«Tektiden tekti týady,
Tektilik tuqym qýady.
Tektilerdiń tuıaǵy,
Tańdaıdy quz-qııany.
Shyn tektiler halqy úshin,
Ólimge basyn qııady.
Jaqsy, jaman demesten,
Janyna jurtyn jııady…»,-degen eken búkil sanaly ǵumyryn halyqtyń rýhanııatyn kóterýge jumsaǵan, meshit saldyryp, bala oqytqan Bekasyl áýlıe (1822-1915).
Halqymyz ár nárseniń «arǵy tegin», «shyqqan tegin» bilýge qashanda úlken mán bergen. Tek – adamnyń túp násilin, arǵy atasyn bildiretin tarıhı uǵym. Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde «tekti» sózine kelesideı anyqtamalar berilgen: «1) shyqqan tegi bir, tuqymdas, tektes; 2) tegi, shyqqan jeri jaqsy. Tekti jer – úlgili, ónegeli el, aýyl». Iaǵnı, tek bul tuqym jalǵastyǵy ǵana emes, bul urpaqtyń sapalyq deńgeıin aıqyndaıtyn kórsetkish. Demek, qazaqta tektiń fızıologııalyq tuqym jalǵaýdan bólek, adam urpaǵynyń sapalyq belgilerin aıqyndaıtyn ındıkator ekendigin ańǵarýǵa bolady. Ejelden, ata - babalarymyz tektiliktiń deńgeılerin tuqym men qan tektiligi, azamattyń óz basynyń tektiligi, halyqtyń tektiligi dep ajyratqan.Dala fılosoftary bolǵan ata-babalarymyzǵa qalaı rıza bolmassyń?!
Halqymyzda «Tegi myqty», «tegi taza», «tegine tartqan» degen sózder uǵymdar bar. Alla jaratqan barlyq tirshilik ıesi qashanda óz tegine tartyp týady. Eshqashan bir tekten ekinshi tekke ózgermeıdi. Bul tirshiliktiń buljymas zańy. Jaratýshynyń kúshi. Mysaly sýda tirshilik etetin balyq tek balyqty týady, balyq bolyp ómir súredi. Ol baqany týmaıdy jáne baqa balyq bolyp ómir súrmeıdi. Qudaı jaratqan barsha tirshilik ıesiniń teginde jazylǵan kóbeıý, urpaq jalǵastyrý, ony ósirý, tárbıeleý tásili bar. Osyndaı tuqym qýalaý jolymen qandaı tirshilik ıesi bolmasyn urpaǵyn jalǵastyrady. «Uıadan ne kórseń, ushqanda sony ilersiń»,-degen qazaq maqaly osy tek, urpaq órbitý, onyń baýlý men tárbıege baılanysty týǵany haq.
Keıbir jandar basyna aýyr synaq túsip qınalǵanda, aýyr naýqastanǵanda nemese ómirinde kúrmeýi qıyn máseleler kezdesken ýaqytta: Men kimmin?, Qaıdan keldim?, Ne úshin keldim? Qaıda baramyn?, Nege bulaı?, Nege meniń basymnan mundaı jaǵdaılar ótip jatyr?,-dep oılanatyn, ózin-ózi jete tanyǵysy keletin, otbasy tarıhyna tereńirek úńilgisi keletin sáti bolady. Sóıtip izdene bastaıdy. Izdený jolynda baspaǵan taýy, barmaǵan jeri qalmaýy múmkin.
Halqymyz ejelden tek tarıhyna, shejirege erekshe mán bergen halyq. «Ótkendi bilmeı, bolashaqqa qadam basý jáne ony baǵalaý múmkin emes». Ótkenin baǵdarlap baǵalamaǵannyń keleshekke degen senimi de az bolady. Tegin taný, tegin bilý ár adam balasy úshin óte mańyzdy. Óıtkeni ómirińizde jaýabyn tappaı qınalyp júrgen túıtkildi máselelerińizdiń sheshimin tapqyńyz kelse, babalaryńyz júrip ótken izge úńilip, tamyryńyzdy zerttep, zerdeleńiz. Sonda «Kimmin, qaıdan keldim, ne úshin keldim jáne qaıda baramyn?,-degen saýaldyń jaýabyn tabaryńyz sózsiz.
