Alasapyran jyldary Altaıdyń ar jaǵynda qalyp qoıǵan aǵaıynnyń da ata-babadan kele jatqan mıras ónerge baı ekeni belgili. Desek te, keıingi jyldarǵa deıin Qytaı qazaqtaryna tán án-kúı muralarynyń kópshiligi jalpy qazaq halqyna beıtanys bolyp keldi. Táýelsizdik alǵan jyldardan beri ǵana ondaǵy týystardyń tóltýma óner týyndylary janashyr azamattardyń jankeshti eńbeginiń arqasynda ult mádenıetiniń altyn qoryna qosyla bastady. Sondaı ıgilikti ispen shuǵyldanýshylardyń qatarynda belgili kúıshi, dombyrashy Muqash Tańǵytuly da bar. Biz búginde atamekenge qonys aýdaryp, alash mádenıetin asqaqtata túsý maqsatyndaǵy jumystaryn Qazaqstan aýmaǵynda da jalǵastyryp jatqan ónerpazǵa jolyǵyp, az-kem áńgime-dúken qurǵan edik.
Ómirderek
Muqash Tańǵytuly 1962 jyly 15 jeltoqsanda QHR-dyń Shyńjań ólkesi, Tarbaǵataı aımaǵynda dúnıege kelgen. 1981 jyly Úrimji Qarjy ınstıtýtyna túsip, 1985 jyly támamdaǵan. Sodan 2003 jylǵa deıin bank salasynda qyzmet istegen. 2003 jyly atamekenge qonys aýdarǵan.
- Aǵa, dombyrashylyq ónerge qalaı keldińiz?
- Dombyra tartý – áýletimizde jalǵasyn taýyp kele jatqan óner. Men oǵan on jasymnan bastap áýestene bastadym. Ákem Tańǵyt kúıshi boldy. Áýelgi ustazym da sol. Keıin Murat Ybyraıuly deıtin kúıshimen kórshi boldyq. Sodan ol kisige shákirt bola júrip, Qytaıdaǵy beldi kúıshilermen tanysa bastadym. Ataqty Qaıraqbaı kúıshini jetkizýshi Jumajan Sydyquly (1982 jyly dúnıe saldy) jáne sal-seriniń sońy Kásimbaı Qusaıynulynan (1989 jyly dúnıeden ozdy) kóp tálim aldym. Aıtyken Beıisbaıuly, Ánýash Súleımenuly syndy kúıshilerge de shákirt bolǵam. Altaıdyń kúı tartý dástúrin Dáýlet Halyqulynan, Ileniń kúı ónerin Kamal Maqaıulynan ıgerdim.
- «Altaı men Ileniń kúı tartý óneri» dep jatyrsyz, ol jaqtyń kúıleri de óńirlerge bóline me?
- Ondaǵy úsh aımaqtyń kúıi úsh úlken kúıshiden: Altaıda – Beısenbi Dónenbaıulynan, Tarbaǵataıda – Qaıraqbaı Shálekeulynan, Ilede Qojeke Nazarulynan bastaý alady. Bular – Qytaı qazaqtarynyń kúıshilik mektebin qalyptastyrýshylar. Ár óńirde ómir súrgendikten, olardyń kúılerinde birshama ózgeshelikter bar.
- Sheber dombyrashy ekenińizdi biraz el biledi. Al ózińiz kúı shyǵarasyz ba?
- Iá. Biraz kúılerim bar. Ózime unaǵan 18 kúıdi jeke úntaspa etip shyǵardym. Eń alǵash dúnıege kelgen kúıim – «Jaısań». Shyńjań Qarjy ýnıversıtetinde bankır mamandyǵyna oqýǵa túsken kezim. Aýyldan qalaǵa kelgen jaspyz. Aýyldy, aýyldasty, aǵaıyn-týysqandy saǵynyp júrgen kóńil-kúıde týyndady. «Jaısań» dep ataǵan sebebim: sol jaısań jandardy, jaıdary jandardy janym ańsady. Qalanyń qym-qýyt tirliginen toryqqanda ómirge keldi.
- Mamandyǵyńyz bankır bolsa, mýzykalyq saýatyńyzdy qalaı kóterdińiz?
