Zakon.kz portalynda shyqqan tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, qaýymdastyrylǵan professor, sondaı-aq Almaty qalasynyń tarıhı jáne mádenı eskertkishterin qorǵaý jónindegi komıssııa múshesi Nurlan Ádilbekuly Atyǵaevtyń suhbatyn berip otyrmyz.
– Orystyń Pravoslav shirkeýi Aleksandr Nevskııdiń eskertkishin ornatpaq eken degen aqparat shyqty. Biraq, olardyń ruqsat alǵanyn estimedik, sonda muny qalaı túsinýge bolady?
–2021 - 2022 jyldary Orystyń Pravoslav shirkeýi Almaty ákimdigine qalanyń qoǵamdyq aýmaǵyna bıiktigi 5 metrlik Aleksandr Nevskııdiń eskertkishin ornatý bastamasymen júgingen bolatyn. Zań talaptaryna sáıkes, Almaty qalasynyń tarıhı jáne mádenı eskertkishterin qorǵaý jónindegi komıssııa bul máseleni birneshe ret qarady. Ol otyrystarǵa komıssııa múshesi bolǵandyqtan men de qatysqanmyn. Pravoslav shirkeýi ókilderiniń Aleksandr Nevskııge arnap eskertkish ornatý jónindegi ótinishi úsh ret keri qaıtarylǵany naqty esimde. Sońǵy ret komıssııa osy jyldyń mamyr aıynda eskertkishti ornatýdan bas tarqan edi.
Osy oraıda, meniń ózim de, áriptesterim de usynylǵan eskertkishtiń Almatynyń sondaı-aq jalpy Qazaqstannyń tarıhyna qatysy joq ekenin atap aıtqanbyz. Buǵan qosa, qala aýmaǵynda eskertkishterdi ornatýǵa arnalǵan bos jer ýchaskeleri joq desek te bolady. Sondyqtan Qazaqstannyń keıbir tarıhı tulǵalaryna, mysaly, qazaq handaryna, batyrlaryna jáne t.b. eskertkishter áli ornatylǵan joq. Tipti eskertkish qoıý týraly Úkimet qaýlylary shyqqan tulǵalar da bar. Alaıda, qarajat pen jer ýchaskeleriniń bolmaýyna baılanysty olarǵa eskertkishter áli ornatylmady. Nevskııdiń eskertkishine qatysty áriptesterimniń tarapynan ózge de birqatar eskertpe aıtyldy. Eskertkishtiń proporııasy boıynsha da eskertpeler bolǵany esimde. Osyndaı sebepterdiń negizinde de usynys qabyldanbady.
– Olaı bolsa bul joly qalaı ruqsat alynyp júr?
– Meniń bilýimshe, olarǵa is júzinde eshqandaı ruqsat berilgen joq. Qazaqstannyń Pravoslav shirkeýi eskertkishti óziniń aýmaǵynda, ıaǵnı shirkeý aýlasynda ornatýǵa sheshim qabyldaǵan. Álbette, mundaı jaǵdaıda resmı ruqsat berilmeıdi ári eskertkish ornatý máselesi de bizdiń komıssııanyń quzyretine kirmeıdi. Jalpy bul – keń taralǵan tájirıbe.
Áli esimde, 2018 jyly Latıf Hamıdı boıyndaǵy áıelder monastyri aýlasynda áýlıeler sanatyndaǵy úsh tulǵa - Senim, Úmit, Mahabbat pen olardyń anasy Sofııaǵa arnap eskertkish ashylǵan edi. Atalǵan músinderdi qoıý kezinde de arnaıy ruqsat alýǵa eshqandaı qajettilik bolǵan joq. Iaǵnı, olardy ornatý Qazaqstan zańdaryna qaıshy kelmeıtinin atap ótken jón. Biraq, mundaı jaǵdaıda sóz bolyp otyrǵan monýmentterdiń tarıhı jáne mádenı eskertkish degen mártebesi bolmaıtynyn da eskergen jón.
Qazaqstannyń zaıyrly memleket ekenin jáne din isterine ıaǵnı shirkeýdiń máselelerine aralaspaıtynyn bárimiz jaqsy bilemiz. Onyń ústine Aleksandr Nevskıı – pravoslavıelik áýlıe. Sondyqtan shirkeý óz áýlıesine óz aýmaǵynda eskertkish ornatyp, qurmet kórsete alady.
– Siz tarıhshysyz, Aleksandr Nevskııge tulǵa retinde qalaı qaraısyz? Jalpy, onyń tarıhymyzǵa qandaı da bir qatysy bar ma?
– Ǵylymı zertteý jasap júrgen taqyrybym – ortaǵasyrlyq tarıh, onyń ishinde «Altyn Orda» degen atpen tanymal Joshy Ulysynyń tarıhy. Orys jeriniń tarıhy sol kezdegi alyp derjava – Altyn Orda tarıhynyń bóligi sanalady. Álbette, ol kezderi Altyn Ordanyń orys knıazdikterimen qarym-qatynasy ımperııalyq-vassaldyq qatynasta boldy. Orys knıazderiniń ıelikteri «Orys Ulysy» retinde belgili edi.
Aleksandr Nevskıı – sol kezeńdegi orys tarıhyndaǵy iri tarıhı tulǵalardyń biri boldy. Ol uly Knıazdiktiń belgisin ataqty Batý hannyń óz qolynan aldy. Bul rette, Aleksandr Nevskııge degen kózqaras tipti Reseıdiń ózinde de, ártúrli. Biraq ol óz dini úshin kóp qajyr-qaıratyn jumsady. Reseıdiń katolıktik emes, pravoslavtyq baǵytta qalýynda sheshýshi ról atqardy dep baǵa berýshiler bar. Sondyqtan ony XVI ǵasyrda Orys pravoslav shirkeýi áýlıe retinde ulyqtady.
