Amangeldi Keńshilikuly. Qus qanatyndaǵy jyr

1331

(Búgin ákemniń dosy, taı-qulyndaı tebisip birge ósken zamandasy Ulyqbek Esdáýlettiń týǵan kúni. Osyǵan oraı ultymyzdyń ǵajaıyp aqynynyń “Kıiz kitap” atty jyr jınaǵy týraly on bes jyl buryn jazǵan dúnıemdi oqyrman nazaryna qaıta usynǵandy jón kórdim).

Jańa kitapty oqýǵa kiriserdiń aldynda únemi ózimdi, aldynda ne kútip turǵany beımálim, alys saparǵa shyǵýǵa daıyndalǵan jolaýshydaı sezinemin. Áli beti paraqtalmaǵan jańa shyǵarmany oqýǵa zeıin qoıǵanymda, ylǵı da osy sapar meni qandaı áserge bóleıdi eken, birneshe saǵatqa, keıde tipti birneshe kúnge sozylatyn jolda qandaı qyzyq oqıǵalardy basymnan kesher ekenmin degen tynymsyz oı mazalaıdy da turady. Jańa shyǵarma áserlendire almasa, saparǵa beker shyǵyp, túk tappaı qajyǵan jolaýshydaı ókinemin, rýhanı álemimdi baıytatyn shyn jaýharlardy tapsam, saǵynyshymdy basatyn syrlasymdy kezdestirgendeı qýanyp, qumarymnan shyǵyp, rahattanamyn. Sol kitap keı kezderi meni qanattandyryp, erekshe shabyt berip, birneshe kún boıy qııalymdy terbeıdi. Biraz ýaqyt ótken soń taǵy da bir jańa kitapty oqýǵa kirisip, ómir bitkenshe taýsylmaıtyn, tynymsyz izdenistiń jolyna qaıta túsemin.

Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitap” atty jyr jınaǵyn qolǵa alǵanymda, eń aldymen meniń esime aqynnyń “Juldyz jaryǵy”, “Altaıdyń altyn tamyry”, “Ulystyń uly kúni”, “Aq kerýen” “Jaratylys” sekildi týyndylary túsip, sol kezdegi tolqyǵan sátterim men alǵan áserlerim sanamda qaıtadan tirildi.

Namazdygerde qolatta
Yrdýan arba yrǵalyp,
Qopańdap qoıyp qorapta
Yldımen úıge quldadyq.

Bul aqynnyń “Juldyz jaryǵy” atty alǵashqy jınaǵyna shyqqan, ádebıet álemine kelýge joldama alǵan tyrnaqaldy týyndylarynyń biri. Osy óleń joldaryn oqyǵanyma jıyrma jyldan astam ýaqyt ótse de, áli kúnge sheıin umytpappyn. Bálkim, óleńniń ómirsheńdigi dep kóp rette osyny aıtatyn shyǵarmyz. Oıy jınaqy qurylǵan aqynnyń mınıatıýralyq óleńin sońyna sheıin oqyǵanyńyzda, eń aldymen Ulyqbek Esdáýlettiń óz júreginiń súzgisinen ótkizgen, tabıǵat tylsymynan basqasha túıin jasaýǵa tyrysatyn, ózgeshe oılaıtyn ereksheligin ańǵarasyz. En dalanyń tósinde arbaǵa minip kele jatqan, qyrmyzy júzben batqan kúnge kózin súzip, qyzyǵa qarap otyrǵan armanshyl nemeresine atasy:

“Batysqa, balam qyzyqpa,
Batqan kún –bizdiń kúnimiz,
Kókjıek degen syzyqqa
Sińgenshe ǵana tirimiz.

