Dástúrli án qashan dáriptelmek?

722

Qazirgi qazaq sahnasyn jaılaǵan estrada janrynyń jurnaǵy bolmaǵan kezde de halqymyz án tyńdaýdan artta qalmaǵan. El aralap, ásem ánderin áýeletken Úkili Ybyraı, Aqan seri, Birjan saldar talaı jurtqa tańdaı qaqtyrsa, bertin kele Eýropanyń júregi sanalǵan Parıjdiń ózin qazaq ániniń qudiretimen dúr silkindirgen Ámire Qashaýbaevtyń erligi qalyń qaýym jadynan óshken emes. Kúmis kómeı dástúrli ánshilerdiń izin jalǵap júrgen talanttar búgingi tańda ilýde jalǵyz. Kógildir ekrannan dombyramen dástúrli ándi berile shyrqaǵan Qaırat Baıbosynovty da sırek kóretin boldyq. Batystyń dańǵyrlaǵan áýensymaqtarynyń áserinen jutylýǵa shaq turǵan dástúrli ánderdi aman saqtaýdyń qamyn jep júrgen talantty ánshilerdiń biri Saıat Nurǵazınmen áńgimeleskende osy týraly da biraz sóz qozǵaldy.

– Kezinde támam jurtty tań qaldyryp, ásem daý­symen dástúrli ánderdi shyrqaǵan Aqan, Birjandardan qalǵan murany biz óz deńgeıinde nasıhattap, saqtaı almaı kelemiz, – deıdi ol. – Buǵan eń basty sebep retinde memlekettiń dástúrli ánderdi jandandyrýǵa kóz qyryn salmaıtynyn aıtýǵa bolady. Osy kúnge deıin mádenıet mınıstrliginiń dástúrli ándi damytýǵa degen yqylasyn esh kórgen emespin. Dástúrli ánder estrada janrynyń kóleńkesinde qalyp keledi. Qazir halyqtyń da, joǵary jaqtyń da nazary tek estradalyq ánderge qaraı aýǵan. Men zamanaýı janrdaǵy ánderdi oryndaıtyn ánshilerdi joqqa shyǵarmaımyn, tek babalardan qalǵan asyl áýenderimizdi joǵaltyp almasaq eken degen tilegim bar. Baıqasańyz, Respýblıka saraıynda kúnde toı, kúnde konert. Onyń ishinde esti ánmen eldi qýantqandar da, batystyń eser ánderimen halyq qulaǵyn aýyrtqandar da án aıtady. Al dástúrli ánshilerge oryn joq. Eshqandaı konerttik baǵdarlamalar, jobalar uıymdastyrylmaıdy. Az ýaqyt buryn Respýblıka saraıynda «Injý-marjan» degen dástúrli ánder oryndalatyn konert ótetin, keıingi ýaqytta ol da sıredi. Qaıda baryp án shyrqarymyzdy bilmeı qalatyn kezder de bolady.

-  Sizderdi toıǵa da shaqyrmaı ma? 
– Toıda da halyq zamanaýı ánderdi tyńdaǵysy keledi. Tek arnaýly ortalar, at tóbelindeı shaǵyn toptar ǵana dástúrli ándermen sýsyndaǵysy kelip, án saldyrady. Ondaı shaqtarda tartynyp qalmaımyz.
-  Sonda sizdiń bul ónerdi tańdaýyńyzǵa ne túrtki boldy? Álde otbasyńyzda ánge jaqyn adamdar bolyp pa edi?
– Iá, ónerge degen yqylasymdy oıatqan ákem bolatyn, ol kisi kezinde ándi tamasha oryndaǵan eken. Orta mektepti aıaqtaǵan soń Júsipbek Elebekov atyndaǵy estrada jáne ırk kolledjiniń halyq ánderi bólimine oqýǵa tústim jáne jolym bolyp, anaý-mynaý emes, áıgili Qaırat Baıbosynovtyń klasyna tap boldym. Óner ordasynda júrip dástúrli ándi oryndaýdyń qyr-syryna túgeldeı derlik qanyǵyp, halyq aldyna shyǵa bastadym. Halqymyzdyń birtýar uldarynyń biri Nurǵısa Tilendıevke arnalǵan halyqaralyq án saıysynda baǵym janyp, laýreat atandym. Keıin 2007 jyly Qarataý qalasynda ótken Kenen Ázirbaevty eske alýǵa arnalǵan baıqaýda da mereıim ústem bolyp, birinshi orynnan kórindim. Áıteýir dástúrli ánderge arnalǵan jarystarda júldesiz qalǵan emespin.
-  Shetel sahnalaryna shyǵyp, án salý baqyty buıyrmady ma?
– Joq. Ázirge el ishimen shektelýdemin, óıtkeni, respýblıka aýmaǵynan tys saıystarǵa shyǵýǵa múmkindik az.

