(nemese «Garantııa» fılminen keıingi oı)
Sońǵy kezderi kıno túsirý jeke bızneske aınalyp ketti. Rejısserler kınony el qamy úshin túsirmeı, qalaı jaqsy paıda tabam dep, qalaı reıtıngti arttyram dep bas qatyrady. Soǵan qaramastan, óz kórermenderine tálim-tárbıe berip, qazirgi zamannyń dertine aınalǵan máselelerdi qozǵaýdy maqsat tutatyn rejısserlerdiń bar ekenine kózim jetti. Túrkistan oblysynyń «Jastar resýrstyq ortalyǵy» jyl saıyn jastarǵa arnalǵan úlgi-ónegelik, tárbıelik máni bar fılmderdi kórermenderdiń nazaryna usynýda. Jastardy kıno arqyly tárbıelep júrgen rejısserlerdiń biri Serik Talasovtyń «Garantııa» fılmi kórermenderdi tebirentip, kóńilderine tereń oı saldy. Serik Talasov 2013 jyly «Jańǵyryq» atty fılmimen kópshilikke tanylǵan edi. Qazirgi tańda «Januıa», «Boıjetken», «Helloý aýyl» fılmderi men «Baryńdy baǵala!», «Ámııan», «Baılyq», «Ótelmes borysh», «Ustaz» syndy qysqa metrajdy kınotýyndylary kópshiliktiń yqylasyna bólenýde. Serik Talasovtyń «Garantııa» fılminiń basty artyqshylyǵy – kıno taza qazaq tilinde túsirilgen. Árıne, arasynda bireń-sarań jastardyń qoldanyp júrgen jargon sózderi men «arzymaıdy» degen dıalekt sóz, orys tilindegi sózder kezdesip qalady. Bálkim, jastarǵa arnalǵan fılm bolǵandyqtan solaı ádeıi kiristirdi me eken? Rejısserdiń aıtýynsha, fılm túsirýge memleketten qomaqty qarjy bólinbegendikten, qıyndyqtar kóp týyndaıdy. Mysaly, «Alıment» qysqa metrajdy fılmin túsirýde senarıst bolmaǵan, al eń alǵashqy «Jańǵyryq» fılmin túsirý úshin bar bolǵany 230 myń teńge jumsalǵan eken. Qarjy jetispese de, kıno túsirýde rejısserdiń izdenisi men eńbegine, aqyldylyǵyna tántimin.
«Garantııa» fılmi – tárbıelik máni zor, kópshilikke jetkizer oıy tereń kórkem kınotýyndy. Fılmde ózekti problemalar qozǵalyp, áleýmettik máseleler qamtylǵan. Fılm baqytsyzdyqqa dýshar bolǵan, berekesi men quty qashqan otbasy jaıly. Basty másele – ene men kelinniń arasyndaǵy qarym-qatynas, kúndelikti urys-keris, túsinispeýshilik. Ákeniń jary men anasynyń qarym-qatynasy, balasynyń tárbıesine nemquraıly qaraýy. Otbasyn sútteı uıytyp, úıdiń yryzdyǵyn keltiretin ana emes pe? Ene men kelinniń arasyndaǵy syılastyq, súıispenshilik otbasynyń barlyq múshesiniń kóńil-kúıine áser beredi. Fılm munymen qatar, elimizdegi máseleniń barlyǵy para arqyly sheshimin taýyp jatqandyǵyn da batyl beıneleıdi. Basty rólderdi Safaralıeva Uljalǵas, Sarypbekova Jáýdir, Nurman Rýslan, Omarov Oljas, Qalybaev Ǵalymjan jáne tanymal jaıdarmanshy Ulan Mamyrbekuly somdaıdy. Ulan Mamyrbekuly fılmde de óziniń beınesine uqsas kóńildi, ashyq-jarqyn, ázilkesh «Ulan» atty keıipkerdiń rólin oınaıdy. Serik Talasovtyń árbir týyndysy kórermen úshin qymbat, qazirgi zamanda jastardyń tárbıesi jaıly fılmder aýadaı qajet ekeni – ýaqyttyń ushqyr talaby. «Garantııa» fılmi arqyly otbasynyń baqytty bolýy úshin árbir otbasy múshesi jaýapkershilikti óz moınyna alyp, jumyla kúresýi kerek, bir-birine qoldaý kórsetip, qıyn sátterde birin-biri qoltyǵynan demep, túsine bilýi qajet ekenin uqtym. Serik Talasovtyń shyǵarmashylyq jumysyna sáttilik tilep, jańa týyndylarynyń jaryq kórýin asyǵa kútemin. Memleket Serik Talasov syndy rejısserlerge úlken senim artyp, qomaqty qarajat bólse, ol kisiniń esh ókinbeıtindeı qundy dúnıelerdi kórermenderge tartý etetinine kózim ábden jetedi.
Aısulý Sezhan,
Abaı atyndaǵy orta
mektep-gımnazııasynyń
11-synyp oqýshysy.
Ǵylymı jetekshisi: Jıdegúl Ábdijádilqyzy