Ýaqyt zýlap ýly oqtaı
Ýatyp óter tózimdi.
Sondyqtan, balam kún batpaı,
Aıtyp qal aıtar sózińdi”

dep, aqyl aıtady. Atasynyń nemeresiniń qulaǵyna quıǵan aqylynan keıin, tamyljyǵan tabıǵatty sýrettegen jyr joldary sizdi basqa bir áserdiń besigine bólep, túısikpen ǵana túsinetin ózgeshe bir álemniń esiginen engizip jibergendeı kúı keshkizedi. Aqynnyń lırıkalyq keıipkerimen birge tuńǵıyq oıdyń tereńine batasyz. Tabıǵattyń keremet bir qas-qaǵym sátin sýrettegen aqynnyń sóz kestesindegi til baılyǵyna tánti bola otyryp, yrǵalǵan arbanyń ústindegi shaldyń nemeresimen birge eseıe túsesiz.

Qarashyǵynda muń turdy,
Aıadym qartty qunysqan.
Qaırylyp artqa kúrsindi
Tań izdegendeı Shyǵystan.

Asyly, poezııa degenimizdiń ózi adam men tabıǵattyń arasyndaǵy garmonııalyq baılanysty izdeı otyryp, oqyrman kútpegen oı aıtý, sol arqyly onyń júreginde jańa bir sezimniń shyraǵyn jaǵý emes pe? Osy ólshemniń bıiktigimen qaraǵanda Ulyqbek Esdáýlettiń óleńderi (oqyrmannyń júregine jol tapqan degen ábden jaýyr bolǵan sóz tirkesin qoldanbaı-aq qoıaıyq) aqyn Marına vetaeva
aıtqandaı, “óz kezegi kelgende ashylatyn qymbat sharaptar sekildi, óz ýaqytyn kútip jatqan jyrlar”. Sondyqtan da biz osy maqalany jazý barysynda Ulyqbek Esdáýlettiń aqyndyǵyn búge-shigesine sheıin taldap berýdi aldymyzǵa maqsat etip qoıǵan joqpyz. Borhestiń “ónerde tek máńgilik búgin ǵana bar” degeni ras bolsa, biz osy maqalany jazý arqyly óz zamany kelgende ashylatyn altyn qazynanyń kiltin izdeıtin aqynnyń bolashaqtaǵy synshylaryna qozǵaý salatyn oı tastaýdy ǵana murat ettik.

Shyndyǵyn aıtsaq, múmkin biz aqyn Ulyqbek Esdáýlettiń shyǵarmashylyǵy týraly bul áńgimeni qozǵamas ta edik. Alaıda sońǵy jyldary baspasóz betterindegi aqynnyń atyna aıtylǵan keıbir jónsiz syndar eriksizden qolymyzǵa qalam alǵyzdy. Ásirese, aqynnyń keıbir óleńderiniń maǵynasy burmalanyp, oqyrmanǵa basqasha túsindirilgende, “mundaı da sumdyq bolady eken-aý” dep, jaǵamyzdy ustadyq. Ýaqyty kelgende ádebıettegi búgingi aıtys-tartystar da sarapqa salynyp, bálkim, bizden góri ádebıetke keńirek qaraıtyn zerdeli synshylardyń oı talqysyna túsedi. Mine osy kezde, sol ýaqyttaǵy ádebıetshiler pendeshilik turǵydan aıtylǵan pikirlerge, baqaıeseppen jazylǵan syndarǵa nege jaýap bermegen degen zańdy saýal týady. Sondyqtan da men bul maqalany qazaq poezııasynda oıyp alatyn orny bar Ulyqbek Esdáýlettiń aqyndyǵyn qorǵaý úshin emes, keleshekte bizdiń de atymyzǵa kelýi múmkin kirden saqtaný úshin jazdym. Orystyń áıgili synshysy Dmıtrıı Merejkovskıı “Árıne talǵam týraly talasýǵa bolady. Alaıda talastyń da keıde maǵynasyzdyqqa ushyraıtyn kezderi bar. Mysaly siz eshqashan da mysyqqa shegirgúldiń (fıalka) hosh ıisiniń, shúıginshóptiń (valerıanka) ıisinen ádemi ekenin dáleldeı almaısyz. Muny túsiný úshin ómirge mysyq bolmaı jaratylý kerek” (D.M.Merejkovskıı, V tıhom omýte, Máskeý, Sovetskıı pısatel. 1991 jyl, 13 bet) degen eken. Basqasyn aıtpaǵanda sońǵy on jyldyń kóleminde, synnyń aýyzsyzdyǵyn paıdalanyp, baspasóz betterindegi Muhtar Maǵaýın, Ábdijámil Núrpeıisov, Qabdesh Jumadilov, Qalıhan Ysqaq… sekildi qazaq ádebıetiniń klassık jazýshylaryna qarsy orynsyz jumsalyp jatqan soıyldar, bizdiń keıbir synshylardyń ádebıetke bıik ólshemmen emes, mysyqtyń kózimen qaraı alatyndyǵyn ǵana ańǵartady. Táýeldi-táýelsiz basylymdardyń betterinde aıtylǵan syndardan (eger osylaı aıtýǵa bolsa) bıik parasattan góri óshpendiliktiń aıqyn lebi sezilip, top-topqa, jik-jikke bólinip, bir-birinen kek alýǵa kóshken keıbir ádebı toptardyń mysyq tileýles pıǵyly baıqalady. Árıne keleshekte bul týraly mádenıetti pikirtalas uıymdastyrylsa óz pikirimizdi bildirýge bolady, ázirshe biz mysyqqa shegirgúldiń (fıalka) de hosh ıisiniń bar ekendigin dáleldeýdi qajet sanamadyq.

Áńgimemizge qaıtyp oralsaq, Ulyqbek Esdáýlet tyrnaqaldy týyndylarymen-aq ádebıettiń esigin aqyn bolyp ashyp, poezııa deıtin jumbaq álemniń altyn saraıyna emin-erkin kirdi. Emin-erkin deıtinimiz, aqynnyń tyrnaqaldy týyndylaryndaǵy júreginen jyr bolyp tógilgen kesteli sóz ben kórkem oı, onyń qabilet-qarymyn ǵana tanytyp qoımaı, bolashaqtan úmit kúttiretin úlken talant ıesi ekendiginen habar berdi. Sondyqtan da ózindik qoltańbasymen tanylǵan Ulyqbek Esdáýlet alǵashqy jyrlarymen-aq óleń áleminde ózgeshe jol tabýǵa umtyldy. Ásirese aqynnyń osy ereksheligi onyń mahabbat lırıkasynan aıryqsha kórindi.

Ǵashyq jandy áldıleıtin án kerek,
Ǵashyq jannyń basyndaǵy hal bólek.
Jańbyr jaýsa tyrsylynan oıanam,
Izdep kelip, esik qaqqan sen be dep.

Qashan bolsyn qaıǵy kórmeı, júr aman.
Taǵdyrdan men basqa tilek suraman.
Kún astynda syńǵyrlasa kúmis sý,
Seniń kúlkiń estilgendeı qýanam.

Aqynnyń júreginen tógilgen aqjarma syry sezim pernelerin dál basyp, kim-kimdi de beı-jaı qaldyrmaıdy emes pe? Lırıkalyq qaharmannyń tabıǵat kórinisterinen, atap aıtqanda jaýǵan jańbyr, jarqyraǵan kún, syńǵyrlaǵan kúmis sýdan ǵashyq janyna tán úılesimdilik izdeýi ári tabıǵı, ári shynaıy shyqqan. Óleńdi oqyǵan kezde, ózińiz de aqynnyń lırıkalyq keıipkerimen birge, ǵashyqtyq dertine shaldyqqandaı áser alasyz. Ǵashyqtyq dertine shegendelgen sezim perneleriniń osylaısha bulqynýynyń zańdylyq ekendigine esh kúmandanbaısyz.

Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitap” atty jyr jınaǵyna alǵysóz jazǵan jazýshy Ábish Kekilbaı “aqyndy shyndap túsingiń kelse, týǵan jerin baryp kór” -degen qaǵıdany aldyǵa tartyp, shyn talanttyń shyǵýyna, kindik qany tamǵan topyraǵyndaǵy tamyljyǵan ásem tabıǵattyń zor yqpaly bolatyndyǵyna aıryqsha toqtalypty. Sóz joq aqynnyń lırıkalyq jyrlaryna, bala kezinde kórip, kóńiline túıgen kórinisterdiń zor áser qaldyratyndyǵy ras. Biraq soǵan qaramastan aqynnyń jan áleminiń sulý bolýy, kindik qany tamǵan týǵan topyraǵyndaǵy tabıǵattyń ádemi de, ásem bolyp jaratylýymen ǵana baılanysty emes. Allanyń qudiretine shek keltirýge bolmaıdy. Keıde ıt baılasa turmaıtyn, qý dalada záýlim báıterekter ósip shyǵady, keıde alapat kúsh ýata almaıtyn qara tastyń ózin gúl jaryp shyǵady. Sol sebepten de aqyn Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitap” atty jyr jınaǵyndaǵy óleńderiniń sulýlyǵy, eń aldymen onyń jan áleminiń tabıǵatymen baılanysty.

Shyndyǵyn aıtsam, Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitap” atty jyr jınaǵyn qolǵa alǵanymda, burynǵy oqyǵan kitaptaryndaǵy syrshyl álemimen qaıta qaýysham ba degen úkili úmittiń júregimde qylań bergeni ras. Jalǵan tirshiliktiń qıyndyǵynan sharshaǵanda:

Túsime búgin kirdi aýyl,
Túsimde júrdim bala bop,
Basymda oı joq zilmaýyr
Janymda muń joq, nala joq.

Páterden kóshken páterge,
Aqyny emes qalanyń,
Toıynǵan bal men shekerge
Erkesi ekem dalanyń.

Emshekten shyqqan balama,
Júrgem joq tipti sút te izdep.
Kilegeı tartqan anama
Tur ekem deımin “jutqyz” dep,

dep, bala bolýdy armandaıtyn aqynnyń qııalshyl keıipkerlerin qaıta kezdestirem be dep oılaǵam. Biraq qatelesippin. “Kıiz kitapty” sońyna sheıin oqyp shyqqanymda, buryn sońdy adam balasynyń aıaǵy baspaǵan jańa bir álemniń qalyń ormanyna kirgendeı áser aldym. Aqynnyń jan dúnıesiniń eseıip ketkenin baıqadym. “Kıiz kitappen” birge meniń de oıym óse túskendeı boldy. Eldiń, jerdiń, eń qorqynyshtysy rýhanı qundylyqtardyń azyp-tozyp bara jatqandyǵyn erekshe bir sezimtaldyqpen sýrettegen aqynnyń jyr joldaryn oqyǵanymda, zarlyq pen muńlyqtyń qaıǵyly úni qulaǵyma jetkendeı, jon arqama kirpi aýnaǵandaı, tula boıym túrshigip ketti.

Baq degenim sorǵa aınaldy,
taq degenim kórge aınaldy,
kókiregime sher baılandy,
tolaıym.

Jer degenim kebenek pe,
el degenim ebelek pe,
er degenim kóbelek pe,
aǵaıyn?!

Atameken – alyp tozaq,
moınyndaǵy qamyt qajap,
moıydyń-aý, ǵaryp qazaq,
ah uryp.

Qudaıym-aý, aqyn Ulyqbek Esdáýlettiń júreginen jyr bolyp tógilgen bul óleń joldarynda, aqtaban-shubyryndy zamanyndaǵy Qojabergen jyraýdyń janyn kúıdirgen yzaly muń ǵana emes, kókiregi sherge tolǵan búgingi ýaqyttyń qasireti jatyr ǵoı! Búgingi ýaqyttyń! Maǵan senbeseńiz, aqynnyń “Kıiz kitap” atty jınaǵyndaǵy taǵy bir óleńine zeıin qoıyp, Ulyqbek Esdáýlettiń tartylyp qalǵan Araldy kórgen sátindegi jan kúızelisine qulaq túrińizshi:

Júregimdi kim bar eken jebeıtin,
tilegimdi kim bar eken eleıtin.
qapelimde qarap qalyp aınaǵa
ózimdi emes,
kórdim Aral shóleıtin.

