– Jarqyn aǵa, azdy-kópti jazǵan kitaptaryńyzben jáne kúıshilik ónerińizben elimizge tanylǵan óner tulǵalarynyń birisiz. Mádenı muralar jaıly, ulttyq mýzyka jaıly jazyp júrgenińizdi bilemiz. Qazir sizdiń oıyńyzdy ne mazalap júr?
– Ertede osyndaı bir saýaldy bir jıhankezge qoıǵanda, ol «kórgenimdi aıtsam ba eken, álde kóńildegimdi aıtsam ba eken» dep, sál kidiripti de, bastan keshkenderin baıandaı beripti. Sol aıtpaqshy, keýdesi birde qýanyshpen, endi birde ókinishpen, únemi oı jeteginde júretin adamdy jalǵan dúnıeniń qonaǵy nemese jıhankezi deýge bolady. Árbir adamnyń enshisinde ómirde kórgen-bilgenderi, jadyna túıgenderi júredi. Biraq sol kórgen-túıgenderin syrtqa shyǵarý ár adamnyń ózine baılanysty. Máselen, óz basym Táýelsizdik tańyna qýansam da, tirisinde syılasqan Júsipbek Elebekov, úzeńgiles dosym Jánibek Kármenov, ustazym Bolat Sarybaevtar «átteń, Táýelsizdikke jete almady-aý» degen ókinishpen júrdim. Jaqsy men jaman, qýanysh pen ókinish qatar júredi delinetin uǵymdy sol jyldarda anyq ańǵarǵandaımyn.
– Siz akademık Álkeı Marǵulanǵa tas tasyǵan ekensiz. Kezinde ol týraly maqala da jaryq kóripti. Ǵulama ǵalymǵa usynǵan tastardyń qandaı qasıeti bar edi?
– Ol – jaı tas emes, ósken óńirdegi kózim kórgen, qolym ustaǵan tańbaly tas. Kezinde Semeı atom polıgonynyń jerasty jarylystarynyń dúmpýi sol mańaıdaǵy aýyl úıleriniń terezesin syndyra otyryp, arasy at shaptyrym jerlerdegi taý shatqaldaryn da shaıqaltyp jiberetin. Sondaǵy shatynaǵan taýdyń jotasynan jerge qulap túsken tańbalary bar tas synyqtaryn áýeli úıge, odan soń mekteptiń bir buryshyna jınaǵanmyn. Bir kúni mektep dırektory Ǵabbas Qasenǵazın shaqyryp alyp: «Kóne dáýirden jetken jádigerler ǵoı, Almatyǵa, akademık Marǵulanǵa aparyp bermeseń, myna jurt tastaryńdy túk qaldyrmaı fýndamentke qalap jiberedi», – dep edi. Sodan jıǵan-tergenimdi birneshe qapqa salyp, Taskesken aýylynan Aıagózge jetkizip, poıyzǵa tıep, Almatyǵa, týra Álkeı aǵanyń úıine ákelgenim bar. Sodan tarıhı jáne mádenı muraǵa eńbegim bar bozbala esebinde 1976 jyldyń jazynda Qazaq SSR mádenıet eskertkishterin qorǵaý qoǵamynyń II sezine meni delegat etip qatystyrdy. Sol sezde qoǵamnyń tóraǵasy Nııazbekovtiń baıandamasyna iligip, meniń óner murasyna degen janashyrlyǵym týraly jap-jaqsy pikirler aıtylyp, bala kóńilimdi aspanǵa shyǵarǵan bolatyn.
– Taskesken dep qaldyńyz, atyna zaty saı eldi meken-aý, shamasy. «Tasty kesken» dep qalaı atalǵan eken?
– «Kúldir-kúldir kisinetip» dep bastalatyn tolǵaý aıtqan jyraý ári batyr Aqtamberdi babamyz taýdy kesip, tasty tesip toǵan salyp, sý aǵyzyp halyqty shólden qutqarǵan jer – osy Taskesken. Áli kúnge Aqtamberdi baba urpaqtarynyń qonysy. Qarshadaı bala kezimde erkeletken sheshem bu dúnıeden erte ozyp, Taskeskendegi zırat basyna jıi baratyndy shyǵardym. Anaǵa degen saǵynysh qoı. Kelgishtep júrip, barǵyshtap júrip, «zıratshyl bala» atanyp, dala kezip ketetin kezderim bolǵan. Sóıtip júrip, Taskesken mańynan 30 myńǵa jýyq tańbaly tas, tórt tas músin, myqtyń úıi delinetin 300-ge tarta tastan úıilgen qorǵan, obalar taýyp, respýblıkalyq gazetterde 100-ge jýyq maqala jazǵanym bar. Tipti respýblıka kóleminen asyp, Máskeýde shyǵatyn «Sovetskaıa kýltýra» gazetiniń 1976 jylǵy 24 tamyz kúngi sanyndaǵy Taskeskenniń tas muralary jaıly jarııalanǵan «Galereıa na skalah» degen maqalanyń shyǵýyna da sebepker bolǵanmyn. Ol óńirdiń taǵy bir taptyrmas murasy dep, Taskeskennen segiz shaqyrym joǵary órleı, Qaraqol ózeniniń boıyndaǵy jyqpyl jartas qabaǵyn úńgip jasaǵan, kóne zamannan jetken «Tas áýlıe» úńgirin aıtýǵa bolady. Úńgirde tas qazan, oshaq orny men jantaıatyn tas tósek bolýshy edi. Úńgirdiń bir buryshynan shyqqan móldir sý kózi ekinshi buryshyna baryp sińetin. Segiz qanat kıiz úıdiń aýmaǵyndaı úńgirdiń kerege tárizdi irgesin aınala zat qoıatyn kertikteri boldy. Úńgirge kirip, Allaǵa qulshylyq etýshiler sol kertikke jaǵalaı tıyn tastaıtyn. Amal ne, qasıetti úńgirdiń qıratylǵanyna da shırek ǵasyrdan asty.
– Endigi áńgimemizdi mádenı muranyń ekinshi bir qyry bolyp tabylatyn qazaqtyń mýzykalyq muralary jaıly sóz etsek. Siz mýzykany zertteýmen qatar, mýzyka qaıratkerleri jaıly derekti proza jazyp júrgen adamsyz. Sizdiń qalamyńyzdan týǵan Ámire Qashaýbaev, Nurǵısa Tilendıev, Shámil Ábiltaı jaıly jazǵan kitaptaryńyz, sonymen qatar qazaq mýzykasynyń problemalary jaıly pikirlerińiz respýblıkalyq baspasózderde jazylyp, el nazaryna ilikkenin bilemiz. Mýzyka mamany retinde búgingi qazaq ánderiniń nasıhattalýy men ulttyq mýzykamyzdyń jaı-kúıi týraly ne aıtasyz?
– Mysaly, qazaq jerinde 130-dan astam ulttyń ókilderi turady delinedi. Bizde sol ulttardyń ulttyq mýzykalary qazaq jerinde terezesi teń damý ústinde. Áıtse de qazaq jerindegi ánder úsh túrli baǵytta nasıhattalyp otyrǵanyn joqqa shyǵara almaımyz. Osy baǵyttardy klassıfıkaııaly úlgimen jiktesek tómendegideı tizim shyǵady. Men bul jikteýdi úzbeı jazyp ta, aıtyp ta júrmin. Áýelgisi – Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptary orkestrimen nemese Nurǵısa Tilendıev atyndaǵy «Otyrar sazy» orkestrimen, nemese jekeleı dombyra men qobyz tárizdi ulttyq mýzykalyq