Qazaq tarıhyna jańa kózqaras

4688
Adyrna.kz Telegram

Qazaqtar eń ejelgi halyq pa? Osy jáne basqa suraqtar bizdiń ­otandasymyz Ádilbek Ishanbekuly Arynǵazyny es bilgeli tolǵandyryp, maza bermeıdi. Onyń tarıhqa qyzyǵýshylyǵy Qazaqstan tarıhy, mádenıeti men tiliniń álem tarıhymen baılanysyn qarastyratyn ǵylymı-tanymdyq aqparat retinde jazylǵan «Khuman» («Quman») atty zertteýin jazyp shyǵýyna sebep bolyp otyr. Atalmysh eńbekte qazaq mádenıeti men tarıhynyń álemdegi eń ejelgi mádenıetterdiń qatarynda ekendigi keń kólemde taldanady jáne avtor óziniń taldaýynda adamzattyń damý kezeńderine de jetkilikti nazar aýdarady.
Ádilbek Ishanbekulynyń óz zertteýin «Khuman» dep ataýy beker emes. Sebebi ol qazaq tilindegi quman sóziniń aǵylshyn tilindegi human («adam») sózine uqsastyǵymen qatar, álemdegi eń ejelgi Qomanı halqynyń atyna jáne «Cumans» degen ataýmen belgili bolǵan orta ǵasyrdaǵy qypshaq birlestiginiń batys tarmaǵynyń ­ataýyna sáıkestigin de megzeıdi.

«Khuman» kitabynyń avtory Qomanı, Kýman jáne Qazaq ataýlaryn taldaýdy ­sonaý Afrıka qurlyǵynan bastaıdy. Bulaı etýin zańdylyq deýge bolady. Óıtkeni ǵylymı túsinik boıynsha adamzat damýy osy «qara» qurlyqtan bastaý alady. Aspanmen talasqan, álemdegi tanymal eń ejelgi pıramıdalar da osy jerde ornalasqan. Olardyń biri – Kaır qalasynan 30 shaqyrym jerdegi Joser men Gıza jotalarynda qonys tepken Heops ­nemese Gıza pıramıdalary. Zertteý barysynda avtor Ejelgi Mysyrdyń da qazaqtarǵa qatysyna toqtalady. «Sizdiń oıyńyzdy bilgim keledi» degen avtordyń suranysynan keıin, onyń zertteý jumysymen tanysý barysynda avtordyń keltirgen kóptegen dálelderiniń jaı syldyr sóz emes, irgetasy berik negizdelgen pikir ekenine kózim jetti.

Men óz zertteýlerimde 40 myń jyldaı tarıhy bar Amerıka qurlyǵyndaǵy ejelgi «úndisterdiń» tilinde qazaq sózde­riniń kezdesýi, túrki mádenıetiniń ejelgi ulttardyń qatarynda damyp kelgenin únemi aıtyp júrmin, al «Khuman» eńbeginde avtor qazaq mádenıetiniń, tili men tarıhynyń odan da tereńde jatqanyn, tipti Afrıkanyń 150 myń jyldyq tarıhy bar Qomanı (Sán, Hadza) halqynyń tilinde qazaq sózderiniń kezdesýine dálel keltirip, tarıhı, etnolıngvıstıkalyq baılanys taýyp otyr. Tipti Qomanı halqy budan da ári 600 myń jyldyq tarıhy bar ejelgi halyqtyń jalǵasy ekenin de kórsetip ketedi. Bul másele erekshe kóńil bólýdi jáne odan da tereń zertteýdi kerek etetini sózsiz.