Men – kememin qańsyp qalǵan japanda,
men - keregim joq jıhazbyn Otanǵa,
men – denemin Qus jolynda adasqan.
men – kelemin indet bolyp jahanǵa.

Tula boıyńyzdy túrshiktiretin, qorqynyshty sýret emes pe bul? Aqynnyń osy jyr joldaryn oqyǵanda Aral ǵana emes, rýhanı dúnıesi jutap, tynysy tarylyp, shóleıt dalaǵa aınalyp bara jatqan álem elesteıdi kóz aldyńyzǵa. Aqyn shóleıtke aınalǵan Araldy jyr arqaýy ete otyryp, búgingi tańdaǵy adam balasynyń jan áleminiń ekologııasynyń azyp – tozǵandyǵyn keremet bir sezimtal sheberlikpen beıneleıdi. Sondyqtan-da “Kıiz kitapty” oqyǵan adamǵa, jaraly Baraq batyrdyń zary, kesheginiń emes. qazaqtyń búgingi jaraly rýhynyń sımvoldyq kórinisindeı áser qaldyrady.

Keýdeme meniń kúıdirip kıiz basyńdar,
bul jara sonda asqynbas,
týyrlyqty túrip, túndikti túre ashyńdar,
tamaǵyma da tas turmas.

Jarylǵan basqa qarama,
moıynda qalsa bolǵany,
tusap jibershi dalaǵa
joryqtan kelgen jorǵany.

Beý, aspannyń asty keń deıdi,
besikke syıyp, esikke syımaı júrsek te,
beımezgil ajal kelmeıdi
jabysqanymen tirsekke.

Mańdaıǵa bergen qaraǵaıdaıyn múıizdi
qalaǵan shaqta ózi qaǵady jaratqan,
basa túsińder, aıaımysyńdar kıizdi,
aıaımysyńdar Baraqtan?!
hhh

Aqyn Iosıf Brodskıı “Birden de tómen” (Menshe edınıy) atty ádebı essesinde poezııanyń ereksheligi týraly aıta kelip, “aqynnyń ómirin onyń ómirbaıanynan emes, óleń joldarynan izdeý kerek” degen oıyn bildiripti. Aıtsa aıtqandaı, rasynda da aqynnyń eshkim bilmeıtin, kópshilik úshin beımálim jan syry onyń óleń joldarynyń astarynda kómilip jatady emes pe? Aqynnyń kómilip jatqan oıynyń qunaryna tereń boılaǵanda ǵana siz onyń taǵdyryn túsinip, altyn saraıynyń kiltin tabasyz. Sondyqtan da Ulyqbek Esdáýlettiń dáýir tynysyn sýrettegen “Kıiz kitabyn” aqyn áleminiń barrometri dep qabyldaý kerek. Biz Ulyqbek Esdáýlettiń óleńderin tilge tıek ete otyryp, onyń ózine deıingi aqyndarmen úndestigin ádeıi izdemedik. Ár aqynnyń bir álem ekendigi ras bolsa, onyń shyǵarmashylyq labbaratorııasyna úńilgen synshy, kez-kelgen jyr súleıiniń týyndysynan eń aldymen eshkimge uqsamaıtyn ózine ǵana tán boıaýyn tabýǵa tyrysady. Adam balasy jaratylǵan kezde, jalǵan dúnıeniń esigin onymen birge óleń bolyp ashqan, myńdaǵan ǵasyrlyq tarıhy bar dana poezııada qaıtalanbaıtyn oı, qaıtalanbaıtyn ıdeıa, qaıtalanbaıtyn oqıǵa joq. Shyn talantty aqyndar, osynyń bárin óz júreginiń súzgisinen ótkizip, ózine tán boıaýymen órnektep, basqasha dúnıe jasaıdy.