aspaptarymen, nemese folklorlyq ansamblder súıemelimen oryndalatyn taza qazaq tilindegi ánder nasıhaty. Ekinshisi – tili qazaqsha bola turyp estradalyq orkestrler, kompıýter nemese fortepıano, skrıpka, gıtara tárizdi eýropalyq mýzykalyq aspaptarmen súıemeldenip oryndalatyn estradalyq ánder. Úshinshisi – Qazaqstan jerinde turatyn ár ult ókilderiniń óz tilinde oryndalatyn ánderi. Mine, osy úsh aǵym qazaq jerindegi mýzykalyq ánderdiń damýy men nasıhatyn quraıdy. Osy úsh baǵyttyń ishindegi qazaq áni men jalpy mýzykalyq murasy, ásirese eýropalyq aspaptar men kompıýter jáne fonogramma arqyly estradalyq baǵytta damý ústinde. Jalpy, árbir ánniń halyqqa jol tabýy, ánshiniń án oryndaýy arqyly kópshilikke jetýi nasıhat jumystaryna baılanysty bolady. Olaı bolsa, ánshi bolsyn, kompozıtor bolsyn óz ánderin nasıhattaý jolynda tikeleı belsene kirisedi. Alaıda osy kúnderde óner adamdaryna «juldyzdardyń kóbeıip ketýiniń syry nede?», «dombyra men qobyzymyzǵa qaraǵanda estradalyq ánder basym túsýde, osyǵan qalaı qaraısyz?» degen syńaıdaǵy saýaldar jıi qoıylýda.Osy suraqtarǵa árkim qal-qaderinshe jaýap berip jatady. Men óz basym ánderdiń damýyn álginde aıtqanymdaı, úsh túrli baǵyttaǵy jikteý úlgisinde túsindirgim keledi.
– Desek te, joǵaryda mysalǵa alǵan suraqtardy qaıyra ózińizge qoısaq…
– Ár zamanda ómir súrgen halyqtyń tarıhı belgi-bederi, damyǵan ádebıeti men óneri jáne mádenıetine saı óz erekshelikteri bolady. HIH ǵasyrda qazaq halqy qadir tutqan ónerpazdy «sal», «seri» dep qurmettegen. HH ǵasyrda «óner sańlaqtary» dep júrdik. Máselen, Júsipbek Elebekov, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Maǵaýııa Hamzın, Jamal Omarova syndy talanttardy «qazaq óneriniń sańlaqtary» deımiz.
Sondaı-aq aýyl arasynan shyqqan daryndylardy «aýyl ónerpazy» dep júrdik. Al HHI ǵasyrda aýyzeki qurmetteý belgisi «juldyz» degen sózge aýysty. Bul ózi, negizinen, orystardyń «zvezdy estrady» degeninen alynsa kerek. «Sal-seriler men óner sańlaqtary» degen teńeý halqyna ónerimen jarqyrap kóringen júzden bir adamǵa ǵana telinetin qurmetteý bolsa, «juldyz» dep otyrǵanymyz á dep aýzyn ashqan árbir adamǵa beriletin ataqqa aınalyp ketti. Ekiniń biri «juldyz» bolǵan soń, óner adamy bolǵannan ne qaıyr bar? Iaǵnı ánshilerdi qurmetteýdiń búgingi qadiri álsiregen jáne taıazdanǵan.
Máselen, Roza Rymbaevamen mektepti jańa bitirip, bir án oryndaǵan jetkinshekti «juldyz» dep qatarlas qoıýǵa dátimiz qalaı barady? Al bizdiń teleradıoarnalardan, úlkendi-kishili sahnalardan osylaı habarlanady, baspasózde de osylaı jazý qalyptasyp ketken. Menińshe, bul durys emes.
– Ózińiz aıtpaqshy, ekiniń biri juldyz bolýǵa basty sebep ne dep oılaısyz?
