Ertis NURQASYM – 1974 jyly 4 qazanda Semeı oblysy, Aıagóz aýdany, Tarbaǵataı aýylynda týǵan. Sol aýyldan mektep bitirip, eńbek jolyn bastap, zamanǵa saı sharýa qojalyq quryp, sharýashylyq jetekshisi bolǵan. Semeı ýnıversıtetin «Quqyq negizderi jáne ekonomıka mamandyǵynyń muǵalimi» degen biliktilik boıynsha bitirgen. Biraz ýaqyt memlekettik qyzmet te bolǵan. El men jerdiń tarıhyn zertteýmen birge qazirgi zamannyń saıası ómirine óz pikirlerin batyl bildirip, kúresip smmsmspvspvspvspv júrgen ultshyl jan. Jumabek Táshenev syndy birtýar tulǵanyń tarıhyn zerttep, Astana, Qaraǵandy, Shymkent syndy qalalarǵa Táshenevtanýshy retinde arnaıy shaqyrtylyp, baıandamalar jasap, óz usynys-pikirlerin aıtqan. 2016-2019 jyldar aralyǵynda Almaty qalasynda «Jumabek joly» atty tarıhı-qoǵamdyq jýrnaldyń redaktory. Respýblıkalyq baspasózderge kóptegen tarıhı maqalalary jaryqqa shyqqan.
Espenbetteı batyryn ulyqtaıtyn el qaıda?!
Aıagóz ólkesinen Aqtanberdi, Qabanbaılar bastaǵan qolbasy batyrlar toby da, aqyndyq – sheshendikterimen tanylǵan qý daýysty Quttybaı bı, batyr ári bı Boranbaı, Aqtaılaqtaı bıler legi de kóptep shyǵyp, halyqtyń sheksiz yqylasyna bólengendikten, osyndaı uly tulǵalarymyzdyń tánderi ólse de, rýhtaryn elimizben birge máńgi jasaıtyndaı qylyp, Táýelsizdik alǵannan beri búkil el bolyp ulyqtap keledi. Ósetin, damıtyn ult ótken tarıhynyń ay – keleńsiz tustarynan sabaq alsa, óspeıtin halyq tek qaryn qamyn oılaýdan aspaı, baıyǵan ústine baıýdy ǵana oılap, el qorǵaǵan erlerin eske almaıdy.
Júregi qaıtyp kórmegen,
Qalmaqty qoıdaı óńgergen,
Dushpan kórse túıilgen.
Saramjaqtan ıilgen,
Sorǵalap baryp shúıilgen,
Er Espenbet – qyranym! – dep tirisinde týǵan halqy men Buqar jyraýlar sıaqty joryq aqyndarynyń sheksiz rızalyǵyna bólengen Er Espenbetti azattyqtyń tańynda búkil Qazaq jurty turmaq, óziniń týǵan aımaǵy da múlde umytýǵa aınaldy dese bolady. Olaı deıtinimiz – keıingi jyldary ǵana shyqqan Shyǵys Qazaqstan oblystyq enıklopedııasy men Aıagóz enıklopedııasyna Er Espenbet batyrdyń eli men jerin qorǵaýda kórsetken eren erlikteri men urpaqtarǵa úlgi bolar parasatty sheshimderi, tapqyrlyqtary aıtylmaı, múldem jazylmaı qalýy.
Joǵaryda aıtylǵan batyrlarmen, bılermen teń dárejeles bolsa da, búkil urpaqtary osy Aıagóz óńirin ata – meken sanap, qonys qylsa da, keıbir tarıhı kitaptarda azdap jazylǵany bolmasa, ulyqtalmaq turmaq, aıtylmaı jatqan eren tulǵalardyń biri de biregeıi qaz daýysty Qazybek, Boranbaıdaı bılerdiń usynýymen Abylaı hannan san myń qoldan aqyly, qaıraty, mergendigi ozyq – dara shyqqany úshin «Adaq» degen ataq alǵan – Er Espenbet batyr. Batyr týraly tek ańyz-áńgimelerden ǵana emes, zamandastary Qazybek bek Taýasarulynyń «Túp tuqııannan ózime sheıin» atty kitabynda aıtylǵan jáne Aıagóz óńirinde kóp ómirin ótkizgen tarıhshy Qurbanǵalı Halıdtiń «Taýarıh hamsa» degen eńbeginde: «Abylaı hannyń dáýirinde batyr ári ásker basy bolyp kelgen adamdar – Qara kereı Qabanbaı batyr, Aqtanberdi batyr, Er Espenbet batyr, Kereı Jánibek batyr, Býra Aqbantaı batyr, Qanjyǵaly Bógenbaı batyr, Básentıin Malaısary batyr taǵy basqalar... » dep baǵa bergendigin oqyp bildik. Hannyń keńesshisi ári joryq jyrshysy Buhar jyraý:
«Asyldan shyqqan Espenbet,
Qalmaqtyń jolyn kesken kóp!»
dep, 80 kúnge sozylǵan Shorǵa soǵysynda erekshe rızashylyq bildirgen. Semeı oblysy Aqsýat aýdanynyń jerinde týyp ósken Káribaı Tańataruly da Er Espenbetti shabyttana jyrlasa, eshkimdi asyra maqtamaq turmaq, «Ózime ózim jaqpadym, Endi qaıda syıa aldym?» degen Dýlat Babataıuly «Espenbet» dastanynda:
Er Espenbet keshegi,
Erekshe er desedi.
Til bitkenniń shesheni,
Topta bermes eseni.
