. Eski qazaq jazba tili týraly túsinik. Túrkologııa. -№3-4. - 2010.).
Iaǵnı, HV ǵ. bermen qaraı qazaq qoǵamynda dúnıege kelgen jádigerlerimizdi «eshkim túsinbegen kitabı tilde jazyldy» nemese «tek saýattylardyń múddesine jarady» dep syrtqa teppeı, «tarıhı tól týyndylarymyz» retinde qabyldaýymyz qajet. Eger shynymen de, eski qazaq jazba tili «azǵantaı topqa» ǵana jaramdy bolǵan bolsa, HH ǵ. deıin jalǵasyn tappas edi. Eski qazaq jazba tilniń negizgi stılderin tómendegideı toptastyramyz: Kórkem ádebıet stıli, Pýblııstıkalyq stıl, Epıstolıarlyq stıl, Resmı is-qaǵazdary stıli. Olardyń árqaısysy boıynsha toqtalatyn bolsaq:
Baspa betin kórgen kórkem ádebıet úlgileri (HIH ǵ. ekinshi jartysynda) tobyna:
- Dinı qıssalar («Zarqum», «Jum-juma», «Sal-sal», «Kerbalanyń shólinde», «Tamımder», «Adam», «Haziret Rasýlnyń Meǵrajǵa qonaq bolǵany», «Bozjigit»); Mahabbat qıssalary («Tahır», «Úsh qyz», «Júsip-Zylıha», «Qıssa-ı Rústem»); Folklorlyq jyrlar: («Er Tarǵyn», «Qıssa-ı Alpamys», «Qıssa-ı Qyz Jibek», «Qıssa-ı Aıman-Sholpan»); Erlik qıssalary («Qıssa ı Qoja Ǵafan ýa hám Sádýaqas», «Qıssa-ı Serǵazy»).
1900-1910 jyldar aralyǵyndaǵy jaryqqa shyqqan shyǵarmalar: Qyrymbaıuly «Nasıhat Qazaqııa»; N.Naýshabaıuly «Manzýmat qazaqııa»; M.Qaltaıuly «Qazaqtyń aınasy»; Ábýbákir Kerderi «Ádebıet qazaqııa»; M.Kópeıuly «Saryarqanyń kimdiki ekendigi»; M.Seralın «Gúlkáshıme», t.b.
Qazaq baspasózine: «Túrkistan ýalaıaty» (1870-1883 jj. Túrkistan general gýbernatorlyǵynyń ortalyǵy Tashkent qalasynda shyǵyp turdy); «Dala ýalaıaty» (1888 jyldyń 1 qańtarynan bastap, Dala general gýbernatorlyǵynyń ortalyǵy Omby qalasynan shyqty); Merzimdi baspasózderdiń ekinshi toby 1907 jyly «Qazaq», «Serke»; 1911 jyly «Dala», «Qazaqstan», «Aıqap»; 1913 jyly «Eshim dalasy», «Qazaq», 1916 jyly «Alash»; 1917 jyly «Birlik týy», «Úsh júz», «Tirshilik», «Saryarqa», «Uran». Ǵalym Ú.Subhanberdınanyń kórsetýinshe «Bul gazetterdiń shyǵýyna úkimet tarapynan kómek bolǵan joq» [Subhanberdına Ú., Dáýitov S. Aıqap. – Almaty: Qazaq enıklopedııasy, 1995. –368 b. 6].
