1590 jyldyń basynda shvedterge qarsy joryqqa shyqqan Fedor Ioanovıchtiń áskeriniń sapynda Qazaq Ordasynyń sultany Oraz-Muhammed Ondanulynyń bolǵandyǵy jaıynda derekter bar. Orys qalalary Iam, Ivangorod, Narva túbindegi shaıqasta erligimen erekshe kózge túsken.
Elimiz egemendigin alyp, táýelsiz bolǵaly halqymyzdyń ótken tarıhy men babalar murasyn yqylas qoıyp zertteýge bel sheshe kiriskendeımiz.Sebebi, Keńes dáýirinde halqymyzdyń tarıhyn zertteýde «salqyn kózqaras» paıda bolyp, tipti sol tańdaǵy elimizdiń tarıhyn zerttegen kópshilik zertteýshilerdiń eńbekterinde burmalaýshylyq toly ári jańsaq, qıǵash pikirler beleń alǵan bolatyn.Otandyq tarıhymyzdy zertteýde endi nazarǵa iligip, qalam tartqysy kelgen árbir kásibı tarıhshynyń boıaýy sińbeı kele jatqan ózekti máseleleriniń biri — Qazaq Handyǵy dáýiri bolatyn.Al, Qazaq Handyǵy kezeńinde ǵumyr keshken árbir babamyzdyń ómirbaıanyn zerttep, tarıh betine shyǵarýmen qoımaı, keleshek óskeleń urpaqqa sanaly túrde jetkizý kezek kúttirmeıtin másele dep bilemiz.XVI ǵ. sońynda Qazaq Handyǵynyń syrtqy saıasatynda kórshiles Máskeý memleketimen beıbitshilik, dostyq qarym-qatynas ornaǵan bolatyn. Buǵan ózara kelissózdiń paıda bolýyna áser etken birneshe faktorlar sebep boldy.Sonyń biri — Qazaq Ordasynyń sultany Oraz-Muhammedtiń orys elinde amanat-tutqyn retinde ustalǵanyn bireýi bilse, bireýi bile bermes. Oraz-Muhammed shyǵý tegi jóninen Shyńǵys urpaǵy, ıaǵnı Joshynyń tuńǵyshy Orda-Ejennen taraıdy. Áıgili Qazaq Handyǵynyń negizin salýshy handardyń biri Áz-Jánibektiń 4-shi urpaǵy.Áz-Jánibek han — Jádik han — Shyǵaı han — Ondan sultan — Oraz-Muhammed sultan. Áz-Jánibek, Jádik, Shyǵaı handar Qazaq Ordasynda asa zor bedelge ıe bolǵan handar.Al, ákesi Ondan sultan Haqnazar men Shyǵaı handar tusynda jaýyngerlik erligimen kózge túskendikten, halqy oǵan súısinip, «Uzyn oqty Ondan sultan» degen laqap at qoıǵan.Sultannyń anasy Altyn-hanym da Áz-Jánibek hannyń kenje uly Úsek hannyń áýletinen bolatyn. Jalpy, jeti ataǵa jetpesten qyz alý, tek tóre tuqymdaryna, ıaǵnı Shyńǵys urpaqtaryna ǵana tán qubylys.Nazar aýdararlyq bir jáıt, sol tańdaǵy taqqa úmitker belgili sultandar Esim, Tursyn, Shah-Muhammed, Bahadúr, Kóshek sultandardan góri asyl tektisi Oraz-Muhammed bolatyn ári han murageri qalǵa bop saılanýy ábden múmkin.Oraz-Muhammed sultan jastaıynanda 8 jasynda atasy Shyǵaı hannan,13 jasynda ákesi Ondan sultannan aıyryldy. Al 16 jastar shamasynda Orys eline tutqynǵa tústi.
Sultannyń dúnıege kelgen jyly shamamen 1572/1573 jyldar. Hıjranyń 988 tyshqan jyly, ıaǵnı 1588 jyly sultannyń jas shamasy nebári 16-larda bolǵan.Bul derekterde jazylǵandaı, orys tutqynyna alǵandaǵy jas mólsheri bolatyn.
Osy jyldan jas mólsherin shegerer bolsaq, sultannyń týylǵan jyly osy jyldarǵa saıady. Eger de babamyzdyń esimin qaıta jańǵyrtyp, eske alar bolsaq búgingi kúni babamyzdyń týylǵanyna 440 jyldyǵy toılanǵan bolar edi.Hıjranyń 1008-shi tyshqan jyly (qazirgi esep boıynsha 1600 jyly) kóktemde orys patshasy Borıs Godýnovtyń jarlyǵymen, sultan Oraz-Muhammed Ondanuly Qasym Handyǵynyń hany bolyp jarııalanady. Qasym Handyǵy, jalpy, XV ǵ-dyń ortasynan beri Reseı qol astyna qaraıtyn ári munda kórshiles elderden amanat retinde ustalatyn kóbine hanzada, sultandar han saılanatyn.Osylaısha, Reseıdegi Qasym Handyǵynyń bıleýshisi bolyp qazaq azamaty saılanǵan bolatyn.Han kóterilgennen keıin alǵashqy jyldary, ıaǵnı 1601 jyly kóktemde patsha qabyldaýynda bolǵannan keıin tatar hanzadalary Arystan-Álı men Mahmetquldardy (Sibir hany Kóshimniń inisi) ertip, granıt palatadaǵy polıak elshisi Lev Sapegany shyǵaryp salý saltanatyna qatysqan.Sol jyly sáýir aıynda Qyrym jaq shekarany kúzetýge attanady. 1602 jyly kúzde patsha Borıs Fedorovıchtiń qyzy Ksenııany uzatpaq bolyp otyrǵan dat hanzadasy Ioandy qabyldaý saltanatynda qatysady.1590 jyldyń basynda shvedterge qarsy joryqqa shyqqan Fedor Ioanovıchtiń áskeriniń sapynda Qazaq Ordasynyń sultany Oraz-Muhammed Ondanulynyń bolǵandyǵy jaıynda derekter bar. Orys qalalary Iam, Ivangorod, Narva túbindegi shaıqasta erligimen erekshe kózge túsken.1594 jyly alǵashqy ret orys-qazaq elshilikteriniń bastamasy bolyp Qul-Muhammed bek bastaǵan qazaq elshiligi Máskeýge jetken bolatyn.Elshilik maqsaty – Buhar Handyǵymen bolmaq bolashaq urysqa odaqtas izdeý; eki el arasynda dostyq baılanys ornatý; Oraz-Muhammed sultandy óz eline qaıtarý. Alaıda, qazaq elshiliginiń sultandy eline qaıtarý jónindegi sharty iske aspady.Kóp uzamaı Máskeý memleketinde qym-qıǵash retsizdikter týyp, orys elin qara túnekke batyrǵan «bulǵaq jyldar» bastalady. Elde alasapyran ornap, keı tusta patshaǵa qarsy toptardyń qatarynda (Bolotnıkovtyń kóterilisinde) bolyp, artynsha jalǵan «Kókek-patshanyń» (II Ljedmıtrıı) áskeriniń sapynda bolady.Hannyń senimsizdigine kúmándanǵan patsha IIDmıtrıı, qasyna eki senimdi adamdaryn ertip, qaýip-qaterden beıqam handy bassalyp óltirip, onyń denesin Oka ózenine tastaıdy. Bul qaza sol tańdaǵy túrki halyqtarynyń qabyrǵasyn qaıystyrdy.Alaıda, esil erimizdiń qazasyn joqtap, ejelden anda bolǵan, shoqynyp ketken ataqty Edige bıdiń urpaǵy, noǵaılyq Petr Ýrýsov kegin qaıtarady.Batyr babamyzdyń qulpytas zıraty búgingi tańda kórshiles Reseı elinde Qazan oblysyna qarasty Kasımov selosynda tur.Qoryta kele aıtpaǵym, halqymyzdyń tarıhı tórinen oryn alǵan árbir qaharmandarymyzdy zerttep, zerdeleý ózindik bir taqyrypty quramaq. Eli úshin jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımegen osyndaı batyr babalarymyzdyń esimi árqashanda halyq jadynan ketpek emes.
Túgel Sherhan – tarıh, arheologııa
jáne etnologııa fakýltetiniń
2 kýrs stýdenti
«Ult» saıty