Búginde jastardyń kóbi bizdiń urpaǵymyz qandaı bolady?,-dep oılamaıdy. Óz basynda týyndaǵan kóptegen aýrýlardyń, agressııa men depressııanyń, tuıyqtyq pen oqshaýlanýdyń, til men dindi umytý sebepterin, rýhsyzdyq pen tarıhı zerdesizdiktiń sebepterin túsine almaıdy. Tipti, bulardyń qaıdan kelgenin de oılanbaıdy. Al barlyq másele osy tekte jatyr. Ata-baba boıyndaǵy barlyq qıynshylyqtar men qarǵystar, kúnálar men dertter urpaqqa aınalyp kelip soǵýda. Óıtkeni kóbi teginen, tól tarıhynan, tilinen, dilinen, ulttyq bolmysynan qol úzgen. Tek tarıhyn umytqan, jeti atasyn bilmeıdi.
Byltyr feısbýk jelisine «Sózdiń kıesi» jaıly bir post jazdym. Jekeme tektanýshy, halyqaralyq kásibı rodologtar lıgasynyń Azııa boıynsha vıe-prezıdenti Álııa Saǵymbaeva habarlasyp, «Sózdiń kúshi» atty semınaryna shaqyrdy. Tektanýshy Álııa Nurpaıqyzymen tanystyǵymyz osydan bastalǵan,
Tektanýshynyń pikirinshe, adamnyń ómirine onyń úshinshi nemese tórtinshi býyndaǵy ata-babasynyń ómirinde bolǵan jaǵdaı yqpal etedi. Alla taǵalanyń ámirimen dúnıege kelgen sábıdiń ata-anasy bolady. Olar Jaratqannyń jazýymen tabysady. Olardyń da óz ata-anasy bolady. Osyndaı tizbek jalǵasa beredi, dál sizdiń ómirge kelýińizdiń jolynda qanshama júzdegen, myńdaǵan adamdardyń taǵdyrlary jatyr. Osynyń barlyǵy sizdiń tegińiz. Siz sol tektiń bir bóligisiz. Tizbektegi sońǵy bólikti ózińizden keıingi bólikpen biriktirip turǵan bólsheksiz. Tizbektegi aldyńǵy bóliktiń rýhanı qundylyqtaryn, ónegesin, armandarymen maqsattaryn, tilekteri men úmitterin kelesi urpaqqa jetkizýshisiz.
«Myń ólip, myń tirilgen qazaq» halqynyń basynan keshpegeni joq. Bul asharshylyq náýbeti, saıası qýǵyn-súrgin, soǵys zulmaty. Ásirese HH ǵasyr – qazaq úshin óte aýyr bolǵan. HH ǵasyrdyń qasireti qazaqtyń boıynan 3-4 urpaq almaspaı ketpeıdi. «Quny suraýsyz, ólimi jylaýsyz» ketken sol ata-babalarymyzdyń búgingi urpaqtarynyń basynan ótip jatqan oqıǵalar men sátsizdikterdiń sebebi ata-teginde jatýy múmkin».
Halqymyz ejelden tek tarıhyna, shejirege erekshe mán bergen halyq. «Ótkendi bilmeı, bolashaqqa qadam basý jáne ony baǵalaý múmkin emes». Ótkenin baǵdarlap baǵalamaǵannyń keleshekke degen senimi de az bolady. Tegin taný, tegin bilý ár adam balasy úshin óte mańyzdy. Óıtkeni ómirińizde jaýabyn tappaı qınalyp júrgen túıtkildi máselelerińizdiń sheshimin tapqyńyz kelse, babalaryńyz júrip ótken izge úńilip, tamyryńyzdy zerttep, zerdeleńiz. Sonda «Kimmin, qaıdan keldim, ne úshin keldim jáne qaıda baramyn?,-degen saýaldyń jaýabyn tabaryńyz sózsiz.
Búginde jastardyń kóbi bizdiń urpaǵymyz qandaı bolady?,-dep oılamaıdy. Óz basynda týyndaǵan kóptegen aýrýlardyń, agressııa men depressııanyń, tuıyqtyq pen oqshaýlanýdyń, til men dindi umytý sebepterin, rýhsyzdyq pen tarıhı zerdesizdiktiń sebepterin túsine almaıdy. Tipti, bulardyń qaıdan kelgenin de oılanbaıdy. Al barlyq másele osy tekte jatyr. Ata-baba boıyndaǵy barlyq qıynshylyqtar men qarǵystar, kúnálar men dertter urpaqqa aınalyp kelip soǵýda. Óıtkeni kóbi teginen, tól tarıhynan, tilinen, dilinen, ulttyq bolmysynan qol úzgen. Tek tarıhyn umytqan, jeti atasyn bilmeıdi.
Halqymyz ejelden «arǵy tegin», «shyqqan tegin» bilýge, tek tarıhyna, shejirege erekshe mán bergen. Urpaǵynyń boıyna ata-tek tarıhyn, shejiresin sińdirýge tyrysqan.Kishkentaıynan qulaǵyna quıyp jattatqan. Shejire bul – urpaq damýy, ata-baba danalyǵy men olardyń ómirlik tájirıbesiniń zańdylyqtary týraly kóp ǵasyrlyq ǵylym. Sondyqtan búgingi jastarǵa tektiń tarıhyn úıretý arqyly kez kelgen adamnyń ómiri ótkenimen tyǵyz baılanysty ekenin jáne bolashaq urpaǵy ózinen bastaý alatynyn bildirý qajet. Muny barlyq adam biletin bolsa, óz ana tilin, mádenıeti men ulttyq salt-dástúrin bilýge umtylys jasaıtyn bolady.
Tektanýdyń basty ádisi — túsiný men qabyldaý. Bastan ótip jatqan jaǵdaıdyń ata-baba kórgen qıyndyqtyń taby ekenin sezinip, túsinip, ony qabyldasaq, sanamyzdy tektiń jadyda saqtaý qabiletinen bosatady ekenbiz. Tektanýshy Álııa Saǵymbaevanyń aıtýynsha, jalpy áleýmettik kataklızmder tek boıynda saqtalady, urpaqqa beriledi. Sodan keıin sol qorqynysh pen úreı urpaǵyna mura bolyp qalady. Qýǵyn-súrgin, asharshylyq, tárkileý kórgenderdiń urpaqtary búginde mansapta jol bolmaı, kásibi júrmeı jáne t.s. qıynshylyqtardy basynan keshedi eken.
Tektik jady degen ne?
Osydan birneshe jyl buryn bir qyzyq aqparat oqyǵan edim. Eń alǵash Amerıka asyrap alǵan qundaqtaǵy náreste Arman bes jasqa tolǵanda kishkentaı saýsaqtarymen aq paraqqa keń jazıra dalada shaýyp bara jatqan jylqynyń sýretin salǵan eken. Ómiri ondaıdy kórmegen sábıge mundaı oı qaıdan keldi? Mine, bul tektiń jady. Tektik jady bul – adamnyń ata-anasynyń tekterine qatysty bar aqparat jazylatyn «faıl». Onda minez-qulyq, bolmys, keıbir aýrýlarǵa beıimdilik jáne t.s.
Bir sózben aıtsaq, ár adam óz teginiń aınasy, ata-babalarynyń tekpen berilgen dúnıesiniń jıyntyǵy. Tektaný ǵylymymen aınalysatyn (rodologııa) ǵalymdardyń aıtýy boıynsha, tipti psıhologııalyq-fızıologııalyq erekshelikter, ádet-qylyqtar, dúnıetanym men oılaý júıesi tuqym qýalaý arqyly beriledi. Ásirese, adamnyń sol tekti jalǵaýshysy nemese belgilerdiń tasymaldaýshysy retinde keler urpaqqa ne beretinin, ne berýge bolatynyn da taldaýǵa bolady. Tipti, ajyrasý, ishimdikke salyný, psıhologııalyq bedeýlik, er azamattyń otbasyn tastap ketý jaǵdaılary jáne taǵy da basqa áleýmettik máselelerdiń tek arqyly beriletinin ǵalymdar baıqaǵan.
Halqymyzda «Tegin bilmegen teris ketedi» degen sóz bar. «Ata-babańyzdyń, ásirese, úshinshi nemese tórtinshi atańyz ben ájeńizdiń ne olardyń urpaqtarynyń qalaı ómir súrgeniniń qazirgi ómirińizge tıgizetin áseri mol»,- deıdi tektaný ilimi. Onkologııalyq aýrýlary bar adamdardyń, sondaı-aq, psıhologııalyq kómekke muqtaj jandardyń 80%-y kezinde qýǵyn-súrginge ushyraǵan adamdardyń urpaqtary ekendigi týraly statıstıka bar eken. Jalpy, soǵys pen qýǵyn-súrgin adam genetıkasyna qatty áser etti. Qýǵyn-súrgin jyldary adamdar aýyr azap shegip, jazyqsyz qurban boldy. Sol jazyqsyz japa shekken jandardyń azaby urpaqtaryna áser etedi eken. Adamnyń genetıkalyq jadysynda áke-sheshesinen, ata-babalarynan beriletin gender saqtalady eken.
«Psıhologııalyq bedeýlik» degen uǵym bar. Erli-zaıyptynyń deni saý, biraq ómirge urpaq alyp kele almaıdy. Nege? Sóıtsek, munyń tamyry tereńde eken. Arǵy ata-analarda ómirge kelgen sábıdiń erte shetineýi, keıingi urpaq boıynda beısanaly túrde úreı týǵyzyp júrgen bolýy múmkin. Urpaq ony túsine almaıdy. Bylaısha esh qorqynysh joq sekildi, tipti, olar ata-babalar ómirinde bolǵan ol qasiretten beıhabar bolýy da múmkin. Biraq qanmen beriletin, tektiń jadyda saqtalǵan úreı bolady eken. Sol úreı men qorqynysh ananyń ómirge bala alyp kelýin tejep otyrady. Sondyqtan da tektiń tarıhyna nemquraıly qaraýǵa bolmaıdy.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtalǵannan keıin amerıkalyq ǵalymdar naıstik ólim lagerinde jumys istegenderdiń áleýmettik tegin anyqtaýǵa kirisipti. Jarty jyldaı júrgizilgen saraptamalyq jumys nátıjesinde, mynadaı jaǵdaıdy anyqtaǵan. Adam janyn túrshiktirer, aıýandyq jazalaý jumystary men bopsalaýdyń túrlerin jasap, qolyn qanǵa boıaǵandardyń ishinde birde bir nemis aqsúıegi joq eken. Shetinen jumysshylar men qasapshylardyń, baqalshylardyń balalary nemese tegi belgisiz jandar bolyp shyqqan.
Budan qazaqtyń «Qanyna tartpaı qoımaıdy», «Tegi jibermedi» degen sózderiniń bosqa aıtylmaǵanyn kóremiz. Qazaqta «qandaǵy qasiret» degen uǵym bar. Franýz ǵalymy otbasylyq psıhoterapevt, psıhodramma mamany Anna Shýtenberg «Ata-baba sındromy» kitabynda belgili bir jasta áke-sheshe, ata-babanyń boıynda, ómirinde bolǵan áleýmettik kúızelister men oqıǵalar, dál sol jas shamasynda urpaq boıynda qaıtalanatynyn, óziniń kóptegen zertteýlerinen baıqaǵanyn jazady. Mysaly, ata-babasy repressııaǵa ketken urpaqtardyń boıynda, belgili bir jasqa kelgende otbasydan ajyraýǵa beıimdilik paıda bolady eken.
Adamnyń esiminiń adam ómirine yqpaly bar. Quranda «Ahıret kúni sender ózderińniń jáne ákelerińniń esimderimen birge atalyp, shaqyrylasyńdar. Sondyqtan balaǵa jaqsy esim tańdańdar» delingen hadıs bar. Tektanýshylar da adamnyń taǵdyry qoıylǵan esimge baılanysty deıdi. Qazaq balasyna at qoıarda, sol esimge saı oǵan júkteletin jaýapkershilikti de oılap, saqtyqpen qaraǵan, yrymdaǵan. Yrymnyń qyryn ketpeýin qadalaǵan. Ózim tektaný semınaryna qatysqan kezde bir oqıǵaǵa kýá boldym, esimin kezinde ákesi «Janna D Arkteı bolsyn!»,-dep qoıǵan qazaqtyń kelinshegi keıingi kezde otbasyna: «Men ómirden ótkende meni jerlemeńder, órtep jiberip (kremotorıı), kúlimdi shashyńdar»,-dep aıtqanda, shynynda da qazaqtyń yrym-tyıymynda tereń maǵyna jatqanyn kóresiń.
Qazir elimizde psıhologııa, genetıka, fızıka, hronologııa, antropologııa jáne etnopsıhologııa ǵylymdarynyń basyn biriktirgen jańa «Tektaný» ǵylymyna qyzyǵýshylyq tanytyp, aldymen óz otbasynyń tegin tanyp, keıin halyqqa qyzmet etip jatqan tektanýshylar kóbeıip keledi. Qazaq «Jaqsy sóz – jarym yrys», «Irigen aýyzdan shirigen sóz shyǵady» deıdi. Keıde renjip balalarymyzǵa da oılanbaı, aýyr sózder aıtyp qalyp jatamyz. Aýyr sóz, qarǵys sózdiń ózi adam ómirine áser etetini jaıly kóp aıtylyp, mysaldar keltirildi.
«Tektaný bizge ata-babalarymyzdy umytpaý úshin kerek. Áıtpese, tamyry joq qańbaq qusap ketemiz. Qazaqta «Tegin bilmegen – teksiz» degen aýyr sóz bar. Anglııa, Belgııa, Nıderlandtar sııaqty batys elderinde tek qana aqsúıek otbasylar óziniń shejiresin zertteıdi, biledi. Al, bizde qazaqtardyń kópshiligi óziniń jeti atasyn jaqsy bilgen. Tektanýdyń eki baǵyty bar: birinshisi – tektilik mádenıeti. Ol kóptegen ulttarda kezdesedi. Balany qalaı tárbıeleý kerek, áıel men erdiń arasyndaǵy qarym-qatynas qandaı bolýy qajet? Al, ekinshi baǵyty – tektaný arqyly adamǵa psıhologııalyq shıelenisti sheshý joldaryn kórsetý. Genetıkterdiń zertteýi boıynsha, adamda qalyptasqan minez-qulyq pen ádet 3-4 urpaq almasqan soń, belsendi bilinedi eken. Al 1 urpaqtan keıin tipti qatty bilinedi. Demek, atalarymyz ben ájelerimiz – bizdiń ómirimizdiń senarıin jazýshylar. Áke-sheshemiz rejısser bolsa, biz – aktermiz.
Bizde qazaqtarda «áke jaqtan jeti atamyzdy bilýimiz kerek» deımiz. Biraq naǵashy jaǵynan da arǵy ata-babalaryn bilý kerek. Óıtkeni adam aǵzasynda 46 hromosoma bar. Onyń 23-i - anasynan, 23-i - ákesinen. Demek, ana jaqtyń da arǵy tegin bilý kerek. Bizdiń psıhologtar men psıhoterapevterden aıyrmashylyǵymyz – adamnyń ómirinde bolyp jatqan jaǵdaılarǵa ata-babalarynyń ómirinen jaýap izdeımiz. Tektaný boıynsha, negizgi jaýap ata-ájemizdiń júrip ótken jolynda jáne tórt býyn burynǵy babamyzdyń ómirlik senarıinde jatyr,-deıdi tektanýshy.
Eýropada ótken ǵasyrdyń 50-jyldary adamnyń ata tegin erekshe mán berip zertteı bastady. Ann Anselın-Shýtenberger degen franýz psıhology óziniń «Sındrom predkov» degen áıgili kitabynda ata-babasynyń ómirinde bolǵan jaǵdaıdy onyń urpaǵy da qaıtalaıtynyna nazar aýdarǵan. Mysaly, bir adam 40 jasynda dúnıeden ozsa, onyń urpaqtary da týra sol jasqa kelgende aýyryp, qıyndyqtarǵa ushyraýy múmkin. Ann Shýtenberger ata-babasynyń taǵdyryn qaıtalaǵan osyndaı biraz adamnyń málimetin jınap, statıstıkasyn jasaǵan. Al, bul zańdylyqty «sındrom godovıny» (oryssha aýdarmasy) dep ataǵan. Al, qazaq halqynda bul «rý jasy» dep atalady.
«Ata-baba sındromy» boıynsha Ann Shýtenberger adam óziniń kem degende tórt atasyn bilý kerektigin aıtady. Tek ákesi jaǵynan ǵana emes, anasy jaǵynan da. Sebebi osy babalarymyzdan urpaqtaryna minez-qulyqtyń, keıde, tipti, taǵdyrynyń qaıtalanýyn baıqaımyz. Keıde «naǵashyǵa tartyp ketkensiń», «aǵańa uqsap kettiń» dep jıi aıtyp jatady. Bul neni bildiredi? Babalarynyń taǵdyryn qaıtalaǵan adam - óz ómirin súrmeıdi. Ol basqa adamnyń ómirimen, ýaıymymen ómir súredi.
Baıqasańyz, keıbir adamdar «men ákemniń jasynan asyp qaıda baramyn, sheshemniń jasaǵan jasynan aspaımyn» dep jatady. Bul beker sóz emes. Qazaq halqy Eýropanyń ótken ǵasyrda ǵana zertteı bastaǵan mehanızmin burynnan bilgen.
Belgili mádenıettanýshy Zıra Naýryzbaevanyń «Vechnoe nebo kazahov» degen kitabynda da osy «rý jasy» týraly aıtylady. Muny «tek jasy» dep te ataıdy eken,-deıdi Álııa Nurpaıqyzy.
Saby altyn bolsa da,
Kóseýdiń kóseý aty qalmaıdy.
Jaqsyda kek joq, jamanda tek joq.
Barlyq nárse tegine tartady.
Tekten nár alǵan tozbaıdy.
Shuǵanyń qıqymy da shuǵa.
Jabydan tulpar shyqpaıdy,
Teksizden tekti týmaıdy.
Tegin bilmegen teris baǵady.
Teksizdi tórge shyǵarma,-degen maqaldardardyń negizinde tereń oı, zertteıtin ilim jatyr.
Búgingideı rýhanı quldyraýǵa ushyraǵan zamanda tektilikke tereń mán bergen ultymyzdyń rýhanı qundylyqtaryn saqtap jáne onyń erekshelikterin óskeleń urpaqqa úıretý óte mańyzdy. Sonda ǵana «Jeti atasyn bilgen ul, Jeti jurttyń qamyn jer. Ózin ǵana bilgen ul, Qulaǵy men jaǵyn jer»,-degen babalardan jetken sózdiń tereń maǵynasyn uǵarmyz.
Sháken Turar SÁTTARQYZY, tarıhshy-etnolog,
QR Jýrnalıster odaǵynyń múshesi