Mysaly, eýropalyq tyńdarmandar ózderiniń Shopen, Bethovenderin tyńdap bitti. Al solardyń sahnasynda Aqan seriniń, Úkili Ybyraıdyń ánderin tamyljyta oryndasaq, shoqtyǵymyz bıik bolar edi. Qazaq halqynyń baı murasyn nasıhattap, elimizdiń ulttyq naqyshyn aıqyndaı túser edik.

Erkin Shúkimanov, Nurjan Janpeıisov syndy ánshiler shet memleketterge dástúrli ánimizdi tanystyryp keldi. Ókinishke qaraı, olarǵa da qoldaý kórsetip, demeý bolar azamattar joq.
- Joǵary oqý oryndarynda dástúrli ánderge arnalǵan klastarǵa jetkilikti deńgeıde kóńil bóline me?
– Men oqyǵan J.Elebekov atyndaǵy estrada jáne ırk kolledjinde jalǵyz Qaırat Baıbosynov qana dáris beretin. Qasynda kómekshileri joq, konservatorııa men stýdııada janushyryp jalǵyz ózi júredi. Jolaman Qujymanov, Erkin Nurhanov sekildi aıtýly ánshilerdi dáris berýge nege shaqyrmasqa?! Ol kisiler – dástúrli ánniń jiligin shaǵyp, maıyn ishken azamattar, olardan tálim alǵan shákirt túbi bir jerden shyǵady.
Óz basym aýyldan arman qýyp kelgenimde jolym bolyp, Qaırat Baıbosynovtyń qolyna túskenime qatty qýanamyn. Óıtkeni, ol kisiniń dástúrli ándi damytýǵa qosqan úlesi zor. Jolaman Qujymanov, Erkin Shúkimanov atty aǵalarymnyń sońynan qalmaı, án úırený úshin úıine qonǵan shaqtarym da bolǵan. Áli kúnge deıin án qudiretin uǵynǵan sol aǵalarymyzdyń shapanyna oralyp júrgen jaıym bar.
– Dástúrli ánderdiń Arqa jaqtaǵy, Jetisý jerindegi, Syr boıyndaǵy jáne Batys óńirindegi dep bólinetinin bilemiz. Siz qaı jerdiń ánin shyrqap júrsiz?
– Meniń týǵan jerim Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aıagóz aýdany. Bul óńirdiń ánderi Arqa jaqtyń áýenderine jaqyn keledi. Sol aımaqtyń áýezdi ánderin naqyshyna keltirip aıtyp júrmin.
-  Ózińiz shyrqap júrgen dástúrli ánderdi damytý úshin qandaı ister atqaryp jatyrsyz?
– Qazir qolymnan tek án shyrqaý ǵana keledi. Biraq osy salany damytyp, halyq kókeıine dástúrli ánge degen mahabbatty uıalatý úshin kóptegen ıgi sharalar jasaý oıymda bar. Al ol armannyń oryndalýy birtalaı qarjyny qajet etedi. Ulttyq naqyshtaǵy ánderimiz umytylyp ketpeý úshin jıi-jıi konertter uıymdastyrǵym keledi. Izimizdi jalǵastyryp, dástúrli ánderdi dáripteıtin shákirt tárbıeleý de – negizgi maqsattarymnyń biri, – dedi Saıat.
Halyqtyń asyl qazynasyn ózi qasterlegenimen birge, onyń qadir-qasıetin ózgelerge de uǵyndyrý úshin eńbektenip júrgen daryndy ónerpazdyń kókeıindegi ıgi bastamalardyń júzege asýyna biz de tilekshimiz.


Erlan ÁBDIRULY

Pikirler