Nege ekenin bilmeımin, ataqty jazýshy Fran Kafkanyń shyǵarmalaryn oqyǵan kezimde, onyń týyndylarynan áıgili sýretshi Shagaldyń kartınalaryn kórgendeı áserdi basymnan keshtim. Muny aıtyp otyrǵan sebebim, aqyn Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitabyn” oqý barysynda salǵannan-aq meniń kózime, qazaq tarıhynyń sýreti salynǵan ǵajaıyp kartına elestedi. Sol sebepten de aqynnyń “Qaly kilem” atty antıjarnamasyndaǵy:

Joq,
bul kilem satylmaıdy,
satylmaıdy,
oqyrman,
jutqan kezde aqyn qaıǵy,
kóz jasynan toqylǵan,

degen shyndyǵynyna rııasyz sendim. Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitap” atty jyr jınaǵy maǵan, temirdeı tózimdilikpen jazǵan aqynnyń uzaq jyldar boıǵy izdenisiniń jemisindeı kórindi. Sondyqtan da aqynnyń:

Kempirqosaq – túrli reńde,
kózdi jaýlap qubylar.
kóre bilseń bul kilemde
júregimniń túgi bar.

Ár órmegi
sezimmenen,
saǵynyshymmen boıalǵan,
bul kilemdi
kózim der em,
kórmege ony qoıa alman,
-dep, aıtýǵa tolyq qaqysy bar ǵoı dep oılaımyn.

Umytpasańyz áńgime barysynda, Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitabynyń” aqynnyń burynǵy jyr jınaqtaryna múlde uqsamaıtyn ózgeshe kórkem dúnıe ekendigin sóz qylǵanbyz. Obrazdy túrde aıtsaq, osy jyr jınaqty zeıin salyp oqyǵanymyzda, maqalamyzdyń tusaýkeserinde mysalǵa keltirgen aqynnyń tyrnaqaldy týyndysyndaǵy atasymen birge yrǵalǵan arbanyń ústinde kele jatqan armanshyl bala Ulyqbektiń endi óziniń de atasy sekildi kemeldenip, oıynyń tolysqanyn kórdik. Endi aqyn tabıǵattan tek kórkemdikti ǵana izdemeı, janyn mazalaǵan tereń oıdyń sáýlesine shomady.

Naızaǵaımen tilgilengen tastaryń,
Juldyzdarmen shegelengen aspanyń.
O, Ulytaý,
Ular úndi dastanym,
Maǵan qabaq ashpadyń.
Jartastaryń jaraqatty júrekteı,
Zymyraǵan ǵasyrlar-aı
qas-qaǵym.

… Tamǵan qannan tas órtenip barady!
Tańatuǵyn kim bar myna jarany?
Talqan boldy toǵyz kózdi kireýke,
Tars aırylyp dúnıeniń talaǵy,
Qars jabyldy qaraly aspan qabaǵy.

Bul aqynnyń Dospambet jyraýdyń jaraly beınesin sýrettegeni. Endi aqynnyń ushaqta kele jatyp, týǵan jeri Zaısandaǵy zilzalany estigen sáttegi kúızelisine nazar buryńyzshy:

Et-júregim túsken syndy pyshaqqa,
men otyrmyn,
nege otyrmyn ushaqta?
Aqsha bulttar syrǵyp jatyr áınekten,
sál umtylsam tolatyndaı qushaqqa.

Men otyrmyn kók aspandaı jyrtylyp,
janaryma jas kep qaldy irkilip.
sonaý-sonaý…
aqsha bulttar astynda
jatyr meniń týǵan jerim silkinip..