Men baıyrǵy altaılyq babalarymyzdyń osydan 40 myń jyl buryn shyǵystaǵy ­Berıng jer moınaǵyn túıreı ótip, aldymen Soltústik ­Amerıka qurlyǵyna qonystanyp, kele-kele Ortalyq Amerıkaǵa, odan ári júzdegen ǵasyrlardy artqa ­tastap, Ońtústik Amerıka qurlyǵynyń qıyr shetine deıin jetkenin zertteı kelip, olardyń baıyrǵy Meksıka jerinde ǵajaıyp pıramıdalar somdaǵan astek jáne maııa halyqtarynyń tarıhy men mádenıetiniń túrki halyqtarynyń, onyń ishinde qazaq halqymen mádenı jáne tarıhı turǵydan ǵana emes, lıngvıstıkalyq jáne genetıkalyq turǵydan da tamyrlas ekenin naqty derektermen dáleldesem, Ádilbek Ishanbekuly ejelgi qazaqtardyń da pıramıdalar somdaǵanyn «Khuman» atty eńbeginde alǵa tartady jáne pıramıdalardy eń alǵash salǵan qazaqtar, tipti Mysyr ­pıramıdalary men Shýmer pıramıdalarynyń izinde ejelgi qazaq pıramıdalarynyń negizi bar ekenin málimdeıdi. Bul paıymyna dálel retinde amerıkandyq ǵalym P.B.Golden «Ortaǵasyrlyq Evrazııa Qypshaqtarynyń dini» atty eńbegindegi:«Jýanvıldiń ­zamandasy, Gılom Rýbrýk Deshti-Qypshaqqa jasaǵan sapary jaıynda olardyń jerleý salttaryn sıpattaıdy. «Qumandar dáýletti kisilerdiń beıitin pıramıda, shoshaq tóbeli úı túrinde salady, qoldaryna quman ustap shyǵysqa qaraǵan balbaldar ornatady. Keı tustarda kirpishten, tastan qalanǵan munaralar men úılerdi kórdim. Alaıda onda tastar tipti joq» dep jazǵanyn kóldeneń tartady.

Qazaq, Túrik jáne Túrki ataýlaryn eń ejelgi sanalatyn Afrıka halyqtarynyń ataýlaryna uqsatyp, Shýmer ataýyn SýmyrynShymyr jáne Kókmuryn tekteriniń ataýlarymen baılanystyrady. Ejelgi Shýmer sózderiniń arasynan Álim, Aral, Qazaly sózderin taýyp, Adaı, Qypshaq, Qazaq, ÚńgitÚısin, Ysty, t.b. qazaq ataýlary men tekteriniń maǵynalaryn Ejelgi Shýmer, Mysyr, Qytaı, Arab, Evreı tarıhtarymen etene baılanysady degen túıindi oıdy ortaǵa tastaıdy.

Avtordyń taǵy bir ashqan jańalyǵy qazaq tilindegi kóptegen sózderdiń Ejelgi Mysyr sózderine uqsastyǵyna kóz jetkizip, endi bireýlerin álgilerge sáıkes degen paıym jasaıdy. Sondaı sózderdiń biri retinde qazaq tilindegi «qut» sóziniń ejelgi mysyrdyń «khut» sózimen maǵynalas ekenin tabady.

Kitaptyń, ásirese erekshe kóńil bóletin tusy – Ejelgi Shýmerge qatysty pikirler men aǵylshyn-shýmer-qazaq sózderiniń salystyrma sózdigi. Bundaǵy sózder men sóz tirkesteriniń uqsastyǵy myńnan asa qatardan baıqalady. Bul sózderdiń birqatary kitapta proto-altaı jáne proto-túrki sózderimen salystyrylyp, taldanǵan. Sondaı-aq kópten beri sheshilmeı kele jatqan «ýng-sang-gıg», «kı-en-gır», «kı-emen-gır» sııaqty termınderiniń maǵynalaryna avtor túıin tarqatar usynystar aıtady.

Zertteýshiniń paıymdaýynsha, Túrki, Qazaq, Anglo-Sakson jáne Slavıan halyqtarynyń ata tekteri bir halyq bolyp keledi. Ádilbek Ishanbekuly anglo-saksondardyń qazaqqa qatysy týraly qaǵıdasyna «Qazaqtar men aǵylshyndardyń týystyǵy jaıly» jáne «Old-New Anglo-Saxons» atty qazaq jáne aǵylshyn tilderinde jazylǵan maqalalarynda birshama toqtalǵan. Endi sol oı-tolǵaýlaryn «Quman» eńbeginde barynsha keńirek tarqatady.

Jalpy «Khuman» atty zertteýindegi árbir taqyryp jeke-dara kitap etip basyp shyǵaratyndaı túıtkildi pikirlerge toly. Avtor Ejelgi Rýs jazbalaryndaǵy Pecheneg, Polovy, Torkı jáne t.b. ataýlardyń maǵynasyna da jańa mán beretin dáıekterdi kiristirip, dáleldemelar keltiredi.

Qazaq ataýynyń «kıe», «qustar men janýarlar», «adam», «Jer», «Aı», «Kún» sııaqty uǵymdar men ataýlarǵa tikeleı baılanysyn kitaptyń ón boıynda ­tarıhı sáıkestikterdi alǵa tartý arqyly qarastyrady.

Avtor zertteýin ǵylymı-tanymdyq, ıaǵnı ǵylymı-kópshilik ádebıet retinde tanystyrady jáne osy janrǵa sáıkes kelý úshin Ádilbek Ishanbekuly aıanbaı eńbek etkeni kórinip te tur. Óıtkeni ol qazaq aýyz ádebıeti jáne salt-dástúri, shejiresimen birge dúnıejúzilik tarıh, mádenıet, fılosofııadan jáne qustar men janýarlar týraly, geografııa sııaqty ilimderden de kende emes ekenin baıqatyp otyr. Sonymen qatar bul eńbekte ol aǵylshyn tiline aýdarylǵan Ejelgi Shýmer, Akkad, Mysyr, Qytaı, Grekııa, Parsy jáne Kelt sózdikterin paıdalanǵan. Osy tusta zertteýshiniń jaı ǵana aǵylshyn tiliniń mamany, ıaǵnı fılolog ekenin ári eshqandaı ǵylymı ataǵynyń joq ekendigine qaramastan, óte tereń oıly zertteýshi ǵalym ekenin eskergen jón.

Zertteýdiń negizgi bóligin Ejelgi Grek derekterinde Qazaqııa degen ataýmen belgili bolǵan b.d.d. 1500 jyldary ómir súrgen memleket jónindegi paıymdaýlar alady. Máselen, ejelgi Qazaqııa áskerı-demokratııalyq memleket bolǵanyn túıindeı kelip, Ádilbek Ishanbekuly sol memleketti ejelgi qazaqtardyń qurǵanyna shyn kóńilimen senip qana qoımaı, pikirin dáleldeý úshin kóptegen tujyrymdar keltiredi. Sol tujyrymdarynyń biri «qa­zaq» ataýynyń bir maǵynasy «erikti» degendi bildiretin erkin, demokrat degen uǵymdarmen balamalas bolyp tabylatynyn alǵa tartady. Osyǵan oraı, «qazaq» ataýynyń bir maǵynasy «erkin» degendi bildirýi, Shýmer tilindegi dýmýgırgı «erkin adam» sózin qazaq tilindegi dúmeý, ıaǵnı «jınalý», týma (dúnıege erkin kelgen, naǵyz) sózderimen jaqyndastyryp, shýmerdiń dýmýgırgı sóziniń «qazaqtyń dúmeý «jınalý» degen sózine negizdelip tur» degen qaǵıdaǵa taban tireıdi. Tipti grektiń demokratııa / δημοκρατία «el bıligi» sózi δῆμος «halyq» + κράτος «bılik» tirkesterinen turýy, qazaqtyń dúmeý + qaraý sózderine jaqyn keledi, demek, erkin sózi, ıaǵnı qazaq ataýy demokratııa sóziniń sınonımi dep tanıdy. Qazaqııa «qazaq» ataýymen tek aty jaǵynan ǵana emes, maǵynalyq turǵydan da sáıkes kelýin avtordyń dáleldeýi qısynsyz emes. Demokratııa sózin biz osy kezge deıin grek sózi deımiz. Ádilbek Ishanbekuly Arynǵazy bul eńbeginde demokratııa sóziniń túp-tórkinin qazaq sózi dep dáleldeıdi. Jáne buny bos sóz emes, dáıekti pikirlermen naqtylap otyr. «Khuman» atty kitabynan úzindi retinde myna tustaryn oqyrman nazaryna usynǵan artyq bolmas:

«Qazaq sózi birinshi «Q» árpine deıin bólinip: yq, qy, h jáne kk dep dybystalyp, yǵý, egý, eki, júr jáne  degen maǵynalardy beredi. Qazaq halqy úshin úıdiń ózi kıeli oryn jáne ol shýmerler men ejelgi mysyrlyqtar úshin de solaı bolǵan. Shýmer tilinde kıeli oryn degen Kı-zaq / Ki-zàḫ, al ejelgi Mysyr tilinde Párraý /Pharaoh (ˈfeɪ.roʊ; Coptic / Koptık tilinde: Pǝrro). Bul sóz perǵaýyn degendi de bildiredi jáne ataýy – pr ꜥꜣ, /ˌpaɾuwˈʕaʀ/párýar – Uly (Aq) otaý degen maǵynany beredi. Osy sózdegi pr –«úı» (qorǵan / kıe) dep, al mynaý belgi – ꜥꜣ – «kolonna» (tireý / baqan /ýyq/tuǵyr/bosaǵa) dep aýdarylady. Bul sózdiń mysyr tilindegi sınonımi Aq / aH - tam, kıe, aq otaý. Sonda perǵaýyn degen qazaqtyń aq, kıe nemese bir degen sózine sáıkes keledi. Al bir jáne kıe sózderiniń sınonımderi – árýaq nemese pir jáne biriktirý (salý) men berik, ıaǵnı bosaǵa (qypshaq jáne orta júz tańbasy). Párýar sóziniń balamasy qazaq tilindegi besik, pashyn, bóri, bórik, búrkeý, topyraq proto-túrki tilindegi b(i)ar-k «qurylys (ǵımarat), úı, úı-jaı», proto-altaı tilindegi bịare «salý, qurý», bṓrk῾i «jabý, jabqysh»: dońǵ. pugutu- «ińir»; mońǵr. puger «jabý», proto-túrki bȫrk «telpek, bas baý», Kum. böròk, pĭro (~ b-) «qus tumsyǵy, muryn» dep oılaımyn. Osymen birge, aǵylshyn tilinde sparrow «torǵaı»; haladj jáne ózbek tilderindegi paranda «qus» degen sózderge jaqyn kelse, shýmer tilindegi piring «arystan», «jaryq», pisag, pisan «(ashyq) sebet, qorap (qazyna), kókirek, keýde, tós; qańqa (bad/be, ‘ashý’, + sañ, ‘bas’)», proto-altaı: p῾ágò ( ~ p-) «qorap, ydys: ptuńǵ. paga, -ča, -kī 1 qorap, aǵash shanaq, qalaq 2 tereze, tereze ereneýi: ýl. pača(n) 1, pawa 2; ork. pawa 2; ýd. xasa῾a 1 japon pákúa «qorap»: phắkái «qalaq, ojaý»: orta koreı. phắkái, phắkà; qazirgi koreı phagä, proto-altaı ­sák῾a ( ~ -k-) júz (shet, qyr), sońy (shybyqtyń, baǵannyń): tuńǵ. saku-; túrki sakanak; japon sákí, ptuńǵ. Saku – tuǵyr (qumannyń), proto-túrki sakanak «kerege ushtary» sózderimen týystas bolady.

Qytaı tilinde pir, kıe, árýaq, áýlıe degen sózderdi húin / hún / 魂, chań / chāng / 倀 gýı / guǐ / 鬼 gao gýı / gāo guì / 高貴 dep aıtady. Sol árýaqtyń ataýy qazaqtarǵa da qatysy bar, óıtkeni olar kanton jáne kavkazdyqtardy baı gýı / bái guǐ / 白鬼 – «aq kıe» nemese «árýaq» dep ataıdy. Bul jerde qytaı tilindegi «baı» sózi qazaq tilindegi baı sózi sııaqty keń maǵynaly sóz. Bul sózdiń bir maǵynasy «jazyq». Jáne bir jaqyndyqty qytaı tilindegi dalıe gý / dà liè gǔ / 大裂谷- uly saı dalasy degen tirkesten kórýge bolady.

Qazaq ataýy qazirgi qalyptasqan qazaq tiliniń erejesi boıynsha «qaz» jáne «aq» degen eki býynnan turady. Qaz – qazaq halqy úshin kıeli janýar bolyp esepteledi. Aq sózi – jumyrtqanyń aǵyn, tazalyqty, sút taǵamdaryn, shynshyldyqty jáne jaryqty bildiredi. Demek, «aq» degen sóz – «kıe» sóziniń sınonımi. Al «kıe» sóziniń sınonımi – «rýh» nemese «árýaq». Bul aıtylǵandardan qaz ben jumyrtqa, qos aq, qos kıe degen uǵymdardy túsinýge bolady. Kıe sóziniń maǵynasynyń biri – «qorǵaýshy», «pir», ıaǵnı «saqtaýshy», «pana», «úı», ıaǵnı «qos».

Qazdy ejelgi Mysyrda da kıe tutqan. Sol kıeli qazdardyń biriniń ataýy Gengen Ýer qudaı bolatyn. Gengen Ýer «Tirshilik kúshi bar jumyrtqany qorýshy qaz» bolyp sanalǵan. Gengen Ýer ataýynyń qazirgi qazaq tilindegi balamasy Jeńgen Úırek. Gengen qusynyń ataýyna Kógershin men Kúshigen qustar­dyń ataýlary balama bola alady deýge bolady. Keıin osy tizimniń qataryna Samuryq qusy da qosyla alady. Óıtkeni olar – «Kók pen shyńnyń órleri».