Úlgi aıtsa – kósheli,
Jaýǵa shapsa – kósemi, dep beıneleı - sýrettegen. Osy Er Espenbettiń balalyq shaǵy - qazaq elin álsiretip, jerin basyp alý úshin orys pen qytaıdyń ákki saıasatkerleri sol zamanda keń saharada qutyrynǵan daýyldaı bolǵan jońǵar-qalmaqtardy zeńbirektermen, myltyqtarmen, oq-dárimen qamtamasyz etip bizdiń elge aıdap salǵan zamanǵa tap keldi. Surapyl soǵystyń kesirinen áke-sheshesinen 7 jasynda aıyrylyp jetim qalǵan Espenbettiń týǵan-ólgen jyldary belgisiz bolýmen birge, el aýzynda týǵan jeri Aıagóz óńiri degenmen, tarıhı derekterde bir-birine qarama qaıshy. Kóptegen tarıhı derekterde naıman eli, onyń ishinde qara kereıler 18 – ǵasyrdyń basynda Syr boıynda kóship-qonyp júrgenin aıtady. 1718 – jyly Aıagóz ózeniniń bas jaǵynda qazaq-qalmaq áskerleriniń soǵysynan keıin, sheıit ketken sarbazdaryn jerlep júrgen qý daýysty Quttybaı bıge jolyqqan saıahatshy, franýz geografyna osy bı, soǵystyń bas kezinde qazaqtar basym bolǵanymen, han – sultandardyń ala-aýyzdyǵynan jeńilis tapqandyqtaryn óz aýzymen baıandap bergeni hatqa túsip búginge jetti. Osy derekke qaraǵanda Espenbet ómirge kelgen jyldarda Syban rýy Aıagóz óńirin qonys qyldy ma eken? Tarıhty óte kóp biletin aıadaı Aıagózden 1 gazet, 2 jýrnal shyǵaryp otyrǵan Baqytómir aǵa Shalǵynbaıdyń aıtýynsha Espenbet bes sybannyń biri, Sarykóbekten taraıtyn Sarynyń uly, atalas týysy 1675 – jyly týǵan Aqtanberdiden 38-40 jas kishi. Osy derekke qaraǵanda bul kisi 1713 – 1715 – jyldarda ómirge kelgen. Ólketanýshy, ádebı zertteýshi, Ǵabıt Zulharovtyń aıtýynsha Espenbet Táshken jaqta maıdanda sheıit bolyp, kóp jasamaǵan, molasy da sol jaqta. Al, taǵy bireýler batyrdyń beıiti Taldyqorǵan óńirinde deıdi. Babalar tarıhyna qurmetpen qaraıtyn ári kóp biletin, zaty áıel bolsa da quıma qulaq shejire deýge turarlyq, Espenbettiń bel urpaǵy Maǵaýııa qyzy Baqyt apaı uly atasy Espenbettiń 49 jas qana jasaǵanyna – múshel jasynda qaıtys bolǵanyna kelisse de, Táshken jaqta maıdanda óldi degenge kelispeıdi. Ómiriniń sońynda naǵashysy bergen aq bórte atynyń bar bolýy da batyrdyń erte qaıtys bolǵanyn bildiredi. «Óle – ólgenshe el boldy, Espenbettiń armany. Ózimen birge jasady, Astyndaǵy tarlany» dep Dýlat Babataıuly onyń ómirin basqalardan jaqsy bilgen soń aıtady. Olaı bolatyny, Babataıdyń ákesi Eskeldimen Espenbet aǵaıyndy. Ne bolsa da, osy eseppen kelgende Espenbet batyr júregi tas, jaýyz qalmaqty túbegeıli tize búktirgennen keıin dúnıeden ótken. Tulǵanyń jeke ómirindegi keıbir jáıttar tulǵalyq qasıetin tolyqtyra túsetindikten, batyrdyń ómirindegi qupııalardy da aıta keteıik. Jetisý óńirinen qyz aıttyryp, sánimen uzatyp alyp shyqqan qalyńdyǵynyń páktigi bolmaı qalǵandyqtan, eshkimge kónbeı, kóshti toqtatyp tastaǵan Espenbet: Saǵan zorlyq jasaǵan jigittiń esimin aıt. Men ony óltirem! Aıtpasań seni óltiremin, - dep qysady. Mańaıdaǵy elder de bul áńgimeni estip, aqyrynda zorlyq kórsetken jigittiń boı jetken qaryndasy kelip: Aǵamdy óltirmeńiz. Onyń bodaýyna men sizge qalyń malsyz tıemin, - dep Espenbetke tıipti. Bul eki áıel óz ara tatý bolypty. 40 jas shamasynda Espenbet ǵashyq bolyp taǵy da Jetisý óńirinen toqaldyqqa jas qyz alady. Biraz jyldardan keıin úlken eki áıel Espenbet jas toqalǵa kóńilin kóp bóletindikten kúndes bolyp, eki qabattyǵynda, jas balalarynyń bar ekendigin de obalsynbaı batyr joryqqa ketkende shı tartamyz dep aldaıdy. Jas toqal atqa minbekshi bolyp, taralǵyǵa aıaǵyn salǵanda úlken eki áıel asaý atty úrkitip, atqa súırep óltiredi. Batyr kelgende elden ádeıilep óltirgenin estip, eki áıeline óltiremin dep pyshaq ala júgiredi. Qaıratty, ári aqyldy batyr bala-shaǵasyn oılap, ózin ustap úlken eki áıeline tıispeıdi. Biraq, toqalyn qatty súıgendikten, jubynan aıyrylǵan aqqýdaı bolǵan Er Espenbette kóp uzamaı, qusalyqtan qaıtys bolady. Naıman rýynyń jeriniń shekarasyn han Abylaıdy arqa tutqan, ári jan sany kóp Arǵyn rýlarynyń jerinen bólýde er júrektik kórsetip, úlken eńbek sińirgen bı ári batyr Boranbaı Espenbettiń urpaqtaryna Aqsháýliniń baýyrynan jáne Aqshataý mańynan jer bergen. Dana bıdiń bir atanyń uldaryna eki jerden jer berýi – óte qatty kúndes bolǵan báıbishe - toqaldardan týǵan balalardyń bir-birimen jaýlasyp ketpesin degen oıynan bolsa kerek. 1757 – jyldary jońǵar qaqpasynda qalmaqtardy aqyrǵy talqandaǵan aıqasqa Er Espenbettiń qatysqany týraly, budan eline aman – esen, mol oljamen oralǵany týraly derekter óte kóp. Al, osydan keıingi basqadaı soǵystarda Espenbettiń esimi atalmaıdy. 1769 – jyly Qolbasy Qabanbaı batyr qyrǵyzǵa joryqqa attanarda jınalǵan kóptegen batyrlardyń aty atalsa da, Er Espenbet batyrdyń aty dastan, jyrlarda atalmaǵanyna qaraǵanda Espenbettiń bul kezde dúnıeden ótip ketkeni anyq. 1723 – jylǵy «Aqtaban shubyryndyda» sheginip, Aqmola aımaǵynda keminde 50 jyldaı qonystanǵan Naıman rýynyń jurttary men molalary Arqada jeterlik. Altaı, Tarbaǵataı aımaǵyndaǵy ata qonysqa qaıta kóshkende Naıman Kúderi aqyn:
Babam ósip óngen jer,
Arýaǵymdy kómgen jer.
Qaıran Esil – Nuramyz.
Qaıda baryp sııamyz?..