- Kúıshilik ónerde quımaqulaq degen «mamandyq» bar (kúldi). Men nota bilmeımin. Barlyq kúıdi tyńdaý arqyly úırenemin. Ata-babalarymyzdyń qaısysy mýzykalyq oqý ornyn támamdapty? Kúı ataýly túgelge jýyq quımaqulaqtyqpen jalǵasyn tapqan. Al bankırlikke keler bolsaq, kúnkóris kerek qoı. Uzaq jyldar bankte istedim. Jumyspen qatar shyǵys qazaqtarynyń shertpe kúı dástúri týraly maqalalar jazyp, gazet-jýrnaldarda jarııaladym.
- Siz jalǵastyrýshysy bolyp júrgen shertpe kúı Qytaıda qanshalyqty nasıhattaldy?
- Qytaıda júrgende osy kúıshilerdiń elý shaqty kúıin Shyńjań halyq radıosynyń «Júz jyldyq kúıtabaq» atty qoryna jazdyrdym. Oǵan qosa búkil Qytaı mýzykanttarynyń eńbegi jınaqtalǵan kitap qurastyryldy. Enıklopedııa sııaqty. Sonyń kúıge arnalǵan bólimine jańaǵy kisilerden bes-alty kúı kirgizdim. Ózim de «Shyǵystyń shyryn shertpeleri» degen kitap, «Shyǵystyń shyńyraý shertpeleri» degen kúıtabaq shyǵardym. Oǵan jıyrmanyń ústinde kúı syıdy.
- Atamekenge kelgeli beri qandaı sharýalar atqaryp jatyrsyz?
- Ata-babalarymnyń Arqadan aýǵanyna úsh ǵasyr bolypty. Atajurtqa oralý maǵan buıyrdy. Baǵzy mekenime barymmen keldim.
Shyǵystyń shyryn shertpelerinen 150 kúı ákeldim. Kele sala, osy kúılerdiń jalǵastyrýshylary týraly «Juldyz» jýrnalyna, «Ádebıet aıdyny» gazetine maqalalar jazdym. Biz kóbine Áset Naımanbaıdy ánshi retinde bilemiz. Ol kisiniń «Kertolǵaý», «Án shaqyrǵy» atty kúıleri bar eken. Ony da elge alyp keldim. Radıoǵa da baryp «Altyn qorǵa» engizdim. Teledıdardaǵy «Qazaqtyń júz kúıi» baǵdarlamasynda nasıhattaldy. Qazaqstandaǵy kúı festıvalderine qatystym. «Kúı-kerýende» «Altyn qobyz» syılyǵyn jeńip aldym. Qazirgi qazaqtyń beldi kúıshileri, zertteýshileri Qarshyǵa Ahmedııarov, Shámil Ábiltaevtardyń aıtýynsha, Shyǵys shertpe kúı dástúri – Qazaqstan kúıshilik qoryna tyńnan qosylǵan mektep.
2007 jyly jeltoqsan aıynda bes kúıshi birlesip konert berdik. Onda da shyǵystyń shertpe kúılerinen oryndadym. «Máńgilik sarynǵa» kirgizdim. Bıyl da myń kúı shyqqaly jatyr eken, osyǵan shyǵys shertpelerinen engizýge múmkindik týyp otyr. «Tym bolmaǵanda, bir-eki taspa shyǵarsaq» deıdi uıymdastyrýshylar. Qytaı qazaqtarynyń shertpeleri jaıly úsh kitap daıyndap otyrmyn. Manaǵy júz elý kúıdi notaǵa túsirý biraz aqshaǵa tirelip turǵan, oǵan da janashyr, járdemshiler tabyldy. Qudaı qalasa, shyǵyp qalar.
- Qazaqstanda Qytaı qazaqtarynyń shertpe kúılerin kimder zerttedi?