Qazirgi tańdaǵy eski qazaq tiliniń bastaý kózderi týraly málimetterdi tómendegideı jerlerden taba alamyz: XV- XVII ǵasyrlardaǵy eski qazaq jazba tiliniń nusqalarynyń kópshiligi bizge jetpegen, obektıvti, sýbektıvti jaǵdaılarǵa baılanysty basym bóligi sheteldik kitaphanalar men murajaılarda jatyr; Eski qazaq tiliniń negizi – kóne túrki tili, onyń erekshelikteri túrki taıpalarynyń V-VIII ǵasyrlardaǵy Orhon-Enıseı eskertkishterinde jáne kóne túrki, uıǵyr, arab jazýly jazba eskertkishterde saqtalǵan; Óz kezinde kóptegen túrki tildes halyqtarǵa ortaq til bolǵan shaǵataı tiliniń jazba eskertkishterinde kóne tilimizdiń izi jatyr; Sanamyzda kómeskilenip, beıtanys sózderge aınalǵan tildik birlikterdiń kúńgirt keletin túsiniksiz tabıǵatyn ashý, tarıhı sózdik qorymyzdy baıytýdyń alǵysharty
TÓRT BURYSh
- Tört býlýńdaky býdýnyń kop baz qyltym tórt buryshtaǵy halyqty bárin beıbit qyldym (KT 29, 30);
- echúmiz apamyz býmyn qaǵan tórt býdýnyǵ ıyǵmys qysmys ıaımys basmys ol qan ıok boltýqda kisre el bitmis ychǵynmys qachyshmys… Ata – babamyz Býmyn qaǵan tórt buryshty qysqan, jıǵan, jaıǵan, basqan, ol han joq bolǵannan soń el bitken, yshqynǵan (álsiregen) (árjaqqa) qashqan (O 1)
- Ajnalasï altï xan, töŋiregi tört xan, dünijeniŋ tört burïsïn bijlegen xan Aınalasy alty han, tóńiregi tórt han, dúnıeniń tórt buryshyn bılegen han (Qadyrǵalı Jalaırıdiń Jamıǵat-Taýarıhy)
- Dúnıeniń tórt burychyn bılegen han, halaıyqyn ádillik bilán surǵan han, ıetimlerge rahym qylyb, chyǵaılarny toıdurǵan han (Dúnıeniń tórt buryshyn bılegen han, halqyn ádildikpen ustaǵan han, jetimderge raqym qylyp, kedeılerdi toıdyrǵan han) (Qadyrǵalı Jalaırıdiń Jamıǵat-Taýarıhy).
Bul neni kórsetedi, álemniń qurylymdyq ereksheligin tanytatyn dúnıeniń tórt buryshy mıftik tanymy kóne túrikterdiń sóz
qoldanysynda bar. Tört býlýńdaky/tórt buryshtaǵy metaforaly oralymy “dúnıe júzi, el” maǵynasynda jumsalǵandyǵyn. Iaǵnı:
- TIRIK, TIRIKLIK(túrk.) – ómir; tiri bolý; tirshilik etý. Dúnıeniń tirikligi bári mehnat, Áýre bolyp izdeme beker any («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 12 b.); Rızyǵy bitip adamnyń, ǵumyry qalsa, Bolady tirikliktiń jóni qalaı («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 12 b.); Rızyǵy bitip, adamnyń ǵumyry qalsa, Tirikligi bola ma durys,—deıdi («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 12 b.).
- TÚMEN – on myń adam/ásker. Attarynan júz túmen qulaǵanlar, Kóz jastaryn sel qylyp bulaǵanlar. «Darıǵa, padıshamyz ne boldy», - dep, Oıbaılasyp barshasy jylaǵanlar [«Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq, 138 b.]. Atalǵan sóz parsy jáne keıbir túrki tilderinde «sansyz, on myń» degen maǵynada ıe. Altaısha tÿmen «sansyz kóp, qyrýar». Tilimizdegi Túmenbaı// Tumanbaı, Túmenov sııaqty adam attarynyń túbiri de osy túmenmen tórkindes bolý kerek. Búginde «Birdiń kesiri myńǵa, myńnyń kesiri túmenge» degen maqal quramynda saqtalǵan.
- BUǴAZ – tamaq, moıyn, buǵaq. Ol Namrýd ımansyzdyń atqan oǵy Balyqtyń buǵazyna kelip batty («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 122 b. );
- BAǴYR – baýyr. Taǵy Jamsyb ant etip qyldy zaryn, Aıdahardyń kúıdirdi baǵyrlaryn [«Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. , 105 b.].
- AQYQ – áshekeı úshin paıdalanylatyn, túsi aqshyl baǵaly tas. Apyr-aı, Erenbaqta osy patsha, Aqyq kóz, altyn shynjyr, kúmis qaqpa («Nurǵazaryn». Babalar sózi: Júz tomdyq. 30 tom: Hıkaıalyq dastandar.- Astana: Folıant, 2006.- 394 b.).
- QOL..Aǵyzlaryńyz bir bolsa uzaq ıyllar ýa kób kúnler bu ıurtlar qoluńyzdyn chyqmas (Túrki shejiresi).
Mundaı mysaldar arqyly eski qazaq tiliniń shyǵý tórkini – kóneden ekendigine taǵy da kóz jetkizemiz. Ǵalym, professor N. Ýálıdiń
mynadaı pikiri bar: «Eski qazaq jazba tiliniń normalary, ásirese, HIH ǵasyrdyń aıaǵyna taman sóıleý tiliniń yqpalyna kóbirek ushyrap, halyq tiliniń elementteri júıeli sıpat ala bastady. Bul tusta ilgerishil demokratııalyq baǵyt ustanǵan «Aıqap» jýrnaly, «Qazaqstan» gazeti, t.b. sııaqty basylymdardyń orny erekshe boldy. Ásirese, HH ǵasyr basyndaǵy kórkem ádebı shyǵarmalar tilinde sóıleý tiliniń normalary aıqyn kórindi, biraq eski jazba tiline tán sóz úlgileri de jıi kórindi, biraq eski jazba tiline tán sóz úlgileri de jıi kezdesip otyrdy».
Bul jerde Professor N.Ýálı eski qazaq tiliniń júıesi týraly pikirin bylaı sabaqtaıdy: Eski qazaq jazba tiliniń emle júıesi tym kúrdeli boldy. Sebebi, onyń tildik júıesinde, birinshiden, Qarahanıd dáýirinen kele jatqan baıyrǵy túrkilik sózder men tulǵalar, ekinshiden, qalyń jurtshylyq bile bermeıtin arab, parsy sózderi, úshinshiden, qazaqtyń kádimgi sóıleý tiline tán elementter boldy. Jazba til júıesinde mundaı úsh túrli elementterdiń aralas quralas júrýi, onyń emle júıesin oqyp-ıgerýge kóp qıyndyq keltirdi. Sondaı-aq qazaqtyń eski jazba tilin halyqtyń belgili bir áleýmettik toby ǵana qoldandy. Jalpyhalyqtyq ıgilikke aınalyp, buqaralyq sıpat ala qoımady» [Ýálıuly N. Týǵan til – tuǵyryń / Til jáne qoǵam. №4.(42). -2015. – 23 b.].
Eski qazaq jazba muralary – erte dáýirlerdegi kóne leksıkanyń kórinisi, olar qazaq halqynyń tarıhy, mádenıeti men ómir-tirshiliginen habar beredi. Eski jazba leksıkalyq erekshelikterdi saraptaı otyryp, tól sózder men kirme sózderdiń jaǵdaıyn paıymdaımyz. Al maǵynasy kúńgirttengen kóne sózder men kirme sózder tabıǵaty áli de anyqtaýdy qajet etip otyrǵany belgili. Eski qazaq jazba tilindegi tól sózderimiz búgingi kúnge deıin ózgerissiz saqtalyp jetti. Al maǵynasy kúńgirttengen kóne sózder áli de anyqtaýdy qajet etedi. Eski qazaq tilinde tól sózderimiz mol, ári maǵynasy baı, olar kúndelikti turmys, tabıǵat qubylystary, qoǵamdyq qarym-qatynas, áskerı ataýlar, sharýashylyq, jan-janýarlar, adamnyń dene músheleri, zattardyń sapalyq qasıeti jáne jer-sý ataýlary syndy alýan túrli taqyrypqa qurylǵan.
Sonymen qatar, qazaq tiliniń leksıkalyq qorynyń tolyǵýyna fonetıkalyq tásilder múmkindik beredi: húkimet (úkimet), lashker (ásker), qaǵyba (qaǵba), san (sen), man (men), azhar (yzǵar), aýaz (áýez), taýap (táýep), ázhara (áshkere), daraja (dáreje), ǵaıan (aıan), shaharıar (shadııar), afzal (abzal), nájik (názik), tańla (tańda), amıt (úmbet), múhir (meıir), bárekalla (bárekeldi), aǵyz (aýyz), salla (sálde), ahyl/ahyl/ǵaqyl (aqyl), múhirban (meıirban), ǵaryz (aryz), zıhyn (zeıin), shatlyq (shattyq), izleý (izdeý), shapshaq (shapshań), ujmaq (jumaq), nyǵmat (nyǵmet), úzim/ıúzim (júzim), zırek (zerek), shýrat (sýret), hadir (qadir), sinbil (súmbil), pak (pák), najaǵaı (naızaǵaı), dálıl (dálel), Hyzyr (Qyzyr), minót (mınýt), jumǵa (juma), súnnat (súnnet), haqıqat (aqıqat), humaı (qumaı), hurmet (qurmet), aryslan (arystan), jetimlik (jetimdik), dabys (dybys), ahyryn (aqyryn), tıysh (tynysh), qorqaqlyq (qorqaqtyq), bútil (búkil), ıaz (jaz), qata (qate), ǵashyqlyq (ǵashyqtyq), jomartlyq (jomarttyq).
