Qazaqtyń áni qashanǵy talaýǵa túsedi?

2734

Qazaq ánderi — ulttyq rýhanı qazynamyzdyń baǵa jetpes basty baılyǵy. «Maǵan kúlli qazaq dalasy án salyp turǵandaı seziledi» dep ultymyzdyń ózgeshe ónerine bıik baǵasyn bergen orystyń mýzyka tanýshysy Zataevıchtiń pikiri — ańyz emes, aqıqattyń naq ózi. Qazaq ánin tartylmaıtyn kıeli káýsar bulaqqa teńesek, osy bulaqtyń arnasyn basqa baǵytqa buryp, laılap jatqandary jyl emes-aý, kún sanap kóbeıip kele jatqany namysyńa tıedi.

Máselen, halyq muralary men halyq kompozıtorlarynyń ánderin ózge ulttyń, onyń ishinde Qytaıdaǵy uıǵyr aǵaıyndardyń óz menshigine aınaldyryp bara jatqany — ulttyq ónerimizge jasalǵan úlken qııanat der edik.

Sońǵy kezderi Qytaı uıǵyrlarynyń qazaq ánderin menshiktep alýy jıilep barady. Bul týraly arǵy bette turatyn aǵaıyndarymyz biraz ýaqyttan beri janashyrlyq tanytyp aıtyp ta, másele kóterip te keledi. Elimizden sol jaqqa jıi baratyn ánshi, sazgerler de basqanyń qanjyǵasyna barymtaǵa túsken ánderimizdi óz qulaǵymen estip kelip júr. Jaqynda Qytaıda shyǵarylǵan uıǵyr tilindegi «Saǵynasyń demeseń» dep atalatyn klıpterden quralǵan jınaq qolymyzǵa tústi. Sol dıskidegi eki án «Kóńilimdi bermeımin» degen atpen Ǵaını Ábdikárim atty ánshiniń jeke menshigi bolyp jazylyp, beınebaıan túsirilipti. Aına-qatesiz aqyn Qudaıbergen Qazybekovtyń óleńine jazylǵan Marat Ilııasovtyń «Merekem sen» áni. Biz jınaqty birden Marat aǵamyzǵa tyńdattyq.

Marat ILIIaSOV, ánshi, sazger:

- Uzynqulaqtan estýimshe, «Men saǵan ókpelemeımin» degen ánim de týra osylaı urlanyp, uıǵyrlardyń enshisine aınalǵan. Ánniń sózin jazǵan aqyn Muhtar Shahanov. Al «Merekem sendi» de uıǵyrlar ózine dál solaı ıelenip alǵan. Jalǵyz bul emes, meniń ánderimnen basqa da kóptegen ánderimizdiń urlanǵanyn Úrimshide bolǵanda, anyq kóz jetkizdim. Birde ashanada tamaq iship otyrǵanymyzda, bizdiń jas ánshilerimizdiń kóptegen ánderiniń uıǵyr tilinde aıtylyp jatqanyn estidik. Eń soraqysy Ahmet Jubanovtyń «Qarlyǵash» degen áni de burmalaýǵa túsken. Bul birinshiden, jalpy qazaq halqyna, qazaq ónerine jasalyp jatqan qııanat. Shynyn aıtqanda, bul avtorlar qoǵamynyń tikeleı jumysy, bul jumyspen sol kisiler aınalysý kerek. Mádenıet mınıstrliginiń, Ádilet mınıstrliginiń arnaıy bir departamenti tek qana osy salamen jumys isteıdi. Bul másele sol kislerdiń qulaǵyna jetse, múmkin tıisti oryndar tikeleı sheshetin shyǵar.

Shaba ÁDENQULQYZY, ánshi, sazger:

- 2006-2007-jyldary Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq Ulttyq konservatorııasynyń stýdentteri Úrimshi qalasyna gastroldik saparmen bardyq. Bir kúni uıǵyrlardyń meıramhanasyna bas suqtyq. Sonda Shámshi aǵamyzdyń «Arys jaǵasynda» ánin jáne Altynbek aǵamyzdyń «Saǵyndym Almatymdy» ánin uıǵyrlardyń ınstrýmentaldyq mýzykasyna aınaldyryp, basqa bir avtordyń atyn jazyp beınebaıan túsirgenin kózimiz shaldy. Al jaqynda ǵana Qytaıda turatyn jezdem «Shaba, seniń «Bir ókinish bir úmit» ánińdi uıǵyrlar ózderiniń áni etip aıtyp júr» dep habarlasty. Menińshe, buǵan der kezinde mán berip, nazar aýdarý qajet.