- Qazaqqa belgili Ýálı Bekenov aǵamyz budan 40 jyldaı buryn zertteýdi bastaǵan. Ol kisi Qytaıdyń Shańhaı mýzyka mektebin bitirgen. Qytaı kósemi Maýy men Jýynlaıynyń aldynda kúı tartqan desedi. Shertpe kúıdiń bilgiri. 1960 jyldary shekaradan ótken jas jigit óziniń aýyly – Nansan óńiriniń shertpelerin ákelse kerek. Men álgi 150 kúıdi araǵa qyryq jyl salyp ákeldim. Ondaǵy kúılerdiń barlyq oryndalýyn tyńdap kórip, tupnusqalaryn ǵana iriktep ákeldim. Áıtpegende, árkim árqalaı oryndap júrgen túrleri kóp. Birin-birine shatystyryp alǵandary da jeterlik.
- Shyǵys shertpesi Qarataý men Táttimbet shertpelerinen nesimen erekshelenedi?
- Qytaı qazaǵynyń biraz bóligi Qazaqstan aýmaǵynan aýyp barǵan. Elden, jerden jyraq júrgen halyqtyń júregi saǵynyshqa toly bolady ǵoı. Sondyqtan shyǵys shertpeleri muńly, sazdy keledi. Qarataý men Táttimbet shertpeleri kóńildi, oınaqy oryndalsa, shyǵys shertpelerinde eki ishek bólek-bólek qaǵylady.
- Atamekende saǵynyshyńyz basylyp, saryny bólek kúıler týyndaǵan shyǵar?
- Álbette, elordamyz Astanaǵa alǵash barǵanymda bir kúı týdy. Jalpy, Astana kelbeti, Saryarqa tabıǵaty tamasha eken. Astanaǵa jetkenshe poıyzda dalanyń tabıǵatyn tamashalap otyrdym. Keremet áserden «Nur Astana» atty jańa kúı shyǵardym. Odan soń, Qytaıdaǵy týǵan eldi, aǵaıyn-týysty saǵynyp, «Keıingi el» degen kúı shyǵardym. Ol endi artta qalǵan eldi atajurtqa shaqyrý maqsatynda týyndady.
- Qazirgi poezııada belgili bir tulǵaǵa óleń arnaý dástúri jalǵasyn taýyp keledi. Qazaqtyń kúı ónerinde de osy dástúr bar emes pe?
- Iá, bar. Júırik at pen jaqsy joldasqa, patsha men batyrǵa, sultan men tórege kúı arnalǵan. 1989 jyly Toqtar Áýbákirov ǵaryshqa ushqanda, biz Qytaıda bolatynbyz. Bir top qazaq jasy jınalyp alyp, «qazaqtyń qoly Aıǵa jetti» dep arnaıy toıladyq. Shynymen de solaı ǵoı. Sol qýanysh kókeıde júre kele, 1998 jyly kúıge aınaldy. Kúıdiń atyn «Toqtar batyr» qoıǵym keldi. Dese de, «batyrdyń atyn kelsin-kelmesin paıdalaný uıat shyǵar, aldynan ótip, ruqsatyn alaıyn» dep bekindim. Aýyl arasynda, jıyn-toılarda jańaǵy kúıimdi oryndap júrdim. Sóıtip, jaqynda Astanaǵa barǵanymda, ol kisimen kezdesýdiń oraıy tústi. Úıine izdep baryp, kúıimdi tartyp berdim. Rıza bolyp, esimin qoıýyma kelisimin berdi. Sonymen, on jyl oılap, on jyl tolǵaǵan «Toqtar batyr» atty kúıimdi el aldynda ózim qalaǵan atymen erkin sherte berýge múmkindik aldym. Budan bólek týǵan jerge, ósken elge arnaǵan da kúılerim bar. Kúıdiń mundaı dástúri jalǵasyn taba berýi kerek.
- Otbasyńyzda isińizdi quptaýshy, izińizdi jalǵastyrýshy bar ma?
- Qyzym Gúlshyraı dombyraǵa áýes. Jolymdy jalǵastyrýshy sol bolyp qalar. Al jeńgeleriń Nurlash – dáriger. Meniń kúıshiligimdi, zerttep júrgen jumysymdy da otbasymnyń barlyq músheleri qoldap-qýattap otyrady. Shyǵys shertpelerine baýlyp júrgen shákirtterim de bar. Qazir konservatorııada, mýzykalyq oqý oryndarynda bilim alyp júr.
«Jas qazaq» gazeti