Dybystyq ereksheligi bar sózder: Sarnaýshy edi elige, Zarnamasqa bola ma, Qyzyqqan soń tós pen terige?!(«Toǵaı boıynda Edige balasy Beısenge bireýdiń aıtqany»); Qyzyl ıaqut esikte telefon tur, Mashınamen ornatqan tozbas, synbas («Bir úıge»); Aqymaqlyqtan sóıleımin áńgime aıtyp, Keıde tanyp esimnen, keıde qaıtyp («Qanaǵat týraly jumbaq óleń»); Ónerdiń jastyqtaǵy (jaslyqtaǵy) bári kóship, Kún edi umytshaqtyq ornyn basqan («Káf pen Non»); Sen ılan(ınan), ant amansyz, tilime nan, Qalmady bu denemde bir tamshy qan («Káf pen Non»); Táńirim bizdi (bizli) qadirlep, jaqsy (ıaqshy) kútti, Qandaı jerdi bizderge (bizlerge) qonys etti?! («Minilmegen kólik»); It (et) júregim túzýge bir aınalmaı (aılanbaı), Jahýttyń Nasranıǵa qylǵanlaryn Ǵaryz etip sol ýaqytta habar berdi («Abyraha men Muǵylab»); Muny estip Rým patshasy qaıǵylanyp, Oılandy árbir qııal kóńiline alyp («Abyraha men Muǵylab»); Jamonge alyslyqtan qıyn boldy, Qaısardan uryspaqqa ásker alyp (Abyraha men Muǵylab); Jahýtlardyń Nasyranıdi kúıdirgenin, Qaǵazben (azhar) yzǵar etip bildirdi ana (ony)(«Abyraha men Muǵylab»); Najashy patsha qaıratlandy muny estip, Qysasyn ápermekke kóńili ketip (Abyraha men Muǵylab); Qyrdylar erleriniń bárin hama,Ul (oǵly) – qyz, qatynlaryn satty jáne (jana) («Abyraha men Muǵylab»).
Fonetıkalyq tásil kezinde dybystyq tranformaııalar oryn alsa, leksıka-semantıkalyq tásil kezinde sózdiń syrtqy formasy men dybystyq kesheninde eshqandaı ózgeris bolmaıdy. Leksıkalyq semantıkalyq tásilge myna sózderdi qarastyrýǵa bolady: úshbý, sharpy, jaı, qaryndas, urǵashy, quda, dúr, laǵyn, malma, shartyq, qııapat, pul, qujyra, kejim, mor, kirekesh, shyrǵa, sarýar, t.b. Mysaly: Sarnaýshy edi elige, Zarnamasqa bola ma, Qyzyqqan soń tós pen terige?! («Toǵaı boıynda Edige balasy Beısenge bireýdiń aıtqany») – n-l; Qyzyl ıaqut esikte telefon tur, Mashınamen ornatqan tozbas, synbas («Bir úıge») – ı-j; Aqymaqlyqtan sóıleımin áńgime aıtyp, Keıde tanyp esimnen, keıde qaıtyp («Qanaǵat týraly jumbaq óleń») – l-t; Sen ınan, ant amansyz, tilime nan, Qalmady bu denemde bir tamshy qan («Káf pen Non») – n-l; Táńirim bizli qadirlep, ıaqshy kútti, Qandaı jerdi bizlerge qonys etti?! («Minilmegen kólik»); Qyrdylar erleriniń bárin hama, Ul (oǵly) – qyz, qatynlaryn satty jana («Abyraha men Muǵylab»); Toǵyz aı, on kún tamam ótkennen soń, Bir er bala dúnıege keltirdi endi (Shahmaran); Alaldy kóńlim qalamaı, Qalaıdy kóńlim aramdy («Alpamys batyr qıssasy»); Mollalar syzǵan ala hat, Bizdiń bılán bas qosyp, Oınap-kúlmek saltanat («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi) – l-d, a-á; It (et) júregim túzýge bir aılanbaı (aınalmaı) , Uıtqyp soqqan borandaı oıda júrmin («Minilmegen kólik»); Jaz oqyp, (aınalyp) aılanyp kún kúzge taman Sharýa eskerip, jınasyp, shóp, shar, saban («Bógelgen hat») – ı-e, l-n; Muny estip Rým patshasy qaıǵylanyp, Oılandy árbir qııal kóńiline alyp («Abyraha men Muǵylab») – ý-ı;
