Derbes elge aınalǵan Qazaq handyǵynyń nyǵaıa túsýine shyǵysta 1635 jyly Batys Mońǵolııany mekendeıtin, Oırat odaǵyna kiretin taıpalardyń birigip, Jońǵar (Sol qanat) handyǵyn qurýy jáne bul memlekettiń o bastan-aq qazaq jerine kóz tigýi Qazaq handyǵynyń táýelsizdigine úlken qaýip tóndirdi. Bul tusta qońyrat Alataý, alshyn Jıembet, shapyrashty Janaı men Qarasaı, Áıteı, arǵyn Qompaı jáne Aǵyntaı, naıman Kókserek, qańly Sarbuqa, dýlat Qudaıberdi, Jaqsyǵul, sýan Eltindi batyrlardyń taıpalyq jasaqtary qazaq hany Esimniń kórsetken úlgisimen qazaq jerin qorǵaýǵa bel sheshe kiristi.
Qazaqqa qatty óshikken kóshpeli memlekettiń alǵashqy bıleýshisi Batyr qońtaıshy boldy. Ol Tarbaǵataı taýynyń bókterinde 1640 jyly quryltaı shaqyryp, onda barlyq Oırat taıpalaryna ortaq «aadjın bıchıg» (Dala erejesi) dep atalatyn zań qabyldady. Batyr kórshi jatqan Qazaq handyǵynyń tamyryn basyp kórý úshin sol tustaǵy qazaqtyń naıman Toqymtaı (Tórtqara) bı, arǵyn Nurqoja bı, shapyrashty Dáýlet bı tárizdi iri bılerin de osy quryltaıǵa qonaqqa shaqyryp, olardyń ıyqtaryna ekijúzdilikpen shapan japty da, kóp keshikpeı-aq tas qudaıǵa tabynýshylardyń qazaq jerine qandy joryqtaryn qaıta bastap berdi. 1643 jyly eńsegeı boıly er Esimniń uly Jáńgir asyǵys jınalǵan azǵana qolmen Orbulaqta Batyr qońtaıshynyń 50 myńdyq áskerine qarsy soǵysýǵa májbúr boldy. Alshyn Jalańtós batyrdyń bastaýymen Alty ata Álim rýlarynan jasaqtalǵan 20 myń sarbaz kelip jetpegende, qazaqtar qıyn jaǵdaıda qalatyn edi.
Birbetkeı de qaısar Jáńgirdi halyq qurmettep «Salqam Jáńgir» atandyrdy. Alaıda Jáńgirdiń qalmaqpen jekpe-jekte qaıtys bolýy jaǵdaıdy ýshyqtyryp jiberdi. 1653 jyly qaıtys bolǵan Batýr qońtaıshynyń ornyna taqqa talasqandar arasynan jeńiske jetken Qaldan Boshoqty qazaqtarǵa qarsy jańa soǵysty jalǵastyrdy. Ol 1680 jyly Jarkent qalasyn basyp alyp, batysqa jyljydy. Alaıda 1681 jáne 1683 jyldary onyń áskerleri Saıram qalasyn jantalasyp qorǵaǵan qojalar men dýlattyń Sıqym, Botbaı tárizdi atalarynan jasaqtalǵan sarbazdardan ońbaı jeńildi.
Osy tusta jońǵarlardyń ózara alaýyzdyǵy órshı túsip, olardyń birazy batysqa qonys aýdaryp, Edil men Jaıyq arasyn qonys etti. Munyń ózi qalmaqtardyń batystaǵy qazaqtarǵa jortýyldarynyń bastalýyna jol ashty. Osylaısha, qazaqtar eki jaqty qyspaqta qaldy. 1685 jyly Qaldan Boshoqtynyń qolbasshysy Seýan Rabdan Saıram qalasyna úshinshi ret joryq jasap, qalany basyp alyp, halqyn aıaýsyz qyrdy. Bul joly qalmaqtar aıtarlyqtaı tabystarǵa jete tursa da, shapyrashty Qarasaı, arǵyn Aǵyntaı, naıman Kókserek, qańly Sarbuqa batyrlardyń taıpalyq jasaqtaryna kezdesip qalýdan qaımyǵyp, Táýke han otyrǵan Túrkistan qalasyn mańaılaýǵa bata almaı qaıtyp ketti.
