Keıde eliniń erteńin oılap, qulshynyp júrgen azamattarǵa qarap, boıyńda áldebir maqtanysh sezimi uıalaıdy. Bul – qazaǵym dep júregi lúpildegen árbir jannyń kókeıindegi tilek. Osy oraıda Qazaqstan Jastar odaǵy syılyǵynyń laýreaty, akter, telejúrgizýshi Azamat Satybaldy: «Nege álsizbiz, qorqaqtaýmyz? Babalarymyzdyń isin jalǵastyrar myna bizder emespiz be!?» – deıdi. «Sársenbilik suhbatta» aıtqan oı elegine qarap, sizdiń de: «Áı, azamat!» – derińiz sózsiz…
– Áńgimemizdiń álqıcsasyn eń jaqyn adamyńyzdan – jaryńyz, «Tarlan» syılyǵynyń ıegeri, aktrısa Nazgúl Qarabalınadan bastasańyz… Nazgúldiń qandaı qasıetin joǵary baǵalaısyz?
– Árıne, kirshiksiz taza adam bolmaıdy. Óıtkeni bárimiz perishte emes, pendemiz. Al Nazgúldiń adaldyq qasıetin, er minezdiligin joǵary baǵalaımyn. Ol unamasa da, ómir súrý úshin, dittegen maqsatyna jetý jolynda «kóke» dep, jaǵalasyp júretinderdiń qatarynan emes. Jaqtyrmaıtyn adamnyń janynda júrip, ózin aldaǵysy kelmeıdi. Demek, bireýdiń aldynda ótirik kúlip «oınamaıdy», sondyqtan onyń adamǵa degen realıstik kózqarasy unaıdy.
– Qalaı oılaısyz, áıelińiz sizdi maqtan tuta ma, álde siz áıelińizdi maqtan tutasyz ba?
– Jalpy, men áıelimdi maqtap, áıelin maqtan tutatyn er jigitterdiń qatarynan emespin. Áıel, ol – áıel. Meniń qabyrǵamnan jaralǵan. Áıel – meniń joǵymdy toltyryp, baryma «táýbe» dep otyratyn adam. Ony alǵa salyp, áıelimniń atymen ataq shyǵarǵym kelmeıdi. Men úshin áıel – jan jarym, balamnyń anasy. Sondyqtan bul ómirde áıel kúıeýin maqtan tutýy kerek dep oılaımyn.
– Endeshe, «erkek myqty bolǵanymen – osal, áıel názik jaratylǵanymen – myqty» keletinin qalaı uǵynasyz?
– Árıne, qıly tarıhqa úńiletin bolsaq, túrli qaqtyǵysqa da, keıde qaıǵy-qasiretke de sebepker bola turyp, jeńistiń jalaýyn jelbiretý de osy názik jandylardan bastalady. Olar qansha názik bolsa da, sol náziktigine saı qaırattylyqqa ıe. Óıtkeni áıel – Ana. Batyrdy da, alypty da ómirge ákeletin analar bir qolymen besik, bir qolymen álemdi terbeıdi. Al er azamattar keıde ózin qyran sezinip qalyqtap, tulpar sezinip qanattanyp ketip, kóp nárseni baıqamaı qalady. Ańǵal. Keıbir máseleniń baıybyna baryp, kez kelgen nárseniń túbin qazbaıdy. Sondyqtan jaqsy áıel erkekti úlken balasyndaı álpeshteıdi. Onyń aqyldylyǵy da sonda.
– Jas bolsańyz da, «Abaı» spektaklindegi uly tulǵa Abaı rólin somdaýdasyz. Al akterdiń basty maqsaty – sahnada jandy beıne jasaý. Bul obrazdyń júgi aýyr bolyp júrgen joq pa?
– Men ózime óte synı kózben qaraıtyn adammyn. Jasyrmaımyn, ózime kóńilim tolmaıdy. Shamasy, kóńilim tolatyn kez jumystarymdy bitirip, zeınetkerlikke shyqqanda bolatyn shyǵar. Qazir men ilgerileýdemin, meniń qolymnan bári keledi. Óıtkeni bolashaqtan úmiti bar adammyn. Ózimdi qamshylap, basqa qyrlarymdy tapqym keledi. Byltyrǵy jyly shyǵarmashylyǵyma kóńilim tolmady, sebebi oń jambasyma kelgen ról oınaı almadym. Muny úlken serpilis aldyndaǵy úzilis dep, aldaǵy kúnge senim arttym. Oılaǵanymdaı, Alla taǵala bıylǵy jyldy násipti etti. Óıtkeni Abaı atamyzdyń obrazyn somdaý – ekiniń birine qona bermeıtin baq. Biraq Abaıdaı bolý múmkin emes…
– Dese de, «bolmasań da uqsap baq» dep, sol uly Abaıdyń ózi aıtpap pa edi?
– Árıne, sol zamandy zerttep, aınalama Abaıdyń kózimen qaraýǵa tyrystym. Basqaǵa uqsamaı, ózim oqyp tanyǵan Abaıymdy jasaýǵa kúsh saldym. Óıtkeni Abaı san qyrly. Máselen, 17 mıllıon adam bolsa, 17 mıllıon adamnyń ózi uqqan Abaıy bar. Oǵan el-jurttyń kelisýi-kelispeýi múmkin. Ony jeke meniń ózimniń Abaıym dep bilemin.
– Endi, mine, komedııa janryna da boılapsyz…
– Komedııany túbegeıli zerttep oınamaǵandyqtan, armanymnyń biri osy janrǵa da ený edi. Búginde Erkin Jýasbekovtiń pesasy boıynsha «Kúlemiz be, jylaımyz ba?» degen komedııada súbeli bir rólde oınadym. Synshylar da, kórermen qaýym da durys baǵalady. Osy ýaqytqa deıin komedııadan qorqyp júrsem, meniń de qolymnan keledi eken… Negizi, akterde birsaryndylyq bolmaǵany durys. Keıde bizde birsaryndylyq akterdi óshiredi. Allaǵa shúkir, ár janrda oınap, óz deńgeıimdi qalyptastyrýdamyn. Bul rólderimdi kásibı deńgeıge jetkizip oınap shyǵý – paryzym dep sanaımyn. Súrinip ketsek, kórermen keshirmeıdi…
– Óner salasyndaǵy qandaı jaıttar sizdi tolǵandyrady?
– Qazir álemniń qaryshtap damyp jatqan kezeńi. Ekonomıkany, tehnologııany – qaı salany alsaq ta, kún saıyn bir jańalyq ashylyp jatyr. Al ónerdiń damýy báseń. Qazir ónerde jańalyq joq.
Shyǵarmashylyq toqyraýda júrmiz. Keshegi dúnıeni jańǵyrtyp, tek qaıtalaýdamyz. Eger kezinde Muhtar men Ǵabıt aǵalar pesa jazbasa, biz qazir sahnada ne qoıar edik? Shámshi bolmasa, ándi kim jazar edi? Sol tarlandardyń tastap ketken murasyn mújip, solardyń qaldyrǵan ryzyǵymen ǵana «tamaqtanyp» júrmiz.
Biraq «úmitsiz – shaıtan» deısiń…
– Bir suhbatyńyzda «Teatrdaǵy jas býynnan tulǵanyń shyqpaýy kimniń kinási?» – dep, ortaǵa saýal tastapsyz. Sol saýalyńyzǵa ózińiz jaýap berińizshi.
– Taıaqtyń eki ushy bary sııaqty, birinshi kiná – ózimizde! Óıtkeni biz sál maıdalaýmyz. Keshegi aǵalarymyz sııaqty bizde bir irilik, danalyq joq. Materıaldyq qundylyqqa táýeldi bolyp qaldyq. Baıqasaq, sol aǵalarymyz bir bólmeli páterde turyp, jaıaý júrip-aq úlken dúnıeler jazǵan. Al búginde az-máz tanymal bolsań, qoǵamdyq kólikke mine almaı qalasyń. Nege? Sebebi, «ataqty bolsań, mindetti túrde baı bolýyń kerek» degen zańdylyq paıda boldy. Baı bolý úshin sen aqshanyń quly bolasyń. Ekinshi sebep – aǵa býyn ókilderinde! Tulparlar arasynan has júıriktiń tanylatyny sııaqty, bolar balany tárbıelep, odan tulǵa jasaý kerek. Jastardy kóterýdiń ornyna, keıbir aǵalar «kórpeni» ózderine qaraı tartyp, bizden basqa eshkim joq dep otyr…
– Qazaqtyń bir azamaty retinde elińiz úshin janyńyzdy ne aýyrtady?
– Osy elde týdyq, osy jerdiń sýyn iship ómir súremiz. Basqa jerdiń topyraǵyn násip etpesin, osy jerde jambasymyz jerge tıedi… Aıtpaǵym – qoǵamdaǵy til máselesi júregimdi aýyrtady. «Tildi úıretý kerek, damytý kerek» degen sózder shamyma tıedi. Namystanamyn. «Shaınap bergen ettiń dámi ketedi». Biz qazaq tilin úıreteıik dep kitap shyǵarǵanymyzben, ony dáriptep jatqan joqpyz, tilimizdiń qunyn túsirip jatyrmyz. Tildi sóıletý kerek boldy! Ótkende Daǵystannan kelgen sheshenderden: «Osyndaǵy sheshender óz tilin bile me eken?» – dep suradym. Sonda olar: «Jer betinde óz tilin bilmeıtin sheshen joq», – degende, qazaqtardy óshirip tastaǵandaı sezindim. Basqa ult ókilderi bizge kúletin sııaqty.
– Búginde elimizde jaryqqa shyqqan sizge unamdy fılm bar ma?
– «Birjan sal» fılminde Doshan Joljaqsynov ultynyń salt-dástúrin qadirleıtin azamat retinde baryn salyp, janyn aıamaǵany kórinip tur. Qazaqılyqtyń jigin ajyratpaı, qaımaǵyn buzbaı, ádemi sýrettegen. Aradaǵy mahabbattan da, serilik ǵumyrdan da erekshe áser alasyń. Adamgershilik qundylyqtardy dáripteýge qurylǵan «Skaz o rozovom zaıe» fılmi de qýantady. Osy oraıda «Qazaqfılm» kınostýdııasyn basqaryp otyrǵan Ermek Amanshaevtyń kınony jańa deńgeıge shyǵaryp, kıno álemine jańasha bet-beıne jasap jatqan eńbegin ataý kerek.
– Al oqyrman retinde qazaq qalamgerlerinen kimdi baǵalaısyz?
– Muhtar Áýezov, Ǵabıt Músirepov bastaǵan kóshti jalǵaǵan Sherhan Murtaza, Ákim Tarazı, Dýlat Isabekov syndy aǵalarymyzdyń eńbegine den qoıamyn. Olardan keıingi jas býyn ókili Dıdar Amantaıdan basqa kóńilime eshkim qonbaıdy. Onyń shyǵarmashylyǵyndaǵy sýretkerlik qasıeti áserliligimen qundy. Al qazirgi jastardyń ishinde ilip alar jazýshy shyqqan joq. Kerisinshe, jas aqyndardan ózgeshe bir býyn qalyptasty. Tanakóz Ilııasova, Jaras Sársek, Qalqaman Sarın syndy óte bir keremet aqyndar shyqty. Málik Otarbaevtyń «Oı qazan» degen jınaǵyn oqydym. Ómirge degen fılosofııalyq kózqarasy, qazaqılyǵy basym jigit eken.
– Halyq sizdi akter, telejúrgizýshi, sonymen qatar asaba retinde de tanıdy. Osy úsh salanyń qaısysy janyńyzǵa jaqyn?
– Halyq meni asaba retinde tanymaı-aq qoısa der edim… Men úshin asabalyq óner emes. Asabalyq ta – ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin óner dep, osy jol arqyly kún kórip júrgen adamdar renjimesin. Telejúrgizýshilik te – men úshin ýaqytsha nárse. Betińniń ári ketken soń, efırge shyǵyp alyp shoý-baǵdarlama júrgizýge bolmaıdy. Sondyqtan men úshin eń aýyr da kúrdeli, eń qymbat ta qımas saf óner – teatr.
– «Akterge eń qymbat ataq – tanymaldylyq», – deısiz. Tanymaldylyǵyńyzdy arttyryp, «Eki juldyzǵa» nege qatyspaısyz?
– Eger tanymaldylyǵymdy dáripter bolsam, bul baǵdarlamaǵa qatysar edim. Al men akter retinde damymaı júrgen adam emespin. Tanymaldylyq úshin báıgege túsip, ózim úshin qymbat, baǵalanbas dúnıemdi bireýdiń aldynda ıip berip, árkimnen syn estigim kelmeıdi… Men ánshi emespin. Qarabaıyr, qońyr ǵana daýysym bar. Ózime ǵana jetedi. Al qasıetti sahnaǵa shyǵyp, bolar-bolmas daýysymmen án aıtyp, meni tanyńdar degim kelmeıdi. Men akter bolyp qalyptastym, tanyldym. Akter retinde tarıhta qalǵym keledi.
– «General bolýdy armandamaıtyn soldat – soldat emes» degen. Rejısserlik salanyń dámin tatyp, ne bolmasa ǵylymı ataq qorǵaý degen talpynysqa qalaı qaraısyz?
– Birde ákem: «Balam, jalpy, rejısser bolý, depýtat bolý, basshy bolý degen oıyńda bar ma?» – dep surady. Men: «Áke, siz meni qatty renjitip tursyz. Boıymdaǵy ónerim áli sarqylǵan joq. Qazir boıymda ot bar, óner bar. Akterlikten beretin túgim bolmaı, jer sıpap qalǵan kezde ketermin», – degen edim. Bilimdi teatrda júrip-aq shyńdaýǵa bolady. Óıtkeni ár somdaǵan róliń seni bir satyǵa kóterip otyrady. Akter de balaminezdi bolýy kerek. Ǵylym qýý men akterlik bir-birimen qabyspaıdy. Keıin zeınetkerlikke shyqsaq, akterlikti zerttep, jańa bir ereje, jańa zań oılap tabarmyz, bálkim. Tek qazir emes.
– «Elim deıtin er bolsa, erim deıtin el tabylady»… Ultshylsyz ba, álde ózdi-ózine bólingen rýshylsyz ba?
– Bes saýsaq birdeı emes. Rýshyl emespin. Oǵan qarsymyn. Atoılaǵan rýdyń ókili bola turyp, arasynan «aıýandar» kezdesse, elenbeı júrgen rýyńnan el namysyn tiktegen jandar da shyǵyp jatady. Ultshylmyn. Elimdi qadirleımin. At shapsa, tuıaǵynyń izi qalyp, qus ushsa, qanaty talatyn myna jer – bizdiń jer. Bul jer úshin meniń atam soǵysyp, meniń atam janyn bergen! Bizge mura etip qaldyrdy. Qazaq jerinde júrip, basqa ult ókilderiniń taırańdaǵany durys emes. Óz jerimizde olardan bir saty joǵary turýymyz kerek. Sondyqtan basqa ult ókilderi qazaq ultyn syılasyn, qadirlesin!
– Er azamat úshin eń basty másele ne?
– Batyrlyq. Soqyr batyrlyq emes, sanaly batyrlyq. Er azamattyń boıynda otbasyn, elin, jerin saqtap, Otany úshin otqa kúıetin bir qaısarlyq bolýy kerek.
– Bir emes, eki otbasyn asyrýǵa shamańyz bar ma, eki áıel alýǵa qalaı qaraısyz?
– Qazaq sanynyń azdyǵyn statıstıkaǵa qarap nemese qazaq qyzdarynyń basqa ulttarǵa ketip jatqanyn kórip, eki áıel alý durys dep sanaımyn. Dúnıege kelgen balanyń tólqujatynda «qazaq» dep jazylǵany durys qoı. Al buǵan «Eki áıeli bardyń daýy úıinde» dep qorqaqtaǵanym emes, jalpy, adam retinde ózim daıyn emespin. Sebebi, biz toǵyz aǵaıyndymyz. Ákem de eki áıel almaǵan, aǵalarym da oǵan qumartpaǵan. Bolashaqta kórermiz. «Nıkogda ne govorı nıkogda» degen ǵoı. Men eki áıel alamyn dep te, almaımyn dep te úzildi-kesildi aıta almaımyn. Sebebi, qazir ózimniń jarym, otbasym unaıdy. Ony durys saqtap, baqytty etý – basty maqsatym.
– Qasıetti ónerdiń qarashańyraǵy – Áýezov teatry jaıly ne aıtasyz?
– Áýezov teatrynyń basqa teatrlarǵa uqsamaıtyn ózindik mektebi, tarıhy bar. Osyndaı ónerdiń qara shańyraǵynda jumys isteıtinimdi baqyt sezinem. Munda qanshama óner maıtalmandarynyń mańdaı teri tamǵan, qandaı akterler júrdi! Asanáli Áshimovti kezinde bir kórýdi armandaıtynmyn. Búginde sahnada oǵan erkeleımin, qushaqtaımyn. Keıde bala armanymyzdyń oryndalǵanyn umytyp ketip jatamyz. Basshylyq jasap otyrǵan Esmuhan Obaev – kórgendi kisi. Teatrdaǵy ymyra-birlikti otbasy sııaqty ustap, árqaısysymyzǵa balasy retinde qaraıdy. Bul jaǵympazdaný emes, adam retindegi kózqarasym. Óıtkeni akterdi tóbesinen uryp, qysyp ustaýdan óner týmaıdy. Ony erkeletý arqyly akter sheberligi shyńdalady.
– Ár uıanyń syry ózine aıan. Teatrda darynsyz, adasyp júrgen akterler bar dep oılaısyz ba?
– Bul ortaǵa adam tekten-tek kelmeıdi. Aspannan tas qulasa da, dittegen jerine túsedi ǵoı. Keıde darynsyz akterler adasyp kelip, teatrdyń qushaǵyna ene almaı, aqyryndap sytylyp ketip jatady. Attaryn atamaı-aq qoıaıyn, jaqynda ǵana eki-úsh akter óz jolymen ketti. Men teatrdan Jastar odaǵynyń syılyǵyn aldym, teatrdan úı aldym, eń bastysy – «Eń úzdik jyl akteri» ataǵyn ıelendim. Sonda teatrdyń ystyq qushaǵyn sezindim. Al óner ordasyna kelip, ózin tanyta almaǵan qanshama akterler bar.
– Sóz sońyn muqym qazaqtyń dara tulǵasy Abaı Qunanbaevtyń sáýleli sózimen aıaqtasańyz…
– Abaı atamyz: «Saf sulý óner byqsyq oıdan týmaıdy, shynshyl taza júrekten ǵana týady», – deı kele, «Báseke nege ozasyń dep, quıysqannan alý bolmasyn, nege qalamyn dep, ózińdi-óziń qamshylaýyń bolsyn. Sonda ǵana min emes!» – deıdi. Mine, bizge aıtylǵan sóz – osy!
Áńgimelesken
Ardaq
IMANBEKQYZY,
«D» «Obestvennaıa pozıııa»
(proekt «DAT» № 42 (79) ot 24 noıabrıa 2010 g.