– Árbir adam – halyqtyń ókili. «Juldyz» dep aspanǵa kóteretin de, túsiretin de – ózimiz. Máselen, keıbir telearnalar men radıolarda sol «juldyzdar» únemi jarnamalanyp turady. Daýsyńyzdy kompıýtermen óńdep, fonogrammamen bir án aıtsańyz boldy, «juldyz» bolyp shyǵa kelesiz! Op-ońaı sharýa sııaqty. Buǵan ásirese qazaq jastary qatty elitip ketti. Tipti jeke-jeke juldyz bolýmen qatar, qazirgi ónerpazdar top-tobymen, otbasymen, ujymymen birge «juldyzdy» degen aıdar taǵyp alyp júr. Sonda aspandaǵy juldyzdardan da kóp, ne degen bitpeıtin juldyzdar degen oı týady. Osy áreketterimizben jetesine jete qoımaǵan talantty jas jetkinshekti qurmettegen bolyp, moınyna týmaı jatyp gúldeste baılap, «juldyzdaı jarqyraǵan» dep marapattap, astyna kópshik qoıyp, tóbesin kókke kóterip, boıyndaǵy darynyn jetesine jetkizbeı, býyndyryp tastaıtyn tárizdimiz. «Juldyz» degen saıyn álgi jas ónerpaz masattanyp baryp qulap túsetinin de bilmeıdi. Bul ózi búgingi mádenıetimizde stıhııaly túrde qalyptasyp, ábden sanamyzǵa sińip ketken buqaralyq qubylys bolyp otyr.
– Búgingi estrada fonogrammasyz ómir súre almasy anyq. Óner zertteýshisi retinde osy qubylys týraly ne aıtasyz?
– Fonogramma jazý, fonogrammamen án oryndaý bireýlerdiń jep otyrǵan nany desek te bolady. Bul – óte daýly másele. Men 1973 jyly Máskeýdiń «Melodııa» fırmasynyń Almatydaǵy bólimshesiniń redaktory bolyp turǵanymda 1000-nan astam fonogramma jazǵan adammyn. Fonogramma grektiń fono–dybys, gramma–jazamyn degen sózinen shyqqan. Fonogramma degenimiz – qazaqsha aıtqanda, ánder men kúılerdiń taspasy. Iaǵnı úntaspa. Fonogramma taspa retinde radıo fonotekasyna arnalyp, magnıttik lenta túrinde de jazylatyn bolǵan. Sol kezdegi halqymyzdyń júzdegen óner sańlaqtary men ónerpazdarynyń fonogramma túrinde báriniń de úntaspasyn jáne kúıtabaqtaryn shyǵarǵanbyz. Qazir dybysty dısk pen fleshkalarǵa jazyp alatyn boldyq qoı. Ótken ǵasyrdyń 70-80 jyldarynan bastap úntaspany teledıdardan án oryndaý úshin ánshiler keńinen paıdalana bastady. Árbir ánshi áýeli qatysatyn konertke shyǵar aldynda úntaspasyn jazyp alady. Konert ústinde álgi taspany (fonogrammany) konerttiń sahnalyq dybys rejısserleriniń qolyna berip, sahna syrtynda aınaldyrtqyzady. Ózi sahnaǵa shyǵyp, taspadan estilip jatqan únge qosylyp án aıtqan bolady. Ol kezdiń tehnıkalyq múmkindikteri álsiz bolǵandyqtan, osy ádisti qoldanýǵa májbúr edi. Al búginde fonogrammadan aryla almaı otyrǵanymyz ózimizge syn. Bul óner adamynyń ósýin, jalpy, án óneriniń ósýin tejeıdi. Taspadan shyqqan únge ánshi túrin mımıkamen keltiredi. Túr-qımyly, árbir aıtqan sózi sahna syrtynda shyǵyp jatqan daýyspen birdeı bolýy shart. Sahnada ánshi únin, daýysyn shyǵarmastan taspaǵa ilesip, taspadaǵy ún bitkenshe elikteıdi. Májbúrlenedi. Ózi ún shyǵarmastan tek bet-álpetimen, kóziniń qıyǵymen, aýyzdy ashyp-jabýymen, jalpylaı aıtqanda, taspadaǵy únge táýeldi adamnyń rólin oınaıdy. Nege deseńiz, sol sátte ol ánshi án aıtyp turǵan joq. Ol tek aldynda taspaǵa jazylǵan daýysqa qosylýdyń áreketin ǵana istep tur. Iaǵnı taspadan shyqqan tehnıkadaǵy daýysqa túrin keltirý arqyly halyq aldyna shyǵyp tur. Ol aıtylyp jatqan árbir sózge aýzyn dál keltirýge tyrysady. Bylaısha aıtqanda, dybys zoraıtqyshtan shyqqan daýysqa únsiz kúıde aýzyn ashyp-jaýyp, eliktep júrgen sahnada taspaǵa táýeldi kúı keshedi. Ári kúlkili, ári janyń ashıdy. Úntaspaǵa qosylyp án oryndaǵan ánshini «jansyz» daýyspen án oryndady deıtini sondyqtan.