Jahýtlardyń Nasyranıdi kúıdirgenin, Qaǵazben azhar (yzǵar) etip bildirdi ana (ony) («Abyraha men Muǵylab») – a-y, a-o;
Dybystyq ereksheligi bar sózder: Jumyryqtasyp júrgende, Muryndary qanasty («Saıyn batyr») – m-d; Taǵy Jamsyb ant etip qyldy zaryn, Aıdahardyń kúıdirdi baǵyrlaryn («Shahmaran») – ǵ-ý; Shaqpa jaǵyp sol jerde otty jaǵyp, Pisirdiler banaǵy kıik etin («Shahmaran»); - Bazarda hesh adam joq, dúken jabyq,Bu kún áli senbi kún, baıram ba edi? («Shahmaran». Babalar sózi) – b-m; Anda turǵan periler baqyrdylar, Daýys qylyp barshasy aqyrdylar («Shahmaran»); Aıǵaılap óte shyqtyq janasalap, At boıy aramyzdy aýashalap («Qumash qońyr hıkaıasy». Babalar sózi.) – a-o; Ágar jeldi erkine qoıa bersem, Ushar edi maqtadaı bolyp taýlar («Shahmaran». Babalar sózi) – á-a; Kóńili mekem tolǵan soń, Qýattanyp bolǵan soń, Jaraǵyn aldy saılanyp («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi – m-b; Bolypty ǵıar elshi at sekildi, Aldyna ol adamnyń júrip keldi («Shahmaran». Babalar sózi. 2-tom. 2004. 100 tomdyq. 69 b. 1920 jol) – ǵ-j; Ol shaharda turdym men endi qalyp, Kezip júrdim bazarǵa daıym baryp – a-e, m-n.
Al, artyq tildik birlikterge: Sóz basy: húkimet (úkimet), lashker (ásker), ǵaıan (aıan), ǵaqyl (aqyl), ǵaryz (aryz), iláıim (laıym), uǵyl (ul), harip (árip), húmmat (úmit), ǵatir (átir), ǵazap (azap), ǵarab (arab), hısap/qısap (esep), haqıqat (aqıqat), ǵylaj (laj), ǵaýrat (áýret), ǵadil (ádil), ǵadet (ádet) , haıla (aıla), ǵadildik (ádildik), hár (ár), hesh (esh), heshbir (eshbir), andan (odan), hárne (árne ), heshteme (eshteme), heshbir (eshbir), ǵazazil (ázázil), ǵazat (azat); Sóz ortasy qaǵyba (qaǵba), shaharıar (shadııar), jumǵa (juma), tiriklik (tirlik), mınhnat (mehnat), aǵyza (aǵza), maǵlum (málim), erdi (edi), jyǵylar (jylar); Sóz aıaǵy naqylııat (naqyl), dost (dos), sońyra (soń), safa (saf), Qudaýanda (Qudaı), tuǵrysyndan (turǵysynan), deıip, deıúrler (dep, deıtin), dúnııat (dúnıe), kezlik (kez), móhir (mór), nekah (neke), ketpesin-lar (ketpeńder), solardaıyn (solardaı), keremetli (keremet), barmaqtyqqa (barýǵa), aıtqyl (aıt ), oqyǵyl (oqy), buzbaqlyqqa (buzbaýǵa), salyń (sal), eltip (etip), qaraǵyl (qara) t.b. jatqyzamyz.
