Marvan Arynqyzy Hamıtovanyń kindik kesken jeri – Baıanaýyl aýdany. Onyń esimi zııaly qaýymǵa ádebıettanýshy, shyǵystanýshy, ulttyq arheologııa ǵylymynyń negizin qalaýshy Álkeı Marǵulannyń ómiri men ónegesin zertteýshi retinde tanys.
Qazirgi ýaqytta Marvan Arynqyzy Almatydaǵy Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıteti janyndaǵy Biliktilikti arttyrý ınstıtýtynyń dırektory qyzmetin atqarady. Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty el Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Alǵys hatymen, Y.Altynsarın atyndaǵy ulttyq akademııanyń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.
1. Álkeı eńbekteri – ómirlik azyǵym
- Arman qala – Almatyǵa kelgende, aldymyzǵa sizben júzdesý maqsatyn qoıyp edik. Qart oqyrmandarymyzdyń arasynda «Álkeı týraly maqala jazatyn Marvan qaıda ketti?» degen saýal jıi qoıylady…
- Bárekeldi! Jerlesterimniń meni izdep jatqanyna qýanyshtymyn! Almatyǵa kelgeli, mine, alty jyl da zymyrap óte shyǵypty. Qazir Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıteti janyndaǵy Biliktilikti arttyrý ınstıtýtynyń dırektory qyzmetin atqarýmen qatar, halqymyzdyń dana hám dara perzenti Álkeı Haqanulynyń ǵylymı eńbekterin zertteý ústindemin. Óz aldyma Á.Marǵulannyń salyp ketken sara jolyn ulyqtap, sońynan qaldyrǵan mol murasyn jurtshylyqqa tanytý maqsatyn qoıamyn. Alǵashqy qadamdar jasaldy. Degenmen, Álkeıdi elimizge ǵana emes, tórtkil álemge tanytýymyