Kúnde keshqurym Mármár jaǵasynda trenırovka jasaımyn. Osydan úsh kún buryn aıaq-qolymdy sozyp, serpimdilikke, ıkemdilikke septeser jattyǵýlarmen shuǵyldanyp jatqam... Qasymnan: “Aıtqa qoıǵan etti jiliktep, týǵan-týysqa taratyp berý kerek edi. Erteń úıge kisi shaqyraıyq…” - dep ózara ana tilimde sóılep bara jatqan áje men apaıdyń daýysyn estidim. Aǵylshynsha ne túrikshe sóılep júrgen meniń janyma eki ananyń qazaqsha keńesi maıdaı jaqty. Qulaǵymdy birden tiktedim.
Júgirgen bolyp sońdarynan 10 metrdeı júrdim. Úlken kisiniń kúıli-qýatty ekendigin bilgim keldi. Jópeldemede “Amansyz ba, aıttaryńyz qabyl bolsyn, áje!” - dep edim, áýelde sasyp qaldy...
Úlken kisiniń aty úlken ǵoı, kóńili de bıik. Aınalyp-tolǵanyp jatyr. Stambul ýnıversıtetinde oqıtynymdy aıtyp edim, tipten, kóterilip ketti. Saýalyna oraı qaıda turaqtaǵanymdy, qansha bala kelgenimizdi asyqpaı aıtyp berdim. “Kempir-shaldyń balasymyn” dedim sózimniń aıaǵynda))).
- Keshke osylaı biraz júremin. Áıtpese, aıaqtarym aýyrady, - dedi áje.
Uzaq ǵumyr, shańyraǵyna baq-bereke tiledim. Qyzy Ánıpa apaı nómirimdi jazyp alyp qaldy. Men trenırovkamdy jalǵastyra berdim.
Erteńinde jataqhanada jatsam Ánıpa apaı habarlasyp tur. Ar jaqta áje: “Nómirińdi saqtamappyn, óziń de bir izdep habarlaspaısyń!.. Syrtta júrgen stýdent qoı dep et asyp qoıdym. Tórteýiń saǵat tórtte qysylmaı kelińder” - dedi nyq ekpinmen.
Qonaqqa qalanyń eki qazaǵy barmaı qaldy. Ashyǵy, barǵysy kelmedi. Olar úshin men qysyldym. Úıine barsaq, áje quraq ushyp júr. Bizdi sonsha kútipti. “Jýsaı qosqan baýyrsaq pisirdim. Bul jerde jerge otyramyz. Otyryńdar da, jeı berińder” dep qoıady...
Úıdegilermen tanystyq.
“Qaskeleńde turamyn. Aýǵanstannan kelgen qazaqpyz. Ákem marqum Qazaq topyraǵyna jetip qaıtty. Men em alýǵa kelgenmin. Elge kóship aldyq. Qyzym - ekonomıst. Nemerelerim osyndaǵy mektepte”, - dedi qýantyp. Eki jigittiń kelmeı qalǵanyna renish bildirdi. Shyny kerek, men qatty qysyldym.
Biraz tarıhtan syr shertti. Ákeleri Túrksib salynǵanda qurylysqa qatynasypty. Keıingi qyspaqta Aýǵanstanǵa ótken. Keıin Túrkııa úkimeti tegin 150 úı berip, osy araǵa ákeledi. Túp-tuqııany - Qyzylorda jeri. Qazir Zeıtún Burnuda Qazaqstannan aýyp Aýǵanǵa, ary Iranǵa ótken kezeńderdi óz basynan ótkergen jalǵyz qarııa qalypty. 95 jastaǵy Tálip aqsaqal. Rýy - Kishi júz. Qarakóse. Tósek tartyp jatyr eken. Aqsaqalmen de áńgime-dúken qurǵym keletinin aıtyp edim, jaǵdaıdy túsindirdi. Syrqat dendepti. Ári qarttyq bar. Alladan jazylyp ketýin tiledik (aldynda kóshedegi qazaqtar byltyr 93 pen 91 jastaǵy zamannyń bar súrginin kórgen ájelerdiń ómirden ótip ketkenin aıtqan).
Áje de “Bosaǵa basy, oshaq qasy qashan da ónimdi. Oshaq basyndaǵy tárbıeden qalyptasasyńdar. Jaman atyń bolsa, satasyń, jaman qatynyń bolsa,.. qaıda jiberesiń. Jaqsy jar jolyqsyn… ekeýiń de úıdiń tuńǵyshy ekensińder. Ata-analaryń maldyń sońyna salmaı, oqysyn dep osy jerge jiberdi. Sýǵa kóp júze bermeńder. Qansha epti bolsańdar da sý tartady. Tek oqyńdar. Jaman bolmaısyńdar…” degende óz ájem esime túsip ketti.
Ájelerdiń barlyǵy tileýqor, qamqor bola ma, qalaı?
Mynaý - ájeniń óz qolymen jaıǵan dastarhany. Kórmegen, bilmegen qazaq balasyn qonaq qylyp, aq batasyn berip jatqan aıaýly jandarǵa myń alǵys! Peıilderine bersin!
Bulaı tamaqtanyp úırenbegen soń ba, aıaǵym uıyp qalypty… Ári baıqaǵanym, úı ıeleri qazaqy qońyr áńgimege shólirkep qalǵan. Jibermeı qoıdy, jurtymyzǵa kesh qaıttyq.
Dastan Qastaı
"Adyrna" ulttyq portaly
