Jalpy, ishekti aspaptarymyzdyń shyǵý tarıhyn, bulardyń qalaı, qashan paıda bolǵanyn birden «bylaı edi» dep, dál aıtý óte qıyn. Sebebi, osy kúnge deıingi izdenýler men zertteýler ulttyq aspaptardyń paıda bolýy jaıly birizdi, naqty pikirge kelgen joq. Qaısybir ǵalymdar ishekti aspaptardy (adyrna, qobyz, sherter, jetigen, dombyra) urmaly aspaptar (dabyl, dańǵyra) negizinde paıda boldy dese, endi keıbiri kádimgi sadaqty ǵasyrlar boıy jetildirgennen paıda boldy dep esepteıdi.
Urmaly aspaptar negizinde paıda boldy degen pikirge keler bolsaq, ejelden jaýynger halyq dabyl, dańǵyra, daýylpaz, kerneı sekildi aspaptarsyz joryqqa shyqpaǵan. Bulardyń óz dybystyq erekshelikterine qaraı, olardyń birin – sapqa turýǵa, ekinshisin – atoı salýǵa, endi birin – urysty toqtatýǵa paıdalanǵan. «Dańǵyra-dabyl qaǵylyp, qyrǵyn soǵys bastaldy» («Qorqyt Ata kitaby», 53-bet). «Budan qobyz qalaı shyqty?» degen suraqqa keleıik. Dańǵyra nemese dabyl aspabyn joryqta júrgende at ústinde qolǵa ustap júrýge yńǵaıly bolsyn degen sebeppen bir shetin sopaqtaý, almurt pishindes etip jasaı bastaǵan. Jáne sol dańǵyranyń betine qosymsha dybystyq reńk berý úshin kónteri qaıystan jip (ishek) tartqan. Kele-kele nar sadaqtyń adyrnasy úshin paıdalanatyn túıe sińirinen daıarlanǵan taramys jip (ishek) tartqan. Onyń qaıysqa qaraǵanda dybys óshirmeıtin qasıetiniń joǵary bolýy sebepti jıi paıdalanǵan. Osylaı ǵasyrlar boıy damý, jetildirý barysynda eń alǵashqy qobyz, sherter tektes ishekti aspaptar paıda bola bastaǵan. Jáne bular bizdiń dáýirimizge deıin paıda bolǵan.
Ekinshi pikirge keletin bolsaq, onyń da kóńilge qonar qısyndary jetkilikti. Jaýynger babalarymyzdyń jan baǵatyn birden-bir qarýy sadaq bolǵan soń, ony kúndiz-túni qoldarynan tastamaǵan.
Onyń adyrnasyn shirene tartyp jiberip kep qalǵanda, odan shyǵatyn «yzyń» – názik únge de kóńil aýdarǵan. Jaı otyrǵan kezderinde kóńil-kúıleriniń aýanyna qaraı adyrnany jaıymen shertip (pııkato), oǵan yńyldap qosylatyn da bolǵan. Adyrnaǵa (ishekke) saýsaǵyn qoıyp, ony joǵary-tómen jyljytsa, dybys deńgeıiniń ózgeretinin de baıqaǵan. Sodan kelip, endi jaýǵa kezener qarý emes, kóńil sherin tarqatar rýhanı aspapty aǵashtan arnaıy jasaı bastaǵan.
Oǵan naqty dálel: Afrıka qurlyǵyndaǵy elder arasynda áli kúnge deıin sadaq poshymdas bir ishekti (monohord) aspapty paıdalantyndar kezdesedi eken. Jáne bizdiń ǵalymdarymyzdyń aıtýynsha, dál osy bir ishekti sadaq aspap – adyrna – arfa Orta Azııa, Qazaqstan aımaǵynan Jerorta teńizi arqyly Mysyrǵa, odan ári búkil Afrıka qurlyǵyna taraǵan. Shyndyǵynda, sadaqty skıf, ǵun, saqtardan artyq kim tereń meńgergen?!
Tıekti oılap tapqanǵa deıin barlyq ishekti aspaptar negizinen ımek-doǵa túrinde jasalǵan. Óıtkeni, taza dybys shyǵarý úshin terbeliske túsken ishek eshnársege tıip turmaýy qajet. Osylaı barlyq kóshpeli kóne taıpalarda olar ózderi qasıetti de kıeli sanaǵan bóri, arqar, aqqý beınesindegi adyrna, sazgen, qobyz, sherter sekildi saz aspaptary ejelgi ǵasyrlarda paıda bola bastady.
Endi Taraz óńirinen tabylǵan b.z. deıingi IV ǵasyrǵa jatatyn eki ishekti sherter ustaǵan músinge nazar salsaq (sýrette). Basy qaıqylaý kelgen shaǵyn ǵana ishekti aspap. Kádimgi qyrǵyz aǵaıyndardyń qomýz (dombyra) aspabynan aınymaıdy. Qyrǵyzdar dombyrany osylaı ataǵandarymen qobyzdy «qııaq» deıdi. Shaıyr jaǵylǵan ysqyny bizde de qııaq dep ataıdy. Bir kóńil aýdararlyǵy, qyrǵyz aǵaıyndardyń dombyrasynda (qomýzynda) birde-bir pernelerdiń bolmaýy. Úndistan aımaǵyndaǵy kóne taıpalardyń da dál osyndaı pernesiz úsh ishekti aspapty osy kúnge deıin paıdalanyp otyrǵandyǵy ári ony qolymen emes, ysqy-qııaqpen shalýy túptep kelgende tańǵalarlyq uqsastyq emes pe?! Onyń ústine bizdiń qyl-qobyzymyzda da perne joq. P.Pelonyń aıtýynsha, qobyzdy ózge halyqtar kóne túrki taıpalarynan kórip úırengen. Qobyzdyń kóne-eski túri Ulytaýdyń teriskeı baýraıyndaǵy músin tasta saqtalǵan jáne bir túri Qarqaralynyń Degeleń taýynda VI-VII ǵasyrlarda músin tasqa qashap túsirilgen. Iaǵnı, qobyz aspabyn bizder aıtyp júrgendeı, Qorqyt baba oılap tapqan joq, onyń shyǵý tarıhy tym áride jatyr. Bizdiń zamanymyzdyń IX-X ǵasyrlarynda ómir súrgen oǵyz-qypshaq Qorqyt Ata, múmkin, qoldan shaýyp, dybysy erekshe narqobyz jasap alǵan bolar.
Keshegi Yqylasty da – qobyzdyń atasy, Qurmanǵazyny – kúı atasy dep atap júrmiz. Olar aspapty alǵash oılap tabýshylar emes, kúı janryn urpaqtan-urpaqqa jalǵastyrǵan altyn kópir – dáýlesker kúıshi, sańlaq sazgerler.
Bektaı ÁLIMBAI, mýzykatanýshy,
Merki aýdany, Jambyl oblysy.