Jońǵarlarǵa qońtaıshy bolǵan soń Seýan Rabdan qazaq jerine 1711-1712, 1714, 1717-1718 jyldary birneshe dúrkin aýyr joryq jasady. Ári Qazaq handyǵymen, ári ın ımperııasymen bolǵan katygez soǵystar aqyrynda jońǵarlardyń ózderin turalatty. Onyń ústine «jyǵylǵanǵa – judyryq» degendeı, osynyń aldynda úsh jyl buryn qatty qystyń saldarynan bolǵan qyrǵyn jut olardy taǵy da oısyratyp ketti. 1717 jyly Táýke qaıtys bolǵan soń, qazaqtyń tóbe bıleri onyń uly Bolatty taqqa otyrǵyzdy. Táýkeniń ólimi ata jaý – jońǵarlardyń eńsesin tiktep, olardy qazaqqa qarsy joryqqa qaıta yntalandyrdy.
Alǵash jońǵarlar Qarataý baǵytynda Uly júz rýlary mekendeıtin aımaqtarǵa aýyz saldy. Osy mańda qazaqtyń Úsh júziniń handarynyń (Ábilqaıyrdyń, Jolbarystyń, Bolattyń) aralary jaqyn ornalasqan edi. Qazaqtar osyndaǵy ózender boıynda qorǵan qamaldar salyp, jońǵar áskerlerin osyndaı bekinister mańynda kútip aldy. Bul shaıqastarda qazaq batyrlary erekshe erlik kórsetti. Biraq mundaı erlikter rýlyq bytyrańqylyqty joıa alǵan joq. Rýlyq batyrlardyń sońynan ilesken asyǵys jasaqtalǵan qazaq jasaqtary tonaýshylyq soǵysqa aldyn ala daıyndalyp, zeńbirek súıretip, tyǵyz toptasqan qalmaq áskerlerine turaqty qarsylyqtar kórsetýde qaýqarsyzdyq tanytty. Onyń ústine, osyndaıda Úsh júzdiń basyn qosyp, ortaq maqsatqa berik yntalandyratyn Táýke hannyń orny úńireıip turdy. Onyń taǵyna otyrǵan Bolattyń bıligi bosań bolyp, ol qazaqtardy qanaǵattandyrmady. Osyndaı álsizdik Ábilqaıyr basqarǵan qazaq qoldarynyń 1718 jyly Aıagóz shaıqasynda jeńilip qalýlaryna alyp keldi. 1722 jyly shyǵystaǵy ın ımperııasynyń boǵdyhany Kansıdiń qaıtys bolýy jáne osyǵan baılanysty olardyń jońǵarlarǵa ózderiniń saıasatyn ózgertip, bitimge kelýdi usynýlary Jońǵar handyǵyn kúsheıte tústi. Sondyqtan da qońtaıshy Seýan Rabdannyń jınaǵan 30 myń adamnan turatyn áskerin bastaǵan onyń balasy Shono Loýzan 1723 jyly erte kóktemde Shý men Talas óńirine basyp kirdi. Jaý Dýlat rýlaryn jáne olardy qoldaǵan Ysty, Oshaqty taıpalaryn jappaı qyrǵynǵa ushyratyp, olar Tashkentke qaraı sheginýge májbúr boldy.