– Jarqyn aǵa, halqymyzdy eleń etkizip, 1000 kúıimizdiń antologııasy jaryqqa shyqqany belgili. Osyndaı úlken oljaly jınaqqa sizdiń oryndaýyńyzdaǵy kúıler de engen eken. «Qazaqtyń 1000 kúıi» dep atalatyn antologııa jóninde óz aıtaryńyz bar shyǵar…
– Osy ýaqytqa deıin óz basym ánder men kúıler antologııasynyń úsheýin shyǵarysýǵa qatysqanmyn. Sońǵysy 2003 jyly dısk bolyp shyqqan 256 kúıden turatyn antologııa boldy. Onda men jaýapty redaktor bolǵanmyn. Ótken ǵasyrdyń 70-jyldarynda akademık Rahmanqul Berdibaevtyń tapsyrmasymen Máskeýden Ábiken Hasenovtiń taspaǵa jazylǵan barlyq kúılerin ákelip, kúıtabaqqa kóshirýge eńbek etken de kezderim boldy. Aqqyz Ahmetova, Dáýlet Myqtybaev, Jappas Qalambaev, Maǵaýııa Hamzın, Ápıke Ábenova, Tólegen Mombekov, Omarhan Kerimqululy, Elemes Talasbaıuly, Boranqul Qoshmaǵambetov, Baqyt Qarabalına, Ýálı Bekenov, Ǵabdylhaq Barlyqov, Shaǵdar Aqylbekov, Saparjan Torsyqbaev, General Asqarov, Faızolla Úrmizov sııaqty aǵa býyn kúıshilerimizben aǵalap-jaǵalap, qatarlas kún keshtik. Shyndyǵyn aıtqanda, osy atalǵan oryndaýshy kúıshilerdiń kózin kórip, teledıdar men radıoǵa jazylýyna sebepker bolǵan adamdardyń biri bolǵanymdy úlken maqtanysh tutamyn. Al «Qazaqtyń 1000 kúıi» antologııasyna joǵaryda atalǵan óner sańlaqtarynyń radıoda jazylyp alynǵan jáne beıneqorda jazylyp qalǵan kúı muralary endi. Shyndyǵyn aıtqanda, jańadan shyqqan 1000 kúıdiń antologııasy, negizinen, Qazaq radıosynyń «Altyn qorynan» jáne Ortalyq memlekettik kınofotoqujattar jáne dybys jazbalary muraǵatynan kóshirilgen.
– Jınaqqa siz oryndaǵan qandaı kúıler engen? Ózge de oryndaýshylardan kimderdi erekshe atap ótýge bolady?
– Bul kitapqa meniń oryndaýymdaǵy «Jalqy jigit», «Kóktóbel», «Salkúreń», «Tolǵaý» tárizdi tórt birdeı halyq kúıi engizilgen. Alaıda antologııa redaktorlary men oryndaǵan kúıler qosburaý dombyrada oryndalǵanyn atamaı ketken eken. Qosburaý – qazaqtyń teris jáne oń, ıaǵnı eki buraýy qatar turǵan úsh ishekti qosburaýly dombyrasy ǵoı. Shyǵys Qazaqstanda Abaıdyń ánshisi Álmaǵambet dástúri, Tileýli dástúri deıtin qosburaý dombyrashylyq dástúri bolǵan. Tuńǵysh Prezıdentimizge tuńǵysh bata bergen Shákir Ábenovtiń qosburaý dombyradaǵy kúıleri men ataqty qosburaý dombyrashy Ázimhanov oryndaǵan kúıler tabylyp otyr. Shyǵys Qazaqstannyń osy qosburaý dombyrashylyq dástúri jaıly baıandaý antologııaǵa enbeı qalǵan eken. Búgingi tańda Abaı aýdanynan shyqqan Nurgúl Amantaıqyzy Ákimǵojına qosburaý dombyrashy atanyp, Abaı, Shákárim, Shákir Ábenovter tartqan dombyranyń únin jańǵyrta jalǵastyryp otyr. Nurgúlge kezinde Shákir Ábenov batasyn da berip, qosburaý dombyrasyn syıǵa tartqan eken. Men de shákirtim retinde kúıshi Nurgúldiń bolashaǵynan úlken úmit kútemin. Óz basym qosburaý dombyraǵa qatysty qyryq jyl boıǵy eńbegimniń nátıjesin, kórgen-bilgen, jıǵan-tergen, zerttegen izdenisterimdi baspaǵa usynyp, aldaǵy ýaqytta kitap etip shyǵarmaqpyn. Al «qandaı oryndaýshylardy joǵary qoıar edińiz?» degen saýalyńa aıtarym, antologııaǵa oryndaǵan kúıleri engen oryndaýshylardyń bári de – kúıshilik dástúrimizdegi orny bar tulǵalar. Nege deseńiz, ótken ǵasyrdyń 70-jyldary jaryqqa shyǵarǵan antologııamyzǵa engen adamdardan búginderi bul dúnıede eshkim de qalǵan joq. Kúıshi ómirden ótse de, kúı – máńgilikke qalady. Al kózi tiri oryndaýshylardan kózimiz kórgen Shámil Ábiltaıdan jáne shertpe kúıde barmaǵynan bal tamǵan Talasbek Ásemqulovtaı kúıshini óz basym áli kezdestirgen emespin. Osy eki dombyrashy kúıshilik mádenıetimizde Dınadaı, Ábikendeı, Maǵaýııadaı erekshelikterimen kórinip, oryndaýshylyq dástúrdiń asqar shyńyna kóterildi. Qazaq mýzyka ónerinde izderi qaldy. Olardyń basty erekshelikteri – oryndaǵan kúıleriniń ulttyq boıaýynyń qanyqtyǵynda, ishki mazmunynyń shynshyldyǵynda.
– Áńgimeńizge raqmet. Shyǵarmashylyq tabystar tileımiz!
Aıtarym bar…
Ótken jyly senator Ǵanı Qasymov úntaspa (fonogramma) jónindegi shyndyqtyń betin ashyp, ony tejeý jóninde másele kótergen bolatyn. 2009 jyldyń 11 jeltoqsan kúngi Senattyń plenarlyq jıynynda depýtattar aldynda sóılegen sózinde sol kezdegi Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń jaýapty hatshysy Janna Qurmanǵalıevanyń respýblıkamyzda «fonogrammany jazýdy doǵarsaq, otandyq estrada qurdymǵa ketedi» degeni esimde. Ánshilerdiń sahnada taspany tyńdaı otyryp án aıtýy jóninde áli naqtyly tujyrym joq. Al basqa elderde bul másele áldeqashan sheshilgen. Máselen, Máskeý meri Iýrıı Lýjkov, Ázirbaıjannyń mádenıet mınıstri Polad Bıýl–Bıýloǵly memlekettik sharalarda, mádenı oryndarda ánshilerdiń taspaǵa qosylyp án oryndaýyna tolyǵymen tyıym saldy. Moldova, Qytaı, Túrikmenstan elderinde de fonogramma máselesi arnaıy tártipke baǵynady. Biz bolsaq, «jansyz» daýystan ajyraǵymyz kelmeıtin sııaqty. Bul kórermenderdi kópe-kórineý aldaý nemese kózboıaýshylyq der edim. Árıne, bul – meniń ǵana oıym. Negizinde, konert daıyndaýshylar konert afıshasyna qatysatyn ánshiniń taspaǵa qosylyp oryndaıtynyn nemese tikeleı jandy daýyspen oryndaıtynyn naqtyly kórsetip jazýlary shart. Úntaspaǵa (fonogrammaǵa) qosylyp oryndaıtyn ánshiler bolsa, óz basym ol konertke barmaımyn. Osy másele joǵary deńgeıde sheshilse…
Almat ISÁDIL,
«Alash aınasy».