Oralhan SÁDÝAQAS:

- Qytaıdaǵy uıǵyr baýyrlarymyz qazaq ánderiniń eshqandaı suraýsyz avtorlaryna aınalyp bara jatqan jaǵdaıy ay da bolsa, shyndyq. Onyń ishinde «ABK» tobynyń oryndaýyndaǵy «Bir tamshy jas» pen meniń «Orda» toby oryndaıtyn «Belgisiz jan» degen ánim de bar.

Men muny halyqaralyq avtorlyq quqyq erejelerin óreskel buzý dep bilemin. Zań júzinde qýdalanýǵa tıisti nárse dep sanaımyn. Óıtkeni bul ıntelektýaldy menshik bolyp esepteledi, oǵan eshkimniń qol suǵýǵa qaqysy joq. Eger qol suǵady eken, ol úshin jaýap berýi tıis. Bul — bizdi memleket dep tanymaýdyń, ult dep syılamaýdyń bir belgisi.

Qalaı dep aıtsaq ta, buǵan kóz jumyp qaraýǵa bolmaıdy. Sondyqtan memleket, avtorlyq quqyq qorǵaý oryndary arqyly muny toqtatý kerek.

Ramazan STAMǴAZIEV, ánshi:

- Osydan bir jarym jyl buryn Qytaıda gastroldik saparmen bolyp, Toqtar Seriktiń «Júregim júregimmen egiz be edi» degen ánin úlken meıramhanada tyńdadyq. Ol jerdegi qazaqtardan surastyrsaq, «bular qazir eshteńege qaramaıdy» deıdi. Mysaly, biz Qazaqstanda konert bersek, 3 kúnnen keıin sol konert Qytaıdaǵy qara bazarda satylyp jatady. Olardyń muny qalaı jazyp alǵanyn biz bilmeımiz. Kezinde «Dýdar-aı» ánin sol jerdegi bir uıǵyr azamaty uıǵyrdyń áni dep aıtqan eken. Sonda sol eldegi 1 dárejeli ánshi, general aǵamyz Hamı Ysqaq araǵa túsip, arashalap alypty. Qazaqtyń ulttyq ánin kez kelgen memleket júnin julǵan taýyqtaı qylyp tartyp alyp, menshiktep jatsa, erteńimiz ne bolady? Bul degenińiz — qazaq óneriniń kúre tamyryna balta shabý. Qazaq óneri basqa ulttyń tól dúnıesine aınalyp jatqanda, quzyrly oryndar qaıda qarap otyr?

TAQYRYPQA TUZDYQ

Biz osy máselege qatysty Qazaqstan avtorlar qoǵamynyń tóraǵasy Maral Ysqaqbaıǵa telefon shaldyq.

- Qazir Qytaıdaǵy uıǵyrlar qazaq kompozıtorlarynyń ánderin urlap oryndap júrgeninen habaryńyz bar ma?

- Joq, ondaıdy estigen emespin.

- Al osyny toqtatýǵa sizderdiń avtorlyq qoǵam qandaıda bir áreket jasaı ala ma?

- Ol úshin dálel kerek, qaı ándi, kimniń ánin, kim aýdaryp alǵanyn naqty kórsetsin, sol kezde qandaı áreket jasaýǵa bolatynyn oılanyp kóreıik. Kómektesýge múmkindiktiń qanshalyqty ekenin aıta almaımyn. Óıtkeni Qytaımen jumys isteý óte aýyr.

- Múmkin, mınıstrlik arqyly shyǵý kerek shyǵar?

- Mınıstrlik sheshetin bolsa, mınıstrlikke shyǵyńdar.

- Al sizder óz taraptaryńyzdan ne isteı alasyzdar?

- Sen kimsiń sonda?

- Men jýrnalıstpin…

- Sen bul sharýamen aınalysýǵa tıis emessiń, munymen avtorlar, ánshiler aınalysyp, solar másele kóterý kerek.

- Avtorlar muńyn aıtyp bizge keldi…

-Olar shaǵym aıtyp kelgenimen, bul sen sheshetin, jýrnalısterdiń bas qatyratyn máselesi emes. Senderge pikir týdyrý úshin kerek bolar. Odan basqa eshteńe jasaı almaısyńdar. Avtorlar ózderi qolǵa alyp, ózderi aınalyssyn!


Jarqyn SÁLENULY

«Aıqyn» gazeti.

Pikirler
Redakııa tańdaýy