1724 jyly Ábilqaıyr men Sámeke handar basqarǵan batyrlar qasıetti Túrkistandy jaý qolyna bermeý úshin jantalasa kúresti. Alaıda zeńbirekpen atqylaǵan jońǵarlar qala qorǵanyn tas-talqan etip qıratty. Qazaq rýlary sońdaryna túsken qalmaq jasaqtarynan bas saýǵalap, Tashkenttiń aınalasyna da turaqtaı almaı, Hodjent mańyna jáne Shyǵys Buqaradaǵy Nurataǵa deıin kóship bardy. Bul qasiret «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» degen atpen halyq jadynda sandaǵan ǵasyrlar boıy saqtalyp qaldy. Desek te, qazaq batyrlary týǵan jer úshin qalmaqtarmen jan aıamas soǵystarǵa bardy. Úlkendi-kishili osyndaı kóptegen shaıqastar bolǵan jerler tarıhqa «Qalmaqqyrylǵan» degen atpen endi. Olardyń ishindegi eń irileri Bulantydaǵy jáne Ańyraqaıdaǵy urystar boldy.
Bularda Qabanbaıdyń, Bóribaıdyń, Aqtamberdiniń jasaqtary jaýdy japyryp jeńdi. Alaıda óńmeńdep alǵa umtylǵan jońǵarlar 1739 jyly Orta júzge basyp kirip, arǵyn, kereı, ýaq taıpalaryn edáýir qyrǵynǵa ushyratty da, kóp keshikpeı Tashkent jáne Túrkistan baǵyttaryna qaraı oıysyp, Orta júz hany Ábilmámbetti Kishi júz aımaǵyndaǵy Elek jáne Jaıyq ózenderi aralyǵyndaǵy aımaqqa sheginýge májbúrledi. Osy tusta Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Shaqshaquly Jánibek, Tama Eset, Ýaq Baıan, Tabyn Bókenbaı, Shaqshaq Bógembaı, Súıindik Oljabaı, Básentıyn Malaısary, Taraqty Baıǵozy, Tobyqty Mamaı, Atyǵaı Qulsary, Quleke, Jápek, Andyqoja bastaǵan jasaqtar janqııar erlikterimen erekshe kózge tústi.
Jońǵarlarǵa Qaldan Seren han bolǵan tusta (1727-1745) Uly júz rýlary qoqandyqtarmen birigip, qalmaqtarǵa qarsy qýatty odaq qura bildi. Buǵan qyrǵyzdar qosylyp, endi Uly júz jerin jaılaǵan qalmaqtardyń tym-tyraqaı qashýlary bastaldy. 1750 jyldan soń jońǵarlardyń zaısańdarynyń taqqa talasqan ishki tartystaryn Abylaı han (1734-1781) eptilikpen paıdalana bildi. Batyrlarǵa súıengen Abylaı han Uly júz jerine talasqan qyrǵyz rýlaryn da baǵyndyrdy.
Qazaq handyǵynyń táýelsizdigin saqtap qalýda Asy (Túrkistan) mańyndaǵy Kúltóbedegi jıyndar, 1710 jyly shaqyrylǵan Qaraqum keńesi, 1726 jyly bolyp ótken Ordabasydaǵy jıyn, 1730 jylǵy Ulytaý jıyny, 1752 jylǵy Ulytaý keńesi, 1762 jylǵy Qarqaraly quryltaıy úlken ról atqaryp, qazaqtyń «etek-jeńi» jınalǵan yntymaqshyl ultqa aınala bastaǵanyn kórsetip berdi. Qazaqtyń basyn qosýda osyndaı qıly kezeńde jalpyulttyq deńgeıdegi úısin Tóle bı, qarakesek Qazbek bı, alshyn Áıteke bı kósemdik, qaıratkerlik tulǵalarymen halyqtyń súıispenshiligine bólendi. Olardy taıpalyq deńgeıdegi naıman Aqylbaı bı, Qaraqalpaq Jańgel bı, shapyrashty Qazbek bek, Qyrǵyz Tólekeı bı, tórtqara Taýqymet bı, ysty Nurmambet bı, jalaıyr Jolbarys bı, alban Syrymbet bı tárizdi kóptegen halyqtyq tulǵalardyń qoldaýy qazaqty biriktire tústi.
Talas OMARBEKOV,
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Qazaqstan
tarıhy kafedrasynyń meńgerýshisi