Sózderdiń birneshe taqyryptyq toptarǵa bólip qarastyramyz:
- Áleýmettik-qoǵamdyq, saıası ataýlar: basalqa, bende, záńgi, úkirdaı, sárýar,
- Dinı uǵymdarǵa baılanysty ataýlar: qyryq shilten, ǵaıyp eren, qary, bádduǵa, tamkún.
3.Turmystyq zat ataýlary: shanash, parsha, máýlim, sárke, adalbaqan, aqyq, zúbárjat t.b.
4.Tabıǵat qubylystary ataýlary: zaǵypyran, sandal bıqam, torańǵy, ýaqýaq, boryq. qolat
- Jan-janýarlar, ań-qus ataýlary: nurǵazaryn, saýys, sıqnuqyr, buldyryq, narsha, úlek, oqpaq,
- Saýda-sattyqqa baılanysty ataýlar: kókaldash, qadaq, put,
- Týystyqqa baılanysty ataýlar: juraǵat, urǵashy, oǵul, qyz t.b.
- Abstrakııalyq ataýlar: maqsut, maǵlum, alaldyq t.b.
- Túr-tús ataýlary: baran, bedirek, bórte, bula t.b.
Mysaly:
ÚShBÝ
- Úshbý – «osy, osynaý» maǵynasyna ıe
- Oraza tut, úshbý aıda oqyp quran, Qarańǵy kerde shamyń jaǵyp turǵan («Jarapazan»); Tirlikte úshbý hatty tamam qylǵan, Sóz aıttym yqylaspen burynǵydan («Mysal-ańyz úlgileri»); Abyraha mekerlikti kóńiline alyp, Bildirip úshbý sózdi (az har) yzǵar etti («Abyraha men Muǵylab»); Ózińe úshbý jumys alashaq pa edi, Mekkelik Quraıyshtyń ketasy ediń («Abyraha men Muǵylab»). Bý, shol, úshbý, tona Úshbý ıerde barchamyz qyraly debzar qyldylar (Ábilǵazy bahadúr, Túrki shejiresi).
- Úshbý kecheniń ichinde kelib meńǵa jaýab ber tediler (Ábilǵazy bahadúr, Túrki shejiresi).
- Úshbý ýaqytda kórelniń padshahlary ıban han násilindin emesh biraq ıyryq
- ıer turur anyń rastyn ıalǵannyn táńri ıahshy bilúr (Ábilǵazy bahadúr, Túrki shejiresi).
úshbý pále, úshbý er, úshbý kún, úshbý sóz, úshbý túni, úshbý zaman, úshbý is, úshbý ıer, úshbý jaı, úshbý jol, úshbý ýaqyt, úshbý qıssa, úshbý pánı, t.b.
Úshbýdúr
Bilálǵa Rasýl aıtty qylyp párman: - Habar qyp Halyqtyń bárin keltirip san. Aqyrǵy ósıetim úshbýdúr, - dep, Bul kúnde san ósıet aıta – dúrman (Máshhúr Júsip Kópeıuly «Paıǵambardyń sońǵy tilegi»).
DÚR
- Dúr/dúrri arab sózi, «teńiz túbinen alynatyn qymbat baǵaly asyl tastyń bir túri, injý, marjan; keremet, zor, ataqty» degen maǵynalarǵa ıe. Mysaly: Qaldyrǵan sý túbinde dúrdiń tasyn, Túspeıdi kózge ár nárse, bolsa asyl («Adam eki túrli»); Ádetiń: dúr óleńge aıat jazbaq, Tymshym qyp (tamasyn qor ǵyp) bireýdiń ǵaıybyn qazbaq («Máshhúr-Júsip pen Ǵaly Kúzembaıuly aıtysqany»)
- «dúr» qosymshasy
Surady saýal etip Mutylabtan: - Maǵlum et: ne jumysqa kele dúr sen (san) (M-J. Abyraha men Muǵylab); Árkim-aq ǵıbrat qylyp oılaý kerek, Allanyń bolǵan dúr dep biradasy (M-J. «Qajylarǵa»); Mutylab patshaǵa aıtty qylyp azhar (yzǵar), Eki júz túıelerim kelip dúrlar (M-J. Abyraha men Muǵylab).