Qazaq ataýyndaǵy qaz sózi shýmer tiline ýs / us jáne ýzmýshen /uzmušen akkad tiline Ḫāzû (qańqyldaq qus) dep aýdarylady (Akkad pen Shýmer tilderi qazirgi kezde tanylǵan, álemdegi eń ejelgi qoldanystan shyǵyp qalǵan tilder bolyp esepteledi).

Qazaqtardyń Ejelgi Dúnıe tarıhyna qatysy qazaq halqynyń jaratylysqa, tabıǵatqa jáne ólimge tanymdyq kózqarasy da aıqyndaıdy. Qazaqtar erteden erikti, kezbe jáne dala ryari bolyp, árýaqty, pirdi, kıeni, balbaldy jáne Kók Táńirin qasterlegen. Tipti «kezbe» degen sózdiń ózi «kıe» (qydyr, árýaq) degen maǵynalarmen ushtastyrylady. Al baba jáne balbal ataýlary «beıne», «sýret» nemese «músin» degen maǵynalarmen tyǵyz baılanysty.

Qazirgi Qazaqstan aýmaǵy men odan tysqary jerlerdiń arheologııalyq, antropologııalyq jáne t.b. ǵylymı dálelder qazaq halqynyń kóne dáýirdegi tarıhy jaıly kýá dúnıeler jeterlikteı jınalǵan.

Shýmer sózdigindegi Aralı/Arali – «jer asty álemi, o-dúnıe, árýaqtar álemi» jáne «beıtarap aımaq» bolyp aýdaryla­tyn sóz bar. Qazirgi kezde Aral ataýy Qazaqstannyń Qyzylorda óńirinde ornalasqan «Aral teńizi» kóline tıesili. Aral teńiziniń ońtústik bóligi bir kezderi Horezm/Khwarazm degen ataýǵa da ıe bolǵan. Bul jerde Avestanyń Týran mem­leketiniń bir bóligi de bolǵan. Horezm jáne Týran memlektteri Amý-Darııa, ıaǵnı Oxus ózeniniń eki jaǵynda ornalasqan. Avesta mátinderinde Oksýsty Yakhsha/Vakhsha, al Iaksart nemese Syr-Darııany (Jaxartes/Syr Darya) Yakhsha Arta «Joǵarǵy Iaqsha» dep atapty. Sasanıt zamanynyń orta parsy derekterinde Oksýsty Wehrōd «jaqsy ózen» dep ataǵan. Ortaǵasyrlyq arab jáne musylman derekterinde Amýdarııa­ny Jayhoun / جَـيْـحُـوْن dep ataǵan. Al Djeıhýn ataýy bıblııalyq jumaq baǵyndaǵy tórt ózenniń biri – Gihon ataýyna negizdelgen. Gıhon ataýy hııýrıýshe Giħôn / גיחון dep jazylyp, «nár beretin, joıqyn, dúleı kúsh, tez quıylatyn nemese aǵatyn» degen maǵynalarǵa saıady. Genezıztiń (Genesis) avtory Gihon ózenin «Kýsh memleketin tolyq orap ótetin» ózen retinde sıpattaǵan. Bıblııanyń basqa bir jerinde bul ataý Efıopııa memleketimen baılanystyrylady. Osyǵan baılanysty efıopııalyqtar Gıhondy (Giyon) Gojjam patshalyǵyn oraıtyn Abaı / Abay (Kók Nil) ózenimen baılanys­tyrady. Birinshi ǵasyrda ómir súrgen evreı tarıhshysy Josephus Gıhon ózenin Nil ózenine teligen. Endi bir derekter boıynsha, Gıhon ózeni Túrkııa, Armenııa, Azerbaıjan memleketteri arqyly ótetin Aras (burynǵy Araxes) dep esepteıdi. Orta ǵasyrlardaǵy Amý Darııanyń taǵy bir ataýy túrik tilindegi Seıhýn / Ceyhun bolǵan. Al XIX ǵasyrdyń jıhankezderi (saıahatshy) Aýǵanstanda bul ózendi Gozan dep ataǵan eken.

Oxus ataýy tarıhı, ıaǵnı kóne (antık) zamanǵy latyn tilinde Ōxus, al grek derekterinde Ὦξος (Ôxos) bolyp tanylǵan jáne Pamır taýyndaǵy Vakhsh jáne Panj ózenderiniń qosylýynan quralady. Ōxus / Ὦξος (Ôxos) ataýlary Vakhsh sózinen týyndaıdy eken. Vaqsh ataýy vedık sanskrıtinde Vakṣu (वक्षु) túrinde berilipti, al onyń ózi Brahmanda Purana boıynsha Chaksu bolyp keledi.

Týran ataýynyń maǵynasyn ashý úshin keıbir til mamandary ındo-ırandyq tura «shymyr, tez, qylysh», pýshtalyq turan (thuran) «qylyshtasýshy» sózderinen ­týyndaıdy degen pikir aıtady. Taǵy bir usynystar qazirgi parsynyń tār(ik) sózimen baılanysty erte ırandyq tor «kúńgirt (qarańǵy, ińir), qara», pýshtý tor (thor) jáne aǵylshyn tilindegi dark «kúńgirt (qarańǵy, ińir)» sózderinen tarqatyp, «qara órkenıet» maǵynasy degendi beretindigin alǵa tartady.

Týran memleketiniń eń tanymal qaǵany Afrasıab parsysha افراسياب  afrāsiyāb; aves­tasha: Fraŋrasyan; orta parsysha: Frāsiyāv, Frāsiyāk jáne Freangrāsyāk b.d.d. 1292 jyldary osy óńirdi basqarǵan. Fırdaýsıdiń Shahnamesi boıynsha, Afrasıab Týrannyń batyry. Basqa derekter boıynsha, ol Irannyń ańyz patshasy Fereıdannyń úsh balasynyń biri – Týr / Tur /Tūriya / Tuzh bekzattan taraıdy. Avestanyń dinı jınaqtarynda onyń esimi mairya (qý, arbaýshy) ataǵyna ıe bolǵan, ıaǵnı «zalym, albasty, sumyraı» degen maǵynada kezdesedi. Tur ataýy aǵylshyn tilinde tuːər, tʊər, al parsysha تور  / t̪ʰuːɾ. Parsy tilinen aýdarǵanda تور  / t̪ʰuːɾ degen «júrek jutqan, batyl» degen maǵyna beredi.

Horezm ataýy erte parsy tilinde hUvārazmī; qazirgi parsysha: خوارزم  Xārazm; arabsha: خُـوَارِزْم  Xuwārizm; erte qytaı qʰaljɯʔmriɡ (呼似密); qazirgi qytaı Huālázǐmó (花剌子模 / Xiao’erjing: خُوَلاذِمُوْ); tajikshke: Horazm, Xorazm, túrikshe: Harezm; grekshe Χορασμία (Chorasmía) jáne Gerodot jazbalarynda Χορασίμα (Chorasíma).

Gilgámeshtiń kıeli belgileri arystan men ógiz bolǵan. Onyń ózin «Kók ógizin óltirýshi» dep te ataǵan. Kók Ógizi dep Taýrýs/Taurus – Torpaq shoqjuldyzyn ataıdy. Taýrýs sózin latyn tilinen aýdarǵanda «ógiz, buqa» degendi bildiredi. Ejelgi evreıler ony Álip dep ataǵan. Juldyz shoǵyrynyń syrtqy pishini «Q» árpine uqsas bolyp keledi. Sonda Bes Tańbaly Qypshaqtyń «Q» tańbasy men Tory ataýynyń baılanysy osy jerden baıqalady.

Dahaı ataýynyń Adaı esimimen sáıkes kelýi qazaq tilindegi aıdahar (ajdaha); PIE (Proto-ındo-eýropalyq) dhegʷh «janý, kúndiz», erte úndi dáhati (kún), ­daxša-m. «órt»; parsy ضحّاک / Zahhāk nemese Zahāk (parsy mıfologııasyndaǵy zalym tulǵa), Azhi Dahāka / اژی دهاک, orta parsy Dahāg /دهاگ (parsy mıfologııasyndaǵy ári Avestadaǵy zalym tulǵa; ýrdý Azhdahā / اژدها jáne kúrt ejdîha/ئەژدیها «aıdahar»; PA t῾ḗk῾o «túbi, negizi», dasa «retteý, basqarý»; PT jAsa «anyqtaý, retteý»; ord. daxa «taǵa» sózderi jáne sóz tirkesterimen jaqyn bolyp tur. Bárinen buryn Adaı teginiń, negizinen, oryn tepken jeri Kaspıı teńizi mańy ekenin eskersek, Dahae taıpasynyń mekendegen jerimen dál keledi».

Shýmerdiń qalalarynyń biri Kazallý / Kazallu nemese Kazalla/Kazalla jazylýy men daýystalýy jaǵynan Qazaq, Qazaly ataýlarymen dóp túsip tur. Oǵan joǵaryda keltirilgen qaza, qazaka jáne gýzala degen Shýmer sózderi de sáıkes keledi.

Qazalý qalasy Mesopatamııanyń baty­syndaǵy Dıala ózeni boıynda bolǵany jóninde pikir bar. Shýmerdiń Lagash qala­synyń basqarýshysy Gýdea Kazalýdy Mesopatamııanyń batysynda tur degen. Endi bir maǵlumattar Kazalý qalasy Martý dep atalatyn kóshpendilerdiń jerinde, ıaǵnı amorıttikterdiń aýmaǵynda ornalasqan degen. Dese de, ol qalanyń arheologııalyq dáleldemesi bolmaı tur. Osyǵan baılanysty, Kazalýdy qazirgi Qazaqstandaǵy Qazaly qalasymen baılanysty deýge bolady. B.d.d. 2400-2300 jyldary ertedegi Kazalý men Akkad arasynda soǵys bolǵany jaıynda málimetter bar. Sol málimetterge sáıkes, Kazalýdyń hany Kashtýbıla/Kashtubila bolǵan. Ol soǵystyń sońy Kashtýbıla akkadtyq Sargon bıleýshiden kúıreı jeńilip, Sargon qalany jermen-jeksen etedi. Qalanyń tamtyǵy qalmaǵany sonshalyq, tipti «qustarǵa saıa bolatyn jer qalmady» delingen. Osy tustaǵy qustar týraly aıtylýy, akkadtyqtardyń Kazaly turǵyndarynyń bir ataýy Qazaqtar (Qaz-Aqqý, Qazyqumaı, Qaz aýyly) ekenine nusqaǵany bolýy kerek. Kazalý bul soǵystan esin tez jınap, óz betinshe memleket qurady jáne aınalasyndaǵy elderdi, onyń ishinde Vavılondy ózine baǵyndyrady. Kazalý halqy Nýmýshda qudaıyn pir tutqan. Nýmýshda – Sýen/Nana aı qudaıynyń balasy bolyp sanalǵan. Bir kezderi ol jer asty qudaıynyń da ornynda bolýy múmkin delinedi. Degenmen, ol qunarlylyq, tabıǵat, jáne soǵys qudaıy bolatyn. Nýmýshda qudaıyna Kazalý qalasynda syıynatyn tam da bolǵan. Kazalý qonysynyń qazirgi Qazaqstandaǵy Qazaly qalasynyń ornynda bolýymen baılanystyrýǵa bolady.

Al AQSh Chıkago Ýnıversıtetiniń lıngvıst ǵalymy Igneıs Djeı Gelbtiń (Ignace Jay Gelb) «Ejelgi Akkadtyń jazbasy men emilesi (Old Akkadian Writing and Grammar. Second Edition, Revised and Englarged.1961) atty 1961 jyly jaryq kórgen eńbeginde Shúmshúr, Álim sózderimen qatar Alshın (Al-Ŝin) sózi de kezdesedi. Mundaǵy (ıaǵnı akkad tilindegi) «shın» sózi – aı bolyp, «al» adam bolyp aýdarylady.

Shýmer mıfologııasynda Álim ógiz ­nemese buqa (bızon) retinde beınelenedi jáne onyń esimderiniń qataryna Kýsarıký (Buqa-adam) jáne Gýdálim degender de kirgen. Álim ejelgi Mesopatamııa sýretterinde qo­lynda baqyrash (shelek) nemese qashaý ustaǵan keıipte beınelenedi. Álim taý retinde nemese sonyń qorǵaýshysy retinde, keıde jaqsy, keıde nashar sıpattarda jazylady. Ol ádilettik qudaıy Shamashpen, Shaıan-Adammen, Torpaq shoqjuldyzymen, tuıaqty ańdarmen jáne Kentavrmen baıla­nystyrylǵan.

Álim ataýy Shálim-chalým / Ŝalim-ḫalum, Shálim-kıný/Ŝalim-kȋnum tirkes­te­rin­de de kezdesedi jáne olardyń tú­biri îs-lam ekeni jáne «Ol beıbitshilik jasady» degen aýdarmanyń nusqasy berilgen. Shálim sózi Akkad tilinen aýdarǵanda – beıbitshilik, Chalým – adam, al Kıným – senimdi, shynaıy, adal, planetalar turaǵy, baýyr, durys, oń, zańdy, mezgil (Qazan, Qarasha) dep aýdarylady. Álim sózi Shýmer tilinde «jabaıy qoı», «týr» (jabaıy ógiz nemese zýbr) jáne «qýatty» dep aýdarylady ári sol ­shýmer sózdiginde sınonımderi de bar. Budan shyǵatyny Álim sózi shýmer tilindegi ataýǵa sáıkes keledi, al Shálim degen ­akkadsha ­bolyp tur.