Jelep – jebep júre kór
Arqada jatqan arýaq, - dep Qaraótkel óńirinen qımaı qoshtasqan. Búgingi Astanamyz turǵan jer sol zamanda Qyrjy rýynyń Qydyr qonǵan baıy «Keshýdiń Qaraótkeli» atalyp, sol ataý búginge jetken. Mysaly, «Qabanbaı qystaýlyǵy» Ereımen taý aýdanyndaǵy «Ajy», «Shaǵalaq aýyly», «Janbolat aýyly», «Orazaq aýyly» (Toqpaq), «Shúnet aýyly», «Jolymbet stansasy», Naıman Espenbet batyrdyń zıraty, Úlken Naıman qoryǵy, Kishi Naıman qoryǵy, basqa rýlardy aıtpaǵanda bes Baıys rýyna qatysty jer attary jeterlik. Qaraǵandy óńirindegi «Qara Muryn» atty jer ataýy «Aqtaban shubyryndy» zamanynan derekter beredi, ári bul ataý qazaq rýlarynyń shyǵý teginiń tym arydan (Naımannyń Muryn rýynyń ataýy Qara Mýren, Shara Mýren ózenderiniń boıynan Shyńǵys qaǵan áskerimen berge kelgenine baılanysty qoıylǵan.) bastalatynyn da bildiredi. Qorǵaljynnyń ońtústiginde, Nura ózeniniń saǵalyq alqabynda Espenbet kóli degen kól de bar. Osyǵan qaraǵanda, Er Espenbet batyrdyń zıraty Aqmola aımaǵynda bolýy da múmkin. Aqshataý týmasy ári tarıh-shejireden mol habary bar Qajyǵulov Qaıyrtaı aqsaqal: Babataıuly Dýlat jyraýdyń zıratyn kórsetken ári el ishinde osyny biletin jalǵyz ǵana kisi, ózi uzaq jasaǵan, Dýlattardyń urpaǵy Asqar qyzy Shárbáný ájemiz, Er Espenbettiń zıraty Dýlattyń zıratynyń ońtústigindegi bıik taýdyń baýyrynda ekenin senimdi túrde aıtqan, - deıdi. Arǵy jaǵynda aqıqat jatatyn bir áńgimede, Aqshataý eliniń bir jas jigiti osydan 100 jyldaı ýaqyt buryn dál osy jerde qoı baǵyp júrip uıyqtap ketedi. XVIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Semeıde bolǵan Reseı kapıtany Andreevtiń derekterinde Naımannyń Qara kereı rýlary 1740 – 1750 jyldary Shyńǵys taý óńirin qonystanyp alǵanyn jazǵan. Túsine atqa minip, saýyt kıgen batyr kirip: «Men, Espenbet batyrmyn! Zıratymdy nege malyńa taptatasyń?», deıdi. Shoshyp oıanyp qarasa qoıy qalyń qaraǵannyń ishindegi qorym molalardyń ishinde jaıylyp júrgenin kóripti. Bolǵan oqıǵany elderge aıtsa, aýylyndaǵy úlken adamdardyń biri – «Aıan bergen tús eken. Er Espenbet babamyzdyń zıraty sol jer», deıdi. Batyrǵa tartyp týǵan urpaqtary kúıbeń tirlikti bir sát ysyryp, kóneniń kózin kórgenderdiń barynda ári tarıhı zertteýlerge súıenip atalarynyń qaı jerde jany jaı tapqanyn naqtylaı jatar. «Talpynyp saldym egindi, Ishsin dep árkim tegindi» dep Qaraqol ózeninen toǵan alyp egin salǵan Aqtanberdi jyraýmen birge Espenbet te toǵan shyǵarypty dep keıbir urpaqtary áńgimeleıdi. Toǵan shyǵaryp júrip Aqtanberdi kótergen tas Taskesken mańynda eken dese, Espenbet kótergen tas Myńbulaq aýylynyń 1- bólimshesi «Jeldiqarada» jatqanyn kózimizben kórdik. Keıinnen traktormen súırep aýyl shetine aparyp tastady, - dep aıtady Espenbettiń tikeleı urpaǵy bolatyn Omarǵazy aqsaqal men basqa da kóne kóz qarııalar. Sonda, Taskeskennen kótergen aýyr tasty «Jeldiqaraǵa» búgingideı tehnıka joq ol zamanda qalaı ákeledi? Aqtanberdimen birge egin salýǵa bul batyrdyń ómiri de jetpegen. Biraq ta, Omarǵazy atanyń sózinde bir shyndyqtyń bary anyq. Sebebi, 1755 – jyldarda qalmaqtarǵa kúırete soqqy berip, sheshýshi shaıqas ótkendikten qylyshtarǵa týralyp, naızalarǵa túırelip ólgen qashqan qalmaqtardyń denelerinen neshe kún qan sasyp jatqandyqtan maıdan dalasy - «Naryn» atalǵan jer Aqsháýli taýynyń mańaıynda ǵana. Osy tarıhı oqıǵanyń ishinde bolǵan Buqar jyraý:
Asý salǵan tas buzyp,
Tarbaǵataı belinen.
Qol qondyrǵan qos tigip,
Borly degen kólinen.
Qalmaqty shapqan shýlatyp,
Aqsháýliniń órinen.
Qonys qylǵan Naımanǵa,
Bárin qýyp jerinen, - degen tolǵaýy men osy sheshýshi shaıqasty negizge alsaq Er Espenbettiń osy soǵysqa bastan aıaq qatysyp, tabıǵaty tamasha Aqsháýlide neshe kún at tynyqtyryp, dem alyp, sol tasty kótergenine esh kúmán keltirýge bolmaıdy.
Ákesi Dosym men anasynan erte aıyrylǵan Espenbet jeti jasynan naǵashy jurtynyń qolynda ósedi. Naǵashy atasy Er Qosaı da Otanyn qorǵaýda asqan erlikter kórsetken batyrdyń ózi edi. Jıeniniń zeıindiligin, ójettigin, qas batyrǵa tán tulǵasyn jazbaı tanyǵan naǵashysy erekshe qamqorlyq kórsetýmen birge, elimizdiń tarıhy men shejiresin kókeıine quıyp, soǵys óneriniń alýan túrli qyr-syryna da baýlıdy. Naǵashylarynyń qolynda tarshylyq kórmeı, erkin ósse de 13-14 jasqa kelgeninde keıbireýlerdiń qaljyńdap bolsa da «Syban bala» degenin estip, týǵan eli men jeri esine túsip, jabyǵyp, túnerip, jaýap qatpaı qalatyn sátteri jıi bolady.
Óz jurtyna degen saǵynyshy údegenniń ústine, aldyna túrli arman-maqsat qoıǵan talapty jastyń ishten tynyp júrgenin sezgen Er Qosaı: «Nege jabyǵyp júrsiń? Tańdaǵan sulýyńdy ápereıin. Qalaǵanyńdy túgel jasaıyn.» degeninde Espenbet: Sulýdyń da, basqanyń da qajeti joq. Jan ata, óz elim men týǵan jerimdi kóksedim, - degende qart batyr: Malym men dúnıemnen keregińshe enshińdi al. Qolyńdy tartpaımyn, - degeninde Espenbet: Ózim tańdaǵan aq bórte taı men batańyzdan basqa eshteńe almaımyn, – deıdi. Dúnıe men malǵa qyzyqpaı, namysty joǵary qoıǵan jıenine rıza bolǵan Er Qosaı bar yqylasymen aq batasyn berip, Kúndestik te, mindestik te, dosta, jaý da óz elińnen bolady. Baq ta sol elińnen qonady, - dep bar aqyldaryn aıtyp, tilegin tilep naǵashy jurty er qarýy bes qarýyn, saýyt-saımanyn saı qylyp Espenbetti óz jurtyna shyǵaryp salyp, qala beredi. Aqtanberdi jyraý, qý Quttybaı bı, Botaqara batyrlar Espenbetti qýana qarsy alsa, kekep – minep sóıleýshiler de el ishinen kezdesti. Ósekter men kúnshil sózder jas jigittiń qulaǵyna da kirmedi. Naǵashysynan minip kelgen aq bórte besti shyqqan jyly Semiz naıman elindegi uly dúbir asta alaman báıgeden oq boıy ozyp keldi. Órkeshi solqyldaǵan júz taılaqty júldege alǵan bette maǵan ataǵy da jetedi dep, bes sybannyń urpaqtaryna túgel taratyp berdi! Keler jyly naımannyń tý basshysy Qabanbaıdyń jar salýymen qalmaqqa qarsy attanǵan qolǵa qosylady. Eki jaqtyń áskeri kezdesip, ejelgi dala dástúrimen jekpe-jek bastalyp, denesi shoıynnan quıylǵandaı, 50 jastaǵy qara qasqa at mingen eńgezerdeı qalmaq batyry qazaqtyń 8 batyryn birinen keıin birin óltiredi. Ol zamanda naǵyz batyrlyq, erlik tek osyndaı jekpe-jekte ǵana tanylyp, jeńgen batyrdyń myqtylyǵyn óz eli turmaq jaýlary da moıyndaıtyn. Bunyń aılasyn Aqtanberdiden basqa tappas, degen sóz shyqqanda jekpe-jekke shyqqaly jatqan qart batyrǵa Espenbet: Siz úshin men baraıyn, dep batasyn alyp eleýregen qalmaq batyrymen jekpe-jekke shyǵyp, óltirip basyn qanjyǵasyna baılap, atyn jetektep kelgen jas batyrlaryn kórgen qazaq qolynyń árýaǵy tasyp, qalmaq áskeriniń tas-talqanyn shyǵaryp, yrǵyn oljaǵa batysady.
Espenbetteı er ulyn,
Eli sonda tanyǵan.
Bet buryp tizgin tartqan joq,
Jaýdyń myń men sanynan, - dep jyrlaǵandaı halyqqa alǵash osylaı tanylsa,
El tulǵasyn ustaǵan,
Túzý joldy nusqaǵan,
Baıqaradaı bı qaıda?
Kesilmeli keń qoltyq
Edigedeı baı qaıda?
Maıdandy jerde top jarǵan,
Qamaldy buzyp qaq jarǵan,
Espenbetteı er qaıda? – dep Hannyń aldynda Qabanbaıdyń serigi ári batyr Shaǵalaq aqyn erligin joǵary baǵalaǵan Er Espenbettiń Abylaı hannan altyn jaǵaly ton kıýi bylaı bolǵan: Jerimizdi basqynshylardan túbegeıli aryltý úshin Han men Qabanbaı bastaǵan batyrlar Baıanaýyl, Qarqaraly óńirine bekingen jońǵarlardy aq naıza, aq bilektiń kúshimen túre qýyp, Shyńǵys taýyna kelgende aılaly qalmaqtar Shaǵan ózeniniń oń jaǵasyndaǵy ishinde sýy bar «Qońyr Áýlıe» úńgirine tyǵylyp, bekinip alyp, qazaq áskerlerin zeńbirekpen, sadaqpen atqylap qatty qyrǵynǵa ushyratqan. Qazaq qoly qansha shabýyldasa da, qarý jaraǵy myqty ári qamalǵa jaqsy bekingen qalmaqtar bet qaratpaıdy. Qanshama áskeri sheıit bolyp, shyǵyn tartyp, taýany qaıtqan Abylaı han:
Qaırat qyp qaısy batyr qamal buzsa,
El dańqyn kóteredi týdy deıdi,
Sózine Abylaıdyń qarap turyp,
Qabanbaı, Er Espenbet kúldi deıdi.
Abylaı eki erge jarys depti,
Qorǵany jaýdyń bıik, alys depti.
Qabanbaı, qasıetiń bar edi ǵoı,
Talqandap tastashy bir jaryp deıdi.
Buzbaqshy boldy bular qamaldy endi,
Saılady aqyl, qaırat, amaldy endi.
Jaý jabylyp, qarsylyq istese de,
Qamaldy talqan etip buzdy batyr.
Qysqasy, qazaq jeńip qalmaqty aldy,
Qabanbaı handaı bolyp ardaqtaldy.
Abylaı Qabanbaıdy «Han» dep qaqty,
Qymbatty Espenbetke tonyn japty, - degen qıssada azdap ádebı ásireleý bolǵanymen, naqtyly tarıhı oqıǵa ekendigin Qurbanǵalı Halıd, M. O. Áýezov t.b. tarıhshy, ádebıetshi ǵalymdar óz eńbekterinde osy qamaldaǵy qalmaqtarǵa qarsy Qabanbaı az áskermen talmaı urys salyp, Espenbet basqarǵan mergender toby sadaqtyń oǵymen olardy zor shyǵynǵa ushyratyp, qýyp shyqqanyn áserli sıpattaǵan. Sol úńgirdiń tómen jaǵyndaǵy ár túrli rýlardyń tańbalary salynǵan kóptegen tas zırattar sol soǵystyń naqty kýágeri. El aýzynda:
Qabanbaıdy han qoıǵan,
Espenbettiń arqasy.
Qasynda sonda bar eken.
Qulmanbettiń Marqasy.
Artynan kelgen qalmaqty
Sadaqpenen atqany, – degen el aýzyndaǵy umytylǵan úzik-úzik tolǵaýlarǵa qaraǵanda, osy qamaldy alýǵa qyzý kirisken Qabanbaıdyń tý syrtynan baıqatpaı kelip, basynan qaıqy qylyshymen shapqaly jatqan qalmaq noıanyn qyraǵy Espenbet baıqap qalyp, atyp óltiredi. Urpaqtary osyǵan baılanysty mynandaı ańyz-áńgime aıtady: Qabanbaı Espenbet atamyzǵa taqqa otyr dese jaspyn dep otyrmapty. Han Abylaı altyn jaǵaly shapanyn kıgizgende Qabanbaı aǵam turyp men kımeımin dep ony da laqtyryp tastapty. Sonda, tutqynǵa túsken qalmaqtyń kóripkel - synshysy: Taqqa otyrmasań da yrymyn jasamadyń. Urpaǵyńnan taqqa otyrar adam bolmaıdy. Jeti urpaǵyńnan bir batyr shyǵady. Tuqymyń birden ǵana ósip, kóp bolmaıdy. Óziń jaýdan ólmeısiń. Jastyqtan, qusalyqtan ólesiń, – depti. Halyqtyń arman – ańsarynan týǵan dál osyndaı bolmasa da osyǵan uqsas ańyzdar basqa da batyr, bılerdiń ómirinde de aıtylady. Ańyzdyń túbinde aqıqat jatady – degendeı, Espenbet batyrdyń ómiriniń sońy rasynda da osyndaı qusalyqpen aıaqtalǵan.
Sol kezdegi halyq aýyzynan:
«Jaýdy Marqa túsiredi,
Ataǵy Espenbette qalady», – degen mátel qalǵan. «Jaýdy kóp alady, Ataǵy Abylaıda qalady, nemese ataǵy Qabanbaıda qalady» degendeı mátelder jeterlik. Osy maqaldardan ańǵaratynymyz – eldi, jerdi qorǵaǵan sol babalarymyzdyń ataq, dańqty kerek qylmaı, qudaıdan bezbeı ultyn oılaǵan handary men batyrlaryna baǵynyp, uıymshyldyqpen maqsattaryna jete bilýdi ǵana nysana qylǵandyǵynda jatyr. Jyraý ári batyr Aqtanberdi 1740 jyldary jasym ulǵaıdy dep Syban rýynyń qolbasshylyǵyn Sybannyń tuńǵyshy Jarasquldyń urpaǵy Er Espenbetke tapsyrǵan. Ózi sonda da soǵystardan qalmaıdy. Bas qolbasshy Qabekeń sarbazdaǵa rýh berip tursyn dep, Aqtanberdini ádeıi saptyń basyna turǵyzady eken. «Aqtanberdi Sapbastaı» degen sóz sodan qalǵan. Sybannyń Baıkóbeginen taraıtyn Marqa batyr Espenbet Sybannyń qolbasshysy bolǵanǵa deıin de, bolǵannan keıin de úlkendi – kishili barlyq soǵystarda Espenbet ekeýi birge júrip, qandy kóılek dos bolǵan.
Baıanaýyl, Qyzyl taý,
Abyraly, Shyńǵystaý,
Qozy mańyraq, qoı mańyraq,
Arasy tolǵan kóp qalmaq,
Qalmaqty qýyp qashyrdyń,
Qara Ertisten ótkizip.
Altaı taýǵa asyrdyń! - dep batyrlardyń erligin jyrlaǵan Úmbeteı jyraý aıtqan osy shaıqastarǵa jan aıamaı qatysqan Marqa batyr Altaıdyń baýyryndaǵy tunyq kóldiń jaǵasynda erlikpen mert bolyp, sol jerge jerlenedi. Marqa batyr jerlengen jerdiń janyndaǵy kól sol kúnnen bastap «Marqa kól» atanǵan.
Han batyr Qabanbaıǵa berilgen «Daraboz» degen ataqpen teń Er Espenbetke berilgen ataq «Adaq» degenniń maǵynasy – alaman jarystardaǵy sýyrylyp aldyǵa jeke-dara shyqqan báıge atty: «Adaqtap barǵan saıyn shyqty júırik» dep sýretteıdi. Halqymyzda: «Adaqtap turyp aıtaıyn!» degen de sóz qory bar. Adaqtyń maǵynasy – ozyq, dara degen uǵymdy bildiredi. Batyrǵa bul ataqty berediń aldynda, Arqa jerinde qalmaqtardy taǵy da kúırete jeńgen iri jeńistediń birin halqymyz Han ordasy Kókshetaýda toılaǵany belgili. Aldynda ketken qanshama esesi bar qazaq qoly qalmaqtan qolǵa túsken oljalardy batyrlardyń erligine, jastarynyń úlken-kishiligine qaraı úlesip bolǵan kezde, qolań shash, qaraqat kóz, qypsha beldi, sózi, júris-turysy ádepti 18 jas mólsherindegi tutqyn qyzǵa jastar turmaq egde batyrlardyń kóz suǵy birden qadaldy. Osyny aıtqyzbaı bilgen Abylaı han batyrlardy bir-birine ala kóz, qyrǵı qabaq qylmaıyn dep erikti qyzdyń ózine salady. Hanǵa tizesin búgip, taǵzym etken tutqyn qyz: Úsh túrli shartym bar. Sonyń bireýin oryndaǵan azamatqa jar bolýǵa rızamyn. Birinshi shartym, batyrlaryńyzdyń mergendigin synaý úshin basymdaǵy ormalymdy anaý kók jartastyń basyna kerip ilip qoıamyn. Ózim qasynda turamyn. Sadaǵymen atyp túsirgen batyrǵa tıemin deıdi. Jotanyń basyna kóz tastaǵan Abylaı han: Ol shoqyǵa oq jetpes,- deıdi. Sol kúnnen bastap ol jer «Oq jetpes» atanǵan. Aıtqandaı eshkim oq jetkize almaıdy. Qyz jotadan túsip kóldiń tereń, ıirim jeriniń jaǵasyna baryp turǵan tutqyn qyz: Batyrlar birin-biri arqalap jaryssyn. Ozyp kelgen jigitke baramyn, - deıdi. Segiz jigit birdeı jetip, ol shartta oryndalmaıdy. Qyz úshinshi shartyn bylaı deıdi: Sizderdi mergendikte, kúshtilikte synadym. Endi aqyl -oılaryńyzdy synaıyn: Uıasynda úsh balapan basyp jatqan kepterge qara qus kez bolyp jemekshi bolǵanda úsh balapan «Anamyzdyń ornyna bizdi jeńiz. Anamyzdy qoıa berińiz» dep zar qaǵady. Qara qus: Toımasam senderdi de jeımin, - dep rahym etpeıdi. Kepterdi endi jeı bastaǵanda bir suńqar qara qusty omyrtqasynan teýip, óltiripti. Oǵan balapandar rıza bolyp: Sheshemizdiń ornyna bizdi jeńiz, - deıdi. Ósken kezińde jeımin dep bireýine belgi salyp ketedi. Soǵan jetkizbeı sol balapandy qyrǵı jemekshi bolady. Qyrǵıǵa suńqarmen ýádesi baryn aıtyp, aldymen soǵan baraıyn. Amanatyn oryndaıyn, - deıdi. Ýáde, amanattyń qıyn ekenin bilgen qyrǵı ruqsat etedi. Suńqardy izdep túndeletip ushyp kele jatyp japalaqtyń qolyna túsedi. Oǵan da barlyq oqıǵany aıtsa japalaqta túsinip suńqardyń mekenine jetkizip salady. Balapannyń basynan ótken barlyq taǵdyryn estigen suńqar oılanyp: Ýádede turý – eń qasıetti is. Kelgenińe rahmet! Men sol bir japalaq qurly bolmaımyn ba? – dep qyrǵıǵa jiberipti. Balapan qaıtadan kúni-túni ushyp qyrǵıǵa baryp osy oqıǵalardy aıtsa qyrǵı: Ýáde qudaı atymen jasalady. Sen kóp beınet kórseń de ýádelerińdi tolyq oryndadyń. Saǵan rızamyn! Alǵashqy suńqaryńa baryp, baqytty bol, – dep erik beripti. Al, qurmetti batyrlar, meniń aıtqan jumbaǵym osy, deıdi qyz. Dámeli batyrlar jumbaqty ary-beri oılap, biriimen-biri aqyldassa da sheshe almaıdy. Han men Qabanbaı batyr tereń oıǵa batyp, bir túrli kúıde qastarynda turǵan Espenbetke: Sen de áli jassyń. Myna myna básekege nege qatyspaısyń? – degende Espenbet: Bul jumbaq syrǵa toly. Qyz oramalyn ózi turǵan bıik taýǵa tigip, jerge tússin, deıdi. Qyz da tómen túsedi. Espenbet saýyt buzar jebesin salyp, barynsha shirep turyp sadaǵyn tartqanda, zýlaǵan jebe qyzdyń ormalyn baılaǵan qadasymen qosyp ushyrypty. Qyz eriksiz basyn ıip, batyrǵa tájim etedi.
«Myna qyzdyń jumbaǵyn sheshsem, qyzdyń taǵdyryn da men shesheıin», - dep hannan ruqsat alǵan Espenbet: Bul qyzdyń tegi musylman kórinedi. Bir otbasynyń úsh qyzynyń biri eken. Erkinen tys zorlyqshyl bireýge táýeldi bolǵan. Elin jaý shapqanda óz aýylynyń bir batyry qutqarypty. Soǵan tımek bolyp ýáde beredi. Ol ýádesine jetkizbeı bizben soǵysqan qalmaqtardyń qolyna túsedi. Olardyń da ýáde syryn biletin márt jigiti bostandyq bermek bolǵan kórinedi. Taǵdyrynyń jazýymen, endi mine,bul qyz bizge tutqyn bolyp tur. Eger, bul qyz sadaq tartyp synasqan jigitter oramalyn atyp túsirse, quz-jartastan qulap ólmekshi edi. Birin – biri arqalap jarysqan jigitterden bireý jeke ozsa, ıirim sýǵa túsip, óler edi. Men basynda-aq osyndaı astarly astarly syryn sezip, básekege qatyspadym. Bul qyz mahabbatqa adaldyqty, ýádege beriktikti kıe tutqan jan eken. Názik sezim, tereń súıispenshilik daryǵan arýǵa men qııanat jasasam jumbaǵyndaǵy qyrǵı qurly bolmaı qalmaımyn ba? Bizdi qyrǵıǵa teńegenine ózi de uıalyp, tizesin búgip keshirim surap turǵany qylyǵynan bilinip tur. Nápsige erip arýdyń sezimin qorlaýym maǵan namys. Sondyqtan, shart boıynsha bul qyzdy Men alýǵa tıisti bolsam, basyna erik berem. Súıgenine qosylsyn, - deıdi Er Espenbet. Qabanbaıdyń qyzy Nazym batyr: Qyzdyń istegen isi, sózi men minezi marjandaı minsiz eken. Esimin Marjan qyz ataıyq, depti. Qyzdyń ózinen surasa bul tutqynǵa túsken qaraqalpaq halqynyń qyzy eken. Abylaı hannyń ruqsat etýimen qazaq batyrlary qyzdy óz eline aman-esen jetkizip salady.
«Qaıraty Espenbettiń qazaq asqan,
Aqyly, mergendigi bári unasqan.
Jumbaǵyn básekede qyzdyń sheship,
Oq jetpestiń basynan jalaýdy atqan» – dep el aýyzynda erteden aıtylyp kele jatqan osy bir óleń joldary «Marjan qyz» oqıǵasynyń ómirde bolǵanyna naqtyly derek.
Qazaq – qalmaq qolynyń arasyndaǵy kóp shaıqastardyń ishinde «Shaǵan shaıqasy» halyqtyń esinde óte jaqsy saqtalǵan. Sebebi, osy soǵysta Bas Qolbasshy Qabanbaı batyr qalmaq qolbasshysy Arqaýyldy jekpe-jekte óltirgen. Osy shaıqastyń ábden qyzyp, qazaq áskerleri bel alyp, qalmaqtardy qoısha qýady. Qasha soǵysyp kele jatqan jaýdyń ákki mergeni ózderine zor qaýip tóndirgen Býra rýynyń áskerlerin basqarǵan Aqbantaı batyrdyń saýytynan oǵy ótpegen soń, bir orǵa taqaǵanda onyń atyn atyp óltiredi. Atymen birge jyǵylǵan Aqbantaıda aldyndaǵy orǵa omaqasa qulaıdy. Bulardyń arttarynan óksheleı qýyp naıza, qylyshpen qalmaqtardy qyryp kele jatqan Qabanbaı batyr qasyndaǵy Espenbetke Aqbantaıdy atýǵa yńǵaılanǵan qalmaqtyń mergenin at degen belgi beredi. Espenbet te jaýdyń óz istegenin ózine istep, aldymen onyń atyn atady. Qalmaqtyń mergeni jerge domalap túskende saýyttyń juqa jeri qoltyǵynyń astynan atyp óltiredi. Espenbettiń erlikterin jyrlaǵan Káribaı aqyn osy jerdi bylaısha sýrettegen:
«At!» dedi batyr Adaqqa,
Kórset dep qaırat talasta.
Nysanaǵa alyp qalmaqty,
Adaq ta shyqty qabaqqa.
Joq edi mergen bul tusta,
Adaqtan ozǵan qazaqta…
Osy soǵysta Espenbettiń erlikterine tánti bop, qatty rıza bolǵan qaz daýysty Qazybek bı barlyq batyr, bı, áskerlerdiń kózinshe Abylaı hanǵa: Espenbettiń elden erek erligi barlyǵymyzǵa málim. Esh batyrdyń oǵy jetpegen jerge oq jetkizýiniń ózi bir keremet! Al, qyzdyń astary qalyń jumbaǵyn sheship, moıyndatyp, qyzdyń sharty boıynsha ózine tıesili bolsa da názik jannyń basyna bostandyq berýi úlken júrekti meıirimdiligin, obal-saýapty biletin ımandylyǵyn bildirip tur. Onyń ústine ataqty batyrymyz Aqbantaıdy ajaldan qutqaryp qaldy. Jastarymyzǵa úlgi-ónege bolý úshin Espenbetke erekshe marapat kórseteıik, - dep usynys jasaıdy. Basqa bı-batyrlar da Qazybek bıdiń bul usynysyn qyzý qoldaıdy. Handa qyryq kisiniń aqyly bolady degen ras. Abylaı han kóp oılanbaı:
Altyn bersem jerde qalady,
Mal bersem elde qalady.
«Adaq batyr» degen ataq bersem,
El aýzynda máńgi qalady, - dep Espenbetke «Adaq» degen ataq berdi!
Sol jerde Buqar jyraý batyr ári aqyn Taraqty Baıǵozyǵa Marjan qyz oqıǵasyna arnap batyrlardyń esimderin, mingen attaryn qosyp, joryqtarda aıtatyn án men óleń shyǵar dep tapsyrady. Shabyttanyp turǵan daryndy Baıǵozy:
Joǵarydan júgirtip Bókeń keldi,
Oınaqtatyp astynda bóken kerdi.
Tas ushyrǵan ekpini daýyldaı bop,
Qıǵash qashqan qutqarmas bókenderdi.
Qabekeń mingen «Qýbasty-aı»,
Qýbastaı jylqy týmasty-aı.
Járdem ber dep Alladan,
Halqy jylap shýlasty-aı.
Adaq mingen sary atty,
Qus sııaqty qanatty.
Kókshetaýdyń jerinde,
Eren úlgi jaratty.
Baraq mingen qanat ker,
Miner baptap talapty er.
Aty menen eri egiz,
Sıpatyna qarap kór.
Ozyp shyqty Espenbet «Adaqtalyp»,
Maıdandaǵy bar jaqsy ataqty alyp.
Qaıyrmasynda: «Ýeı, ýeı, Marjan qyz», - dep aıtylatyn osy óleńdi 93 - jyldary qytaı tarıhshylary jazǵan kitaptan oqyǵanmyn. Sáken Seıfýllın de «Jeke batyr» poemasyna osy oqıǵany arqaý etken. Biraq, «Adaqty» Arǵyn ishindegi óz rýy Qýandyqtyń batyry dep kórsetken. S. Seıfýllın shyqqan Qýandyq ishindegi Qarpyq rýynyń myń betten artyq shejiresin neshe ret oqyǵanymda nebir qasıetti adamdar men arqaly batyrlar bul elden kóptep shyqsa da, 18 - ǵasyrda Espenbet – Adaq atalǵan batyr Arǵyn – Qýandyq ishindegi Qarpyq rýynda joq ekendigine kóz jetkizdim.
Espenbetpen bir zamanda ómir súrip, úlkendi-kishili barlyq soǵystar men tarıhı oqıǵalarda birge bolǵan ózi sheshen, ózi batyr Er Jánibek: Qazaqta bir bı bar, ol – Tóle. qazaqta bir batyr bar, ol – Qabanbaı, qazaqta bir Adaq bar, ol – Espembet, dep Er Espenbettiń erlikterin óte joǵary baǵalaǵan.
Espenbettiń kóp aıtylmaı jatýy – Eńlik pen Kebektiń ólimine osy batyr sebep bolǵandyǵynan dep te aıtylady. «Eńlik – Kebek» oqıǵasyn tolyq zerttegen, ózi de Tobyqtynyń jýan atasynan shyqqan, burynǵy arhıv qyzmetkeri Ǵ. Zulharov: «Eki ǵashyqqa qatań úkim kesken Er Espenbet emes!» dep senimdi túrde derekter keltirip, jónsiz qaralaýdyń durys emestigin birneshe ret dáleldep zertteý eńbekterinde jazdy. Rasynda, san soǵysta birge bolǵan, qandy kóılek serigi ári aǵa tutyp syılaǵan Qabanbaı batyrdyń jıeni Eńlik qyzdy Er Espenbet ólim jazasyna kespeı, eki rýdy bir bitimge keltirer edi jáne osy Er Espebettiń bı ataǵy bolmaǵan. Eńlik – Kebekke jany kúıse de, arasha túse almaǵan Shyńǵys taý óńirine («Kelgeni Tobyqtynyń osy mańǵa, 1780 – ge taqalǵanda» dep «Eńlik – Kebek» dastanynda» Shákárim aıtqandaı) endi qonystanyp jatqan Tobyqty rýynyń sol kezdegi basshylarynyń biri Kóbeı bı: «Kim ǵarip?» atty tolǵaýynda:
Az bolǵan soń elimiz,
Daýly bolyp jerimiz,
Eki ǵashyq qaza bop,
Úzildi ǵoı belimiz.
Elin jónge salmaǵan,
Qos qyrshyndy jalmaǵan,
Espenbetteı bı ǵarip.
Úsh kún, úsh tún jyladym,
Kózimniń jasyn buladym,
Bola almaı qorǵan solarǵa,
Aqyrynda men ǵarip, – dep osy qandy oqıǵany naqty sýrettegen. Bul jerde tarıhı -ádebı zertteýshilerdi shatastyratyn adam esimderiniń attastyǵy. 1780 – 1790 – jyldary Semeıde turǵan I. G. Andreev degen orys kapıtanynyń – tyńshysynyń dereginde dál osy jyldary Naıman ishindegi Muryn rýynyń keıbir bóligi Shyńǵys taýynda bolǵan. Osy qalyń Murynnyń bir butaǵy Qydyr rýy Shyńǵys taýdyń «Qydyr» jotasynan Ókpeti taýynyń teriskeıine 1794 – 95 – jyldary qonystanǵanyn ulty nemis ǵalym - saıahatshy Sıverstiń osydan 220 jyldaı buryn jazǵan kúndeliginen jáne 1899 - jylǵy bilikti mamandarmen qamtylǵan F. erbına basqarǵan ekspedıııanyń tarıhı derekti kitabynan kórýge bolady. Qos ǵashyqtyń taǵdyryn sheshken qandy oqıǵa 1790 - jyldarda bolǵan. Osy aıtylǵan Muryn rýynyń Qydyrynan taraıtyn Qara bı atalǵan rý bar. Jas kezinen sheshen, tapqyr bolǵan osy Qara bıdiń azan shaqyryp qoıǵan esimi – Espenbet. Zorlyq kórsetken jaqtyń tez umytyp, zábir-japa shekken jaqtyń kerisinshe umytpaıtyny tabıǵı zańdylyq. Keńgirbaı, Kóbeı bılermen aıtysqa túsip, Eńlik-Kebekke úkim aıtqan «Adaq» Espenbet emes, «Qara bı» Espenbet degendi Abaı aýdanyndaǵy Tobyqtynyń aqsaqaldary osy Qydyrdyń urpaqtaryna ózderi aıtypty. Shejire boıynsha Naıman ishindegi Bes Baıystan taraıtyn Syban – Muryn rýlarynyń qonystary ol zamanda óte jaqyn bolǵan. Qara bı atalǵan Espenbettiń atasy Jelkildek batyr Qabanbaılar tustas ta, «Atadan jalǵyzsyń, soǵysqa barma!» degenge bolmaı qazaq-qalmaq arasyndaǵy qyrǵyn soǵysqa óte jas kezinen qatysqan «13 jasar Smaıyl, Til almaıtyn kók aıyl, Bulan kógi oqqa ushty» dep «Aqyrǵy aıqas» dastanynda aıtylatyn ákesi Smaıyldyń jas shamasy Er Espenbet tustas ekeni naqty. Yrymshyl qazaq «Qara bı» atalǵan Espenbettiń esimin «Adaq» atalǵan Espenbat batyrdaı bolsyn dep qoıýy da ábden múmkin. Muhtar Áýezov «Eńlik – Kebekti» tuńǵysh ret pesa qylǵanda Naımannyń sózin ustaǵan Espenbet bı dep osy oqıǵa jóninde Áýezovke keńes bergen Abaıdyń uly Turaǵul ekenin ǵalym Tursyn Jurtbaı dáleldedi. Turaǵul, Abaılar Qunanbaıdy kórgen. Qunanbaıdyń ákesi Óskenbaı Keńgirbaı, Kóbeı bılermen birge óz rýlary tobyqtynyń múddesin qorǵaǵan. Osyǵan qaraǵanda bar sanaly ómirin syrt dushpandarmen aıqasyp ótken «Er Espenbetti Tolaǵaı tulǵa» dep rý tartysyna qımaıtyn Ǵ. Zulharov aǵamyzdyń pikiri durys.
Kúreste qalyń qoldy adaqtaǵan,
Maıdanda betine jaý qaratpaǵan.
Sondyqtan «Adaq» degen ataq alyp,
Er edi atyna kir janatpaǵan, – dep keıingilerge erliktiń asqan úlgisi bolǵan Er Espenbetti búgingi jas urpaqtarǵa jan-jaqty qyrlarymen tanystyryp, ulyqtaı aldyq pa? Árıne, «Iıa!» deýge aýzymyz barmas! Elimizdiń bolashaǵy jastarymyzdy Otan súıgishtikke, adaldyqqa, ásire paıdaqúnem bolmaýǵa, meıirimdilikke, ımandylyqqa, mahabbatqa adaldyqqa, oıshyl-tapqyrlyqqa tárbıeleýde Er Espenbettiń ómiri tunyp turǵan úlgi-ónege. Myna kórshi Reseı halqynyń patrıottyq sezimin, ulttyq rýhyn kúsheıtý úshin óziniń halqyn-orystaryn aıamaı qyrǵan qanisherler admıral Kolchakty, ataman Dýtovty, Annenkovtardy, t.b. nasıhattap, olar týraly kınolar túsirip, eskertkishter ornatýda. Ózi ólse de, eńbegi men erligi ólmegen bir týar tulǵanyń týǵanyna 310 jyl tolǵan, búginde, Aıagóz aýdanynda at shaptyryp, as bermese de Er Espenbetti eske túsirip, ony jan-jaqty jyrlaıtyn aqyndar aıtysyn, músháıralar ótkizýge tolyq múmkindik bar. «Er Espenbettiń ómiri jáne erlikteri» atty Respýblıka kóleminde ǵylymı – tájirıbelik konferenııa ótkizý kerek-aq! Eks Prezıdent N. Nazarbaev: «Ult mereıin ústem etken ardaqtylar aldynda sózimiz de, isimiz de adal bolýǵa tıis», - dep teginnen-tegin aıtpaǵan. Aıagóz turmaq Qazaqstanǵa eshqandaı eńbek sińirmegen, kelmeske ketken Keńes zamanyndaǵy orys ǵaryshkeri Iý. Gagarın atynda Aıagóz qalasynda eń uzyn ári basty kóshe bar. Qazirgi zamanda Reseıdiń ózindegi orystyń keıbir bilgishteri KSRO-nyń aıarlyqqa toly keıbir qupııalaryn ashyp, Iý. Gagarınniń ǵaryshqa ushqanyn joqqa shyǵaryp otyr. Bizdiń elimiz shynymen ǵaryshkerdi qurmettegisi kelse, tuńǵysh ǵaryshkerimiz ári álemde alǵash ret «Kreıserge» joıǵysh ushaqty qondyryp, (Toqtardan burynǵy synaqshy ushqyshtar ajal qushyp tynǵan.) ǵaryshqa ushpaı turyp batyr atanǵan, esimi altyn árippen «Gınnestiń rekordtar» kitabyna tirkelgen Toqtar Áýbákirovty qurmetteıik. Maqalamda qaısysy durys, qaısysy burys ekendigine kózim jetpegen keıbir daýly tustardyń basqa da nusqalaryn ádeıi berdim. Sebebi, Er Espenbettiń ómiri men ultymyzǵa sińirgen eńbegin, erligin zertteý, «espenbettaný» endi bastalady dep esepteımin. Batyrdyń erliginiń az ǵana bóligin aıtqanym barlyǵyńyzǵa aıan. Joǵary oqý oryndaryndaǵy tarıhty, ádebıetti zerttep júrgen jas ǵalymdarymyz bir súrleýdi shıyrlaǵan taptaýryndylyqtan shyǵyp, ǵylymı eńbekterine túren túspegen osy tyń taqyrypty alyp, jan – jaqty, keshendi túrde zerttese, osy daýly máseleler anyqtalyp, «Adaq» atalǵan Er Espenbet batyrdyń ómirindegi basqa da belgisiz oqıǵalar ashylar edi. Bul taqyrypqa talapty oqýshylar da qyzyǵýshylyq tanytyp, qalam sermeri anyq.