- Sharpy
Sharpy sózi «jarty» degen maǵynaǵa ıe bolǵan: Rasýldiń jasy sharpy qyryqqa kelip, Aıtaıyn paıǵambarlyq kelgenlerin («Abyraha men Muǵylab»). «Shala-sharpy» degen qazaqta sóz bar. Mundaǵy shala sóziniń maǵynasy belgili, biraq sharpy sóziniń maǵynasy bulyńǵyr. Sharpy sózi týva tilinde ««jarty» uǵymyn bildiredi, sonda «shala-sharpy» qos sóziniń maǵynasy «shala-jarty» bolmaq. Shala, sharpy sózderi otqa baılanysty aıtylady. «Sózdiń alasy – jaman, ottyń shalasy – jaman» degen qazaqta maqal da bar. Jalpy alǵanda, «sharpy» sózi «tolyq emes, jartylaı» degen maǵynany bildiredi.
- Qaryndas
Qaryndas «aǵaıyn, týys» maǵynasynda jumsalǵan: Qadirles, halyq, aǵaıyn, qaryndasy, Talasyp birdeı ósip – mal men basy («Qajylarǵa»); Seniki – jan ashyǵan qaryndastyq, Maqsyz jahıl áseri jurtqa pashtyq («Máshhúr-Júsip pen Ǵaly Kúzembaıuly aıtysqany»).
- Quda
«Jaratýshy, qudaı» maǵynasynda «Quda» sóziniń qoldanysy mynadaı: Qudanyń qudiretimen bolǵan nárse Jylaımyz endi muny kimge shaǵyp?! («Qamaraldın haziret»); Qudanyń fazyly menen nury tıip, Berilgen ǵylym hıkmet adam edi («Qamaraldın haziret»); Bir quda hakim bolyp, qysym eter, Ýaǵda akiramin bolarmyn maqshar kúni («Paıǵambardyń ósıeti»).
«Quda» sóziniń «paıǵambar, belgili musylman ıesi» maǵynasy jumsalǵan: Sálimge Rasýl quda qyldy maǵlum, Haqıqat: jánnat dúr-ornym meniń («Paıǵambardyń ósıeti»); Sol jyly Rasýl-quda dúnıege endi, Áýelgi mom jazasy úshbý er-di (Abyraha men Muǵylab); Ashaptyń jamaǵatpen turǵandaryn Qarady Rasýl quda nazar salyp («Paıǵambardyń ósıeti»).
Áleýmettik-qoǵamdyq, saıası ataýlarǵa:
- BASALQA – aqyl (keńes), basý sóz aıtýshy. Qyzyqty bastaý úshin basalqalar, Toı sońyn atqa aýdardy tym uzatpaı («Qumash qońyr hıkaıasy». Babalar sózi).
- ZÁŃGI, ÚKIRDAI – shen, bılik ataýy. Jıylǵan záńgi, úkirdaı, baı-baǵlanǵa, Bir toıda Totaı kepti antalatyp («Totaı sal». Babalar sózi).
- KEREShI – kelistirýshi, araǵa júrýshi, bitistirýshi
- SÁRÝAR/SÁRÝÁR – basshy, kósem (Muhammed paıǵambardyń atyna baılanysty qoldanylady), bastyq, jetekshi. «Men endi sol Sárýárdi izdeıin», - dep,Amandasyp olarmen ketip qaldy(«Shahmaran». Babalar sózi)
- ILGIDAI – laýazym ıesi, úkirdaıdyń orynbasary. Mansapty: biri úkirdaı, biri ilgidaı, Ár túrli qurmetteldi taǵammenen («Qumash qońyr hıkaıasy». Babalar sózi).
Týystyq ataýlar
- JANAP – jaqyn, jamaǵaıyn, týys. Ǵalym taǵy suraǵyn sabaqtady, Tyńdap otyr halıfa janaptary («Ǵalym qyz Býadat». Babalar sózi).
- BIR TÝMA – bir týǵan týys, týysqan. Baıbóri ákesi hám Qultaı, hám Shynybaı degen úsheýi bir týma eken («Qıssa-ı Alpamys batyr». Babalar sózi).
Abıtjanova J.A.,
Eshmetova B.B., Esbosynov E.Z,
A. Baıtursynuly atyndaǵy
Til bilimi ınstıtýty