Shýmerdiń (Akkad) syna jazýlarynyń arasynda Ábý Álim/Abu âlim (Old Akkadian Writing and Grammar by I.J. Gelb.The University of Chicago. 1952-1961) degen qatar bar jáne ol qalanyń úlkeni dep ­aýdarylady. Bul jerde akkad tiliniń qazaq tiline jaqyndyǵyn da baıqaımyz. Óıtkeni akkad tili ak-ka-du-udep aıtylyp, qazaq tilindegi áke tili nemese áke dý-ý (áke daýysy) uǵymymen sáıkes keledi.

Arıı degen sóz ejelgi Shýmer tilinde ar/ar – «jaryq», «shyraq», «jaınaý», «ashyq», «anyq»; a-rı-a/a-ri-a – «aýdan», «shól», «tastandy jer (jurt)» jáne onyń sınonımi» a-rý-a/a-ru-a» tirkesterimen daýstas aıtylyp, maǵynalary da shamalas bolyp tur.

Arıa termıniniń dybystalýyna jaqyn ári maǵynasyn beretin sózder ejelgi Mysyrda da bar. Ol Arı/Ảri – Shyǵarmashylyq qudaıy jáne Arı-qetch-f/Ảri-ḥetch-f – «Jaryq qudaıy» bolyp aýdarylady. Qalaı bolǵanda da Arıa ıaǵnı, «qasterli» degen maǵyna ejelgi qazaq tilinde (kodeks kýmanıks) Arï dep jazylǵan. Bul sózderge ári, arǵy, iri, er, arı jáne jaryq degen sózder bir-birine sınonım ári kóp maǵynaly sózder bolyp keledi. Osy sózdermen birge Arǵyn teginiń ataýy Arıa degen sózdiń sınonımi bola alady. Sebebi Arǵyn sózi Arǵy In, ıaǵnı «ata-baba úńgiri», Jaryq Óne «jaryq adamdary» degen tirkeste berilip tur. Óz kezeginde arǵyn degen sóz shýmer sózdiginde ama-ar-gı4/ama-ar-gi4 – erkindik («ana» + «jarqyraý» + «óńdeý») tirkesinde berilgen. Bul tirkestegi Ar-gı «jarqyraý», «óńdeý» degen maǵynany beretinin baıqaımyz. Demek, Arǵyn ataýynyń maǵynasynyń biri «jaryqtyń adamdary» degen maǵyna beredi jáne ol Hetterdiń Jumaq kún qudaıy Arına esimine sáıkes keledi».

Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderin erkin meńgergen avtor álemdik deńgeıdegi ǵalymdardyń eńbekterin oqyp, zertteı alýynyń jáne paıymdaýynyń arqasynda qazaq ǵylymy úshin jańa kózqaras tanytyp otyr. Álemdegi halyqtardyń shyǵý tarıhynan men óz zertteýlerimde túrki izderin kóremin desem, Ádilbek Ishanbekuly da «Khuman» atty ǵylymı týyndysynda qazaq halqynyń ejelgi izderin taýyp, ultjandy árbir qazaqty qýantyp otyr. Sóz sońyn túıindeı kele: «Qazaqstan – jahandaný shyqqan aımaq. Qazaq eli ǵasyrlar boıy ártúrli órkenıetterge tán tereń tarıhtyń ajyramas bóligi boldy jáne sol órkenıetterdiń qalyptasýyna áser etti» deı otyryp, Ádilbek Ishanbekuly usynyp otyrǵan jańa zamanaýı qózqaras qazaq tarıhyna degen obektıvti tujyrymdar qalyptastyryp, halyqtyń birligin nyǵaıtýǵa súbeli úles qosady, álemniń basqa elderi tarapynan Qazaq eline degen qyzyǵýshylyqty kúsheıtedi ári qazaq tili men mádenıetine degen qurmetti arttyra túsedi demekpiz.

Ádil Ahmetov,
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq
Joǵary mektep ǵylym
akademııasynyń akademıgi,

anatili.kazgazeta.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy