Qazaq halqymyzdy ózge elden erekshelep, ulylyǵymyz men ulttyǵymyzdy kórsetetin, bolmysymyzdy daralaıtyn baılyǵymyz –ulttyq mádenıetimiz, ulttyq qundylyqtarymyz. Ár ulttyń ózine tán ulttyq dúnıetanymy, ulttyq qundylyqtary bolady. Ádette ulttyq tanym jaıly sóz qozǵaǵanda bizdiń esimizge ne túsedi? Til, salt-sana, dástúr, halyq murasy, mádenıet, mentalıtet, t.b. Keńestik sanada «eskiniń qaldyǵyna» aınalǵan ulttyq qundylyǵymyzdy bolashaq urpaq sanasyna sińiretin sát, táýelsizdik tańy atqaly bıyl jıyrma segizinshi jyl. Shúkir!
Jasampaz elimiz enshisin alǵaly ulttyq sana, ulttyq kózqaras, ulttyq qundylyqtarymyzdyń qal-ahýaly qandaı dárejede? Árige barmaı, búgingi kún turǵysynan saralaıyq. «Bul án –burynǵy ánnen ózgerek», tolǵaýy toqsan qyzyl tildiń tolǵamaǵy –ulttyq tanym máseleleri.
Nege máseleleri degendi alyp otyrmyz? Sebebi, kúndelikti qur sózdi aıtyp, daýryqpa sóz ben jasandy uran salýdan aýlaqpyz. Máseleniń ashyǵyn aıtyp, jastarǵa az da bolsa oı salý negizgi maqsatymyz bolmaq.
Áýelgi másele –til máselesi. Sebebi ulttyq dúnıemizdi halyq arasynda nasıhattaý, jetkizý úshin eń áýeli tilimiz túzý bolmaq kerek. Til –halyqtyń qazynasy, ulttyq mura. Til taǵdyry –ult taǵdyry. Bul sózge jasandy janashyrlyqpen emes, tereń túsinikpen qarasaq eken.
Hosh... Ədettegideı, avtobýsqa minsem jan-jaǵymdaǵylardyń qımylyn baǵyp, kimniń aýzynan qandaı sóz shyǵady eken dep baqylaıtyn ədetim. Sebebi, menińshe, avtobýs –eń bir qaınaǵan qoǵamdyq oryn. Sharýasynan sharshap, jumystan qaljyrap qaıtqan halyqtyń «shynaıy bet-beınesi» kórinetin kez –ásirese keshki mezgildegi avtobýs ishi... Juma saıyn júretin jolyma túsip, aıazdy kúni aıaldamada aıaqtarymdy birdi-birine soqqylap, sarylyp sary avtobýsty kúttim. Ne kerek, segiz mınýt kúttirgen sary avtobýs selkildep jetip te keldi. Kúndegideı, halyq yǵy-jyǵy... Qysqasy, biz otyrǵan (turyp turǵan) avtobýsqa bes aıaldamadan soń balasyn jetektegen əıel mindi. «Aqsha tólep otyramyz» dep tap-taza aıtyp turǵan kondýktor əıel "balamen oryn bereıikshi" dep qaldy. Nıetin túsindik, biraq tildi qalaı bolsa solaı qoldanýǵa bola ma? Men yzalanyp úlgergenshe, bir úlken kisi: –Əı, –dedi jekirip. –Osyndaı da sóz bola ma eken, «balaly əıelge oryn bereıik» dep jóndep aıtsań bolmas pa?–dep zirk ete qaldy. "Úlken turyp kishi sóılegennen bezdiń" keri kelip, aýzymdy ashýǵa arym jibermeı, ashýdy ala kózben kórsetip turǵan edim, əlgi kisige sonsha rıza boldym. "Jaı sóz, mańyzdy emes, ne aıtqysy kelgeni túsinikti emes pe" degen oı bolýy múmkin, kondýktor áıeldiń de oıy osylaı-aý, tilin durystamaq bop bezektegen kisige bet buryp ta qaramady. Ras, əıteýir túsindik. Biraq, bireý solaı júıesiz sóılese, ekinshi taǵy solaı jasasa, jasampaz tilimizdiń erteńi ne bolady?
Álgi oqıǵa əser etti. Birdiń sózi túzelse, myńǵa sabaq emes pe?
Tilimizdiń óz zańdylyqtary bar, erejeni erkin meńgerip, baı tilimizdiń baılyǵyn sarqa paıdalanyp, bal tamyzyp nege sóılemeske?!
Buny bir dep qoıyńyz. Kelesi qoǵamdaǵy keleli másele –búgingi bala tárbıesi. Búgingi bala –vırtýaldy álemniń quly. Kishkentaı búldirshinderdiń betin adam kórgisiz qanjosa keıipkerlerge ilesip jasaǵan ersi qylyǵyn, tis dárigeriniń kezeginde otyryp, «mama, aıtshy, bul oıyn ǵoı, ıá» dep jylamsyraǵan balasyna «joq, balam, bul shynaıy ómir» dep uǵyndyra almaı álek bolǵan anany kórgende janym ashyp, kózime eriksiz jas keldi.
Ádettegideı, qyzyqty jańalyqqa tap bolarmyn dep ǵalamtor jelisin aqtaryp otyrǵanmyn. Birde kózim japon maqaldary degen siltemege tústi. Japonsha bilmesem de, «maqal – sózdiń máıegi» dep biletin, úsh oıdyń birin maqaldap jetkizbese qarabaıyr sóılegendeı sezinetin qazaq bolǵan soń, siltemeni basyp, ózge eldiń maqaly qandaı ekenin kórgim keldi. Qudaı ońdaǵanda, qazaqshaǵa aýdarylǵan eken. Meniń bir tań qalǵanym myna maqal boldy. «Balany erkeletý – tastap ketýmen birdeı» deıdi. Al kerek bolsa! Bala tárbıesinde «balany bes jasqa deıin patshańdaı kór, bes jastan keıin qulyńdaı jumsa, on bes jasqa kelgende dosyńdaı syrlas» degen naqyl ári qaǵıdatty jıi eske alatyn bizdiń halyq dana dep qalaı aıtpassyń?! Mine, naǵyz tepe-teńdik. Ár nárseni óz ýaqytysymen jasaı biletin halqymyz «bala – baýyr etim» dep biledi, erkeletip, jyly-jumsaqty usynyp, bar táttisin aýzyna tosady. Balany tárbıeler kezinde tárbıelep, erkeleter tusta yqylastan ada etpeı, jıi-jıi maqtap, qanat bitirip otyrǵan jón. Jas balanyń oıy júırik, bir aıtqandy birden uǵyp alady. Ári kóp nárseni bilgisi keledi. Sondyqtan qoıar saýaly da kóp. «Ol kim? Bul ne?» dep jıi suraıdy. Bul kezde oǵan bárin júıeli túsindirip aıtý mańyzdy. Balasy birdeńege qyzyǵýshylyq tanytyp suraı qalsa, eki kózi ǵalamtormen torlanǵan ata-anasy eshteńege qaramastan, «ıá,ıá» nemese «má, balam, telefonmen oıyn qosyp beremin» dep jaýap beretinder de bar. Bir-birin óltirgen qantógisi kóp mýltfılm, adamnyń basyn alyp jatqan soraqy oıyn oınap ósken bala eseıgende ne bolmaq? Sodan kelgende bezbúırek áke men tasbaýyr ana qaıdan shyqty dep zarlaımyz. Qıyny sol, kóńilge ókinish uıalatar, «qap, áttegen-aı»-dy aıtqyzar jaıyttar keıingi ýaqyttarda jıi oryn alyp júr. «Bireý tońyp sekiredi, bireý toıyp sekiredi.» Qanshabir jandar sábıdiń jupar ıisine jete almaı júr, qanshabireýler baýyr etinen baz keship álek, jaman ádetterge áýestenip balasyna «tálim-tárbıe» kórsetip júrgender qanshama?! «Bala neni bilse jastan, uıadan – óle-ólgenshe sony tanyr qııadan» degen J.Balasaǵun danamyz. Árbir sózi altyn, zerden quralǵan aqylgóı danyshpannyń sózin qate dep kim aıta alady?! Sondyqtan barymyzdy baǵalap, balany erkeleter tusta meıirimdi de aıamaı, qajet tusynda tárbıege de salyp, túzý jol, durys nusqaý berip, eń bastysy ulttyq tárbıemizdi, ulttyq minezimizdi boıyna sińdirip, Abaıdyń «Adamzattyń bárin súı» qaǵıdasyn uǵyndyryp ósirgen jón.
Al, otbasynda durys tálim almaǵan, ulttyǵymyzdy, ulylyǵymyzdy jastaıynan boıyna darytpaǵan baladan qandaı urpaq shyǵady? Shet elge elitip, ultyn syılamaıtyn, áje aıtqan qyryq úıden tyıymyn bilmeıtin qyz, tektiligin umytyp, ulttyq dástúrdi ustanbaıtyn ul shyǵady. Mine, qasiret.
Oıymyzǵa tuzdyq bolsyn, oıyma bir oqıǵa túsip otyr. Birde aýyzashardan qaıtyp kele jatyp, jolda bir əjeni kezdestirdim. Qolynda úsh birdeı dorbasy jəne baldaǵy bar. Aıaǵyn syltyp basatyn, jasy da birazǵa kelgen, dorba arqalamaq turmaq, az júrse sharshap qalatyn Allanyń bir pendesi eken. Ekeýmiz bir aıaldamadan túsetin boldyq. Avtobýstan túsirip, kómektesip jiberip jatyrmyn. Əri qaraı myna túrmen qalaı ketedi dep qoıamyn jəne. Sonymen jón surasyp, jer asty jolymen(podzemka) arǵy betke ótkizip jiberetin boldym. Ədette ózimiz júgirip ótetin joldy əjemen jıyrma mınýttaı júrdik. Sol sətte bir-birimizden biraz nərse surap úlgerdik. Qaıda turasyń, ata-anań qaıda, baýyrlaryń bar ma dep bərin surap aldy. Óz ómirin de bir sət kóz aldyma keltirip úlgerdi. Sóz arasynda "baqytty bol, aınalaıyn" dep aq tilegin jaýdyryp qoıady. Ata-əje kórip óspegen soń bolar, úlken qarııalardy kórsem jyly ushyrap, ózim de sóıleskim kelip turady. "Qaıda turasyz? Qaıdan qaıttyńyz, mynsha júkti arqalap? Balalar bar ma?" dep suradym, úp-úlken kisini tún jarymda nege jalǵyz jiberip qoıǵan degen oımen. Keıýananyń júzi bozaryp sala berdi. "Qyzym jol apatynan qaıtys boldy",–dedi az únsizdikten soń. Júregim zyrq ete qaldy. Keıýana əri qaraı əńgimesin jalǵastyrdy: "Ulym bar, alǵany (áıeli) jóndi bolmaı, bizdi tastap ketti, bizge kelip ursyp, aqshamyzdy alyp ketedi. Ekinshi ulym bar. Ol da solaı. Múgedek shalym olardy úıge kirgizbeı qýyp jiberedi. Qyz degen jaqsy edi. Uldan qaıran bolmady. Ózim aýrý bir kisige dəri aparyp, kóńilin suraı baryp edim, qarańǵy túskenin ańdamaı qalyppyn" dep əjem aqtaryla saldy.
Burynǵynyń adamyn qarańyzshy, ózi múgedek bolsa da tósek tartyp jatqan bir kisige kóńil suraı barýdy paryzy sanaıdy.
Oılańyzshy, burynǵy zamanda ata-anasyn tastap ketý, qursaǵyn jaryp shyqqan sharanasyn bas tartý degen bolǵan ba edi? Jesirin jasytpaǵan, jetimin jylatpaǵan eldigimiz qaıda? Ulttyq dástúrdi, ulttyq tárbıeni boıyna sińirgen, aýzyn ashsa ar jaǵy kóriner darhandyq qaıda? Qarttar úıi men balalar úıin panalaýshylar kóbeıip turǵan zamanda bul da ózekti másele. Bul tizimge keıinirek paıda bolǵan «analar úıi» degendi qosyńyz.
Shyǵystyń ǵulama ǵalymy ál-Farabı: «Jas jetkinshekterińizdi kórsetińiz, men sizderdiń bolashaqtaryńyzdy aıtyp bereıin», –deıdi. Al, adam sengen, zaman sengen jastarymyzdyń armany –shet elde ómir súrý bolǵanyna kim kináli? Adam ba, zaman ba? Bir kórshimniń kózben kórmese de aıtýly shet elde turǵysy keletinin, aýzynan sonsha sýy kete armandaǵanyn kórip jaǵamdy ustap, qaıran qaldym. Sebebin túsingim kelmese de, suradym. Ýáji –bireý. Shetelde ómir súrý keremet eken-mys. «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan boldyń» mánin túsinbeıtin qazaqsha bilmeıtin qazaq kórshim óz elinde sultan bolyp júrgenin uqpaıtyn da sekildi. «Tasıdy qanyń, ashıdy janyń...» Aıtasyń, «baıaǵy jartasqa» soǵylyp, ózińe ǵana estiledi. Jańǵyryq...
«Aýrýyn jasyrǵan óledi» degen, kóz kórip, qulaq estigen máseleni kóterdik. Ásilinde, bul degenimiz quldyraý emes. Árıne, búgingi kúnniń qaharmandary jeterlik. Eldiń eldigin, halyqtyń tutastyǵyn, tildiń tazalyǵyn saqtaý úshin, elimizdiń keregesi keń, terezesi ózge elmen teń, shańyraǵymyz bıik bolýy úshin, jurtymyzdyń jalǵasty ómiri jaryq, jastarymyzdyń bolashaǵy jarqyn bolýy úshin, ulttyq tárbıeniń jarqyn úlgisin kórsetip, halqymyzdyń ulyqtyǵyn, ulylyǵyn nasıhattap júrgen atqaminerler qanshama? Táýelsiz eldi, «elim» der erdi násip qylǵan Allaǵa sansyz madaq.
Máseleni kóterdik. Sebep qandaı? Ne jetispeıdi? Sebep jalǵyz. Jetpeıtini –ulttyq tárbıeniń, ulttyq sananyń kemdigi. Patrıottyq namystyń, elim degen kókirektegi ottyń bolmaýy.
«Qazaqtyń bir jamany osy...»
Nege biz «qazaq deseń ózińe tıedi» degen sózdi jıi qoldanamyz. Oılańyzshy, birde-bir el óz ultyn jaman demeıdi. Dál osy qoldanys ózge elde múlde joq. «Jaman ult bolmaıdy, jaman adamdar bolady» degen. Eń bastysy bizdiń elge ulttyq tanymdy bilýmen qatar, aýyzbirshilik kerek. Aýyzbirshilik –ulttyǵymyzdyń, beıbitshiligimizdiń jarqyn kórinisi. M.M.Speranskıı: «Qazaqtar shóleıtte ósetin baltamen uryp syndyra almaıtyn sekseýil aǵashy sııaqty, sekseýildi tek bir-birine uryp syndyrýǵa bolady. Qazaqtardy da bir-birine aıdap salyp, álsiretip baryp quldyqtyń qamytyn kıgize alamyz» degen bolatyn. Biz uly halyqtyń ulaǵatty urpaǵy retinde burynǵy saltymyzben, ulttyq túsinigimizben bundaıǵa jol bermeýimiz kerek. «Bilekke sengen zamanda eshkimge ese bermedik, bilimge sengen zamanda qapy qalyp júrmelik» degen. Bilimimiz ben biligimizdi, ulttyǵymyz ben ulylyǵymyzdy tanymymyzben ushtastyryp, baǵymyz ben berekemizdi, tektiligimiz ben táýelsizdigimizdi saqtaı bileıik! Babalar qanymen qorǵap jetkizgen ulylyǵymyzdy saqtaıyq! Uly halyqtyń ulaǵatty urpaǵy, ulttyǵymyzdy joǵaltpaıyq!
Muhanbetqalı Arýjan Muhanbetqalıqyzy,
ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti
fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń 4-kýrs stýdenti.