Naqty tarıhı derekter bolmasa da, Aleksandrdyń ákesi, Vladımır knıazi – Vsevolod qypshaq qyzyna úılengen degen boljam bar. Buǵan qosa, Aleksandr Nevskııdiń anasy da qypshaq handary áýletinen shyqqan. Sondyqtan ony «jıen» dep aıtýǵa bolady.
Aleksandr Nevskıı sol kezeńdegi orys knıazderi arasyndaǵy eń kórnekti dıplomaty boldy. Ol maqsatty túrde Altyn Orda bıleýshilerimen beıbit jáne dostyq qarym-qatynasty damytty. Batý han oǵan oń kózben qarap, uly Knıaz ataǵyn bergen. Aleksandr Nevskıı Batý hannyń jaqsy kóretin uly Sartakpen dos bolyp, baýyr tutqany jaıynda da aıtylady. Bul týraly ásirese Lev Gýmılev jazdy. Biraq qazirgi tarıhshylardyń kóbi ony oıdan shyǵarylǵan dúnıe dep sanaıdy.
Alaıda, orys qolbasshysy Aleksandr Nevskııdiń eshqashan Altyn Ordaǵa qarap qylyshyn qynnan almaǵany shyn máninde tarıhı fakt. Kerisinshe, ol Uly Dala memleketimen barynsha dostyq, odaqtastyq qarym-qatynas ornatýǵa barynsha tyrysqan.
«Orys jylnamalaryna» súıensek, Altyn Ordaǵa alym tóleý úshin jalpy halyq sanaǵyn júrgizýge qarsylyq kórsetken Novgorod kóterilisi kezinde Aleksandr Nevskıı Orda jaǵyna shyqqan. Árıne, mundaı sheshim orystar úshin jaǵymsyz qadam retinde kórindi. Alaıda, sol kezdegi uly dala derjavasynyń qýatyn eskerer bolsaq, bul onyń saıası kóregendiginiń aıqyn dáleli bola alady.
L. N. Gýmılevtiń sózimen aıtqanda, ol Rýsti Uly Dalamen jaqyndastyrǵan adam boldy.
Aleksandr Nevskııdiń qolbasshy bolǵany da eshkimge qupııa emes. Ol ondaǵan jyl boıy óz eliniń batys shekaralarynda kórshilerimen keskilesken kúres júrgizdi. Keıbir tarıhshylardyń pikirinshe, ataqty Muz shaıqasynda orystar Altyn Ordanyń qýatty qoldaýy arqasynda ǵana jeńiske jete alǵan. Bul, basqalaryn aıtpaǵanda, katolıızmniń Rýske taralýyna tosqaýyl boldy.
Sondyqtan Reseıdiń pravoslavtyq ustanymda qalýyna bizdiń atalarymyzdyń da belgili bir deńgeıde úlesi bar ekenin aıtýǵa bolady. Sonymen qatar, kóptegen orys tarıhshylary Altyn Ordanyń orys memlekettiliginiń qalyptasýyna áser etkenin moıyndaıdy. Jalpy, Uly Dala men Reseıdiń qarym-qatynasy jáne ózara yqpaly tarıhyn durys túsinýdi qajet etetin qyzyqty jaıttar óte kóp.
– Demek, siz Aleksandr Nevskııge eskertkish qoıǵanda turǵan eshteme joq dep sanaısyz ba?
– Menińshe, óz tarıhymyzda eskertkish qoıylýy tıis tarıhı tulǵalarymyz jetkilikti. Sondyqtan Almaty ákimdigi janyndaǵy bizdiń komıssııa qalanyń qoǵamdyq aýmaǵyna eskertkish qoıýǵa baılanysty máselede durys qadam jasady dep oılaımyn.
Sonymen qatar, men Orys Pravoslav shirkeýiniń óz aýmaǵynda, óz qarjysyna orys halqynyń tarıhı tulǵasynyń eskertkishin ornatýynan oǵash eshteńe kórip turǵan joqpyn.
Árıne, men de qazaqstandyqtardyń kópshiligi sııaqty, Reseı men Ýkraına arasyndaǵy soǵysty aıyptaımyn. Dese de bizde Uly Dala men Reseı halyqtaryn jaqyndastyratyn, sondaı-aq osy ıgi ispen aınalysqan tarıhı tulǵalarymyzǵa qatysty da ortaq tarıhymyz bar. Ondaı adamdarǵa eskertkish qoıýǵa bolady jáne qajet dep te sanaımyn. Mysaly, 2019 jyly Reseıde XVI ǵasyrda Qazaq handyǵy men Reseı memleketi arasyndaǵy baılanysty damytýǵa úlken úles qosqan qazaq sultany Oraz-Muhammed Ondanulynyń qurmetine eskertkish ornatylǵany belgili. Atalǵan eskertkishtiń ashylýyna men de qatysqan edim.
Sonymen qatar, Qazaqstanda pravoslav dini negizgi dinderdiń biri ekenin eskerý qajet. Osy oraıda, Aleksandr Nevskıı pravoslavıelik áýlıe retinde osy senimdi ustanatyn jerlesterimiz úshin de mańyzdy tulǵa ekenin umytýǵa bolmaıdy. Eskertkish tuǵyrda oń qolynda ıkonasy bar Aleksandr Nevskııdiń qarýsyz turǵan beınesi somdalǵany esimde qalypty. Onyń orys qolbasshysy Aleksandr Nevskııge emes, pravoslavıelik áýlıe Aleksandr Nevskııge arnalǵan eskertkish ekenin ańǵarýǵa bolady. Osyndaı aıyrmashylyqty otandastarymyz da túsinedi dep oılaımyn.
"Adyrna" ulttyq portaly