Taǵy da bir maqala jazyp «pysyqsyp» júrmeýim úshin, «Birdi aıtyp birge ketipti» dep mártebeli oqyrmandarymyz sókse de, oraıy kelgende qysqa ǵana aıta keteıin: Qazaq jazba ádebıetiniń negizin salǵan, uly Abaıdyń ustazy bolǵan, «Óksigińdi oılasam, uıqy berip, qaıǵy alam»,-dep ultymyzdyń bolashaǵy úshin kúńirenip ótken, tuıyqtan shyǵar joldy da nusqaǵan Babataıuly Dýlattyń shyǵarmalaryna ultynyń táýelsizdigin kóksep, otarlaýshylardy batyl aıyptaǵany úshin, patshaly reseı Dýlat óleńiniń aıtylýyna bir tyıym salsa, onyń murageri Keńestik qyzyl ókimet taǵy da jaryqqa shyǵýyna tosqaýyl bolǵany belgili. Basqany aıtpaǵanda, «múıizi qaraǵaıdaı» degen jazýshy Muhtar Áýezov «Abaı joly» epopeıasynda Abaıdy jyrymen emdep, úlgi-ónege kórsetip, batasyn bergen Dýlattyń atyn aıta almaı «Barlas» dep jasyryn atpen aıtqany belgili. Mine, osy ýaqyttarda Ońtústik Qazaqstan óńirinde týyp-ósken, ómirden erte ketken ádebıetshi ǵalym Qulmat Ómirálıev Dýlat óleńderin bir jaqty aıyptaýdyń negizsiz ekendigin, ádebı jańa tanym turǵysynan zerttegende aqyn shyǵarmalary otarshyldarmen birge jergilikti bıleýshilerge qarsylyqtan týǵandyǵyn jáne sol zamanda Dýlattyń ataǵyn paıdalanyp, Qazan qalasynan kelgen, ásire ıslamshyl Seıitbattal atty shala saýatty noǵaı aqynynyń dinı óleńderin Dýlattyń atynan jarııalap jibergenin Keńestik ıdeologtardyń aldynda tabandy túrde qorǵaýyna týra keldi. Quldyq mentalıtet ábden dendep alǵan keıbir ǵalym qandastarymyzdyń ózi Qulmat aǵamyzǵa Dýlat murasyn jańasha baǵalaýǵa jol bermeı, tosqaýyl bola berdi. Osyndaı oı-órisi tar, toǵyshar, ǵalymdyǵynan zalymdyǵy basym qarsylastaryna:
Azamat ul tarıhtan syr izdegen,
Syr izdegen, kóneden til izdegen.
Til izdese kóldeneń bireý turdy,
Oı - qııaldy tarıhqa júrgizbegen.
Júrgizbegen, eshnárse bilgizbegen,
Bilsem degen nıetten kir izdegen, - deıdi ashyna ún qatqan Qulmat marqum.
Aqyn shyǵarmalaryna degen kózqaras keńeıgenniń ústine taryla túsip, 1984 jáne1985 – jyldary basylǵan úsh tomdyqqa da, «Bes ǵasyr jyrlaıdy» jınaǵyna da kirgizbeı tastaǵanda aqyn murasyna degen janashyrlyǵy, adaldyǵy odan saıyn shıryqtyrǵan Q. Ómirálıev Dýlattyń atynan:
«Bes ǵasyrǵa» kirgizbeı,
Urpaqqa atym bilgizbeı,
Ǵalym bolǵan, balam-aý,
Asa kee bolmasań,
Halyq qaıǵysyn jyr etken,
Elge emshi sózimnen,
Júrer me-eń búgin kir izdeı, - dep
Dýlatqa tán mysqylmen, ótkirlikpen aıamaı soıyp saldy. Ór minez ǵalym sonda da qaıtpaı, Dýlattyń murasyna qosylǵan óresi tómen, qýaty álsiz, saýaty tómen dúmshe molda Máýlekıdiń óleńderin bólip, aqyn murasyn jiliktep turyp zerttegen eńbegin shyǵarmashylyqtyń azabyna tózip jetildirip «Zamana sazy» atty jeke jınaǵyn oqyrman qaýymǵa tartý etti. «Rýhtas - adam týystas» degendeı, Dýlat murasynyń aqtalýyna, onyń jaryq kórýine qaýip-qaterge qaramaı, jan-tánimen belsene kirisken kúresker-ǵalym Qulmat Ómirálıevtiń atyna D. Babataıulynyń týyp ósken jeri Aıagózden kóshe berilýin 15 jyldaı buryn Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń ǵalymdary suraǵanda, aýdanymyzdyń basshylary kelisken. Ol ýádeniń oryndalmaǵanyn anda-sanda «Qazaq ádebıeti» gazeti jazady. Erlikti jasamaýdan baǵalamaýdyń qaýipti ekendigi shyndyq. Sondyqtan meniń usynysym – Shyǵys Qazaqstan oblysy Aıagóz qalasyndaǵy Iýrıı Gagarın atyndaǵy kósheni jáne ońtústik áskerı qalashyqtaǵy № 4- mektepti ómir joldary urpaqqa ónege, ǵıbrat, ultqa maqtan bolarlyq Er Espenbettiń atyna, esh maǵynasy joq «Aktıýbınskaıa» dep atalǵan kósheni daryndy ǵalym Qulmat Ómirálıevtiń atyna berip, arnaıy belgi qoıylsa deımin. Dana halqymyz: «Eskertkishtiń tuǵyryn tulǵa ózi qoıady, eskertkishti halqy qoıady», - degen. Aıagóz qalasyndaǵy ortalyq alańǵa ultymyzdyń rýhyn kóteretin, oı-sanamyzdy ósiretin, aqıyq aqyn Dýlat Babataıulynyń uly aqyn ekendigin sezdirip, sendirip turatyn sáýletti, ári eńseli eskertkish qoıýdyń ýaqyty baıaǵyda jetti jáne osy alańdy Dýlattyń atyna berý kerek!
Bárin aıt ta birin aıt,
Espenbetteı er qaıda?
Espenbetteı er týsa,
Er kútetin el qaıda? - dep osydan 180 jyl buryn Dýlat babamyzdyń aıtqanyn búgingi bizder:
Espenbetteı batyryn
Ulyqtaıtyn el qaıda? – dep jańǵyrta, batyrdyń týǵanyna 310 jyl tolǵanyn jurttyń esine sala qaıtalaımyz.