Ádiline júginsek, “Kıiz kitaptaǵy” tarıhı tulǵalardyń keýdesine syımaǵan muń-sher búgingi qoǵamnyń shyndyǵynan habar bergen qazirgi alasapyran ýaqyttaǵy jaraly rýhtyń kórinisi ispettes. Óz basym Ulyqbek Esdáýlettiń “Kıiz kitap” atty jınaǵyn, qus qanatyna jazylǵan jyrǵa teńer edim. Myna alasapyran zamanda, adamzat balasy óziniń ómirinen qaýiptenip, qustardy jappaı qyryp jatqanda, Ulyqbek Esdáýlettiń jyrlary, mamyq bulttardyń qasynda júrgen kıeli qarlyǵashtyń shyrylyn eske túsirip, kóńilińe mazasyz oı salady. Qulaq túrip kórińizshi:

Bilmeımin qandaı týystyǵym bar quspenen,
Bul dúnıede eshkim joq maǵan ush degen
Biraq ta dáıim túsimde ushyp júrem men.
Bir qanat qaqsam-
Qalyqtap jerge túspegem.
Nemese:
Qarlyǵashtar,
quıylyp qubyladan.
kelińdershi kóktemde tiri maǵan.
men sendermen o basta birge týyp,
ózderińmen órbigem bir uıadan.

Aqynnyń osy jyr joldarynan soń adamnyń quspen týystyǵyna senbeı kórińiz! Ulyqbek Esdáýlettiń totyqusqa arnaǵan myna bir óleńinen, saǵynyshpen birge, synaǵyn salǵan jalǵyzdyqtyń da lebi aıqyn sezilgendeı:
Altynmen toryń aptalǵan.
Ózegiń toly ókinish.
Men týyp-ósken jaqtardan,
Tartý bop kelgen totyqus.

Keıýaqta boldyń syrlasym,
Totym-aý, meniń totym-aý.
Beıýaqta boldyń muńdasym,
Bizdiń de kóńil jetim-aý.

“Kıiz kitap” atty jyr jınaǵyndaǵy bir óleńinde aqyn Ulyqbek Esdáýlet ózinniń ómiriniń jetetin nysanasyn basqaǵa emes, qus jolyna teńeıdi.

Qus jolyna jetkenshe sendelemin,
Jetken kúni basylar shóldegenim.
Toqtata almaı túnerip turarsyńdar,
Taýǵa tartqan tabyttyń dóńgelegin.

Qulaǵyna
Qorqyttyń kúıi sińbeı,
Qoǵam qalar Betpaqtyń búıisindeı.
Jyrlarymnyń juparyn jutarsyńdar,
Julyp alǵan jýsannyń ıisindeı.

Juldyz da emen,
Aı da emen,
Kún de emespin.
Perishtege teńemes múldem eshkim,
Men ketermin ózimniń Qus jolymmen
Naızaǵaıdyń taǵdyryn kúndemespin.

Basqasyn bilmeımin, búgingi tańda eń aldymen qyrylyp jatqan qustarǵa meniń janym qatty ashıdy. Sol qustarmen birge bizdiń rýhymyz quryp, myna dúnıeniń sulýlyǵy sónip bara jatqandaı ma, qalaı? Álemdi sulýlyqtyń ǵana qutqaryp qala alatyny ras bolsa, óz qolymyzben qyryp jatqan sulý qustarmen birge, kúnderdiń kúninde myna keremet dúnıe de qurdymǵa kete me eken? Múmkin álemdi saqtap qalý úshin adamzat balasy eń aldymen Qudaıǵa jalbarynyp, sosyn qusqa eskertkish ornatyp, olardan keshirim suraýy kerek shyǵar. Nege ekenin bilmeımin, jalǵan tirshiliktiń ý-shýynan jalyǵyp, saǵyna kútken jalǵyzdyǵymmen betpe-bet qalǵan sátterimde Ulyqbek aǵamnyń “Kıiz kitabyndaǵy” myna bir óleń joldary keýdemde qus sekildi saıraıdy da turady:

Ómir,
saǵan
keldim-kettim
sonda neni tyndyrdym? –
zerin terip zeńgir kóktiń,
botanany tundyrdym.

Ómir,
saǵan
bardym-qaıttym,
tańǵy shyqty mekendep,
Qudaıyma qaıǵyńdy aıttym,
Qulaq túrer me eken dep…

Pikirler
Redakııa tańdaýy