Qorqyt baba sózderi búgingi jahandaný zamanynyń minbesinen aıtylyp, bútkil dúnıeniń tamyryn jibitip, sańqyldap turǵandaı áser etedi. Orys halqy «Igor polki týraly jyryn» endi jıyrma ǵasyrǵa asyryp marapattaýǵa, jyrlaýǵa ázir. Al, bizder, túbimiz túrki deıtin halyq Qorqyt atanyń on eki jyryn nege áýeletip jyrlamaımyz? Mektep oqýshysynan bastap, akademıkke deıin deımin-aý?! Qorqyt babamyzdyń árbir sózin dombyranyń qos pernesine bebeýlete salyp sarnatpaımyz?!
Parlamenttegi sheshenderimiz nege ózderiniń sózderin birlik, erlik, adaldyq, batyrlyq jaıly babanyń parasatty, ǵıbratty oralymdarynan bastamaıdy? Qorqytty, Abaıdy, Maǵjandy eshkim aýzymyzdan áli tartyp alǵan joq qoı.
Búginde qazaqtyń sózi arzandap barady. Baıaǵynyń ejelgi baǵzy zamanynda Kúlteginniń eli, jeri jaıly eki aýyz sózge syıǵyzǵan armanyn, biz romanǵa aınaldyryp jiberdik. Gılgameshpen, Prometeımen salystyrsań da Qorqyt ańyzy tizesin búkpeıdi, óz Gımalaıyn eńkeıtpeıdi. Nege osy álem Qorqyttyń ómirsúıgishtik rýhyna tań qalady?! Óıtkeni, jalpaq dúnıeni basyp júrgen ekibasty pendelerdiń ishinde birinshi ret ólimmen, ajalmen alysqan Qorqyt edi.
Álemdik aqyl men oıdyń tarıhynda Qorqyt ustaǵan týdy, Qorqyt tartqan kári qobyz kúıin álem halqy ardaqtaıdy, pir tutady. Shyǵys kemeńgerliginiń kóshbasynda Qorqyt babanyń on eki jyry tur.
«Igor polki týraly jyr» jaıyndaǵy zertteýler eki júz myńnan asyp ketse, Qorqyt esimine baılanysty materıaldar sany áli kúnge deıin myńǵa da jetpeı otyr. 1300 jyldyǵyn dúrkiretip toıladyq ta, Qorqytty jyly jaýyp qoıa saldyq. Osy zamanǵa aıqaılap jetip, ǵasyr darbazasyn qaǵyp turǵan danyshpanymyzdyń endi taǵy myńjyldyǵyn kútip otyra beremiz be? Nemis, ıtalıan, franýz, orys, túrik, ázirbaıjan, túrikmen, qaraqalpaq ǵalymdary «Qorqyt ata kitabyn» zerttep-baǵalaýda zor úlesterin qosqany anyq. Dúnıelik ataqty epostardyń altyn qorynan laıyqty ornyn alǵan Qorqyt dastany haqynda qazaq ǵalymdary Shoqan Ýálıhanovtan bastap, aramyzdan keshe ǵana ketken Aqseleý Seıdimbekke deıin aýyzsha taralý dástúrin, eposqa ulasýyn, mýzykalyq qyrlaryn qarastyrdy. Uly eskertkish Londonnan Tegeranǵa deıin Batys pen Shyǵystyń biraz qalalarynda aýdarylyp, basyldy.
«Qorqyt qazaq halqynyń tarıhyndaǵy sulý legenda, uly sýrettiń biri. Halyq aýzynan qalǵan qandaı legenda bolsa da, Qorqyt pernesinen asqan asqarly beıne ótken ǵasyrlardyń eshbirinde bolǵan joq», – dep jazady akademık Álkeı Marǵulan atamyz. Shyndyǵynda da Qorqyttaı kóp, qıly jol shekken, azap keshken keıipker álem ádebıetinde kemde-kem!
Oǵyz-qypshaq dáýirinde el aǵasy, aqylshysy bolǵan abyz baba áreketteri dala tarıhynan erekshe oryn alady. Olaı bolsa, áıgili «Oǵyznamede» ótetin ýaqıǵalarǵa Qorqyt áýlıeniń de qatysy, áseri baryn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Eń bastysy, Qorqyttyń tarıhta bolǵan adam ekeni ańyz, shejirelerde, zertteýlerde dáleldengen jaǵdaı ekeni anyq. Syrdarııa, Aral teńizi boıynda dúnıege kelgeni qanyq jaı bolsa kerek. Qorqyt ańyz Oǵyz-qypshaq ortasynan ósip, Kavkazǵa, Iranǵa, Arab elderine asyp ketkeni belgili.
«Qorqyttan» «Boz uǵlan», «Kóruǵly» jyrlary taralyp, túrki tildes elderdiń aýyz ádebıetine yqpalyn tıgizgen.
Qorqyt – sáýegeı emes, zerek, kóregen kisi, onyń árbir sózi tereń ıirimderden týyp jatady. Máńgilik ómir izdegen keıipkerler dúnııa halyqtarynyń aýyz ádebıetinde kóp kezdesedi. Bulardan Qorqyt abyzdyń joly bólekshe shyǵyp jatady. Eýropadaǵy máńgilik ǵumyr izdeýshilerdiń joly ertegimen shektelgen. Bulardyń eshqaısysy ólimnen qashpaǵan. «Qaıda barsań da Qorqyttyń kóri» degen sóz atamzamannan qalǵan.
Qorqyt – boljampaz, aqyn, kúıshi, tarıhshy, bı, batyr, abyz, qysqashy, Oǵyzdar qaýymynyń asqan aqylmany desek kerek. Qorqyt mýzykantty basybaıly mıfologııaǵa kirgizip jiberýge bolmaıdy, keıde oǵan Fırdoýsı «Shahnamasyndaǵy» Jámshıdtiń de rolin berip qoıady. Dese de, onyń jyraýlyǵy baqsylyǵynan basym turady. Alaıda, Qorqytqa kóp nárseni japsyra berýge bolmaıdy, baqsy degen ataýy Shoqan Ýálıhanov pikirinen keıin basymdaý atalyp ketken edi. Menińshe, Qorqyt beınesin Prometeımen, Zevs, Germespen tym jaqyndata berýge bolmasa kerek. Qorqyt qobyzy men Germestiń asatolǵy ekeýi bir nárse emes.
Ál-Farabıdyń patshadan bastap, búkil zaldy uıyqtatyp ketetin mýzykalyq aspaby men Qorqyt qobyzynyń arasynan nege bir tálimdi baılanys izdemeımiz? Osy arany kim tap basyp aıtar eken deımiz. Alystaǵy Appolonnan taıaý turǵan ál-Farabı babamyz jaqyn emes pe. Atamyz jasap ketken qazaqtyń alǵashqy dombyrasy – erekshe sazdy qasıetti edi.
Qazaq ańyzdarynda, epostyq jyrlarynda, dinı dastandarynda ushyrasatyn baqsylar beınesi sol jyr «Qorqyttan» beri qaraı kele jatsa kerek. «Qorqytty qadirleýdiń Syrdarııa jaǵasynda myń jyldyq ónegeri bar» dep, V.M.Jırmýnskııdiń aıtýynda shyndyq bar. Shoqan Ýálıhanovtyń Qorqytty «birinshi baqsy qazaqtardy qobyz tartýǵa, syryn aıtýǵa úıretti» deýi tegin bolmaýy tıis.
Qorqyt, eń aldymen, kúı atasy retinde tanylǵan, «Qorqyt kúıi», «Qorqyt saryny», «Kilem jaıǵan», «Arystan bab», «Táńir kúıi», «Kók buqa», «Qorqyttyń elmen qoshtasýy» bizdiń zamanymyzǵa aman-esen jetti.
Qorqyt tús kóredi. Túsinde aq saqaly beline túsken áýlıe qart aıan beredi. «Sen bir aspap jasa. Sol qobyz jolyńa jaryq túsirip, janyńdy arashalaıdy», – deıdi.
Sóıtip, Qorqyt atamyz qara qobyzyn sarnatyp, Syr sýynyń ústinde júz jyl ómir súrgen desedi. Qorqyt kúıleri bizdiń myna ǵasyrǵa tórt terezesi teń saqtalyp jetti me eken, joq álde, keıingi ataqty qobyzshylardyń azdaǵan qospasy bar ma, osy jaǵyn mýzyka mamandary ajyratyp aıtyp berýge mindetti.
Keshegi ótken er Qorqyt,
Keıingi janǵa boldy umyt.
Sarynyn sonyń salaıyq,
Eski áýez demeı qulaq tut.
Ańǵarmaı ketpe arynmen,
Qobyzben Qorqyt sarnaǵan,
Bolmady jeri barmaǵan.
Muńly ánmen ómir sýrettep
Sol ánin soǵan arnaǵan.
Ashýly, zarly sarynmen, –
deıdi Shákárim Qudaıberdiuly «Qorqyttyń saryny» tolǵaýynda. Maǵjan, Sáken, Qalıjan jáne t.b. aqyndar jyrlaǵan Qorqyt baba beınesi qazaq halqynyń júreginde máńgi saqtalady, qanatty sózderi júrekte jattalady. «Kúldi qanshama úıgenmen tóbe bolmas. Qara esektiń basyna júgen taqqannan – tulpar bolmas. Kúńge sary paı shapan japqanmen – báıbishe bolmas. Qar qanshama qalyń jaýǵanmen – jazǵa barmas. Gúldenip ósken báısheshek – kúzge barmas» depti Qorqyt danagóı. 1999 jyly Franııada Qorqyt babanyń 1300 jyldyǵyna arnalǵan Iýnesko jıynynda qobyzben shyrqalǵan Qorqyt kúıleri dúrbeleń dúnıeniń qulaǵynan ketpeı, álem aspany men jerin áli terbetip keledi, terbete bermek. Óıtkeni, ólmes ómir týraly kúıdi ólim jeńe almaıdy.
Ótegen KÚMISBAEV,
aqyn, professor, shyǵystanýshy,
«Qazaq ádebıeti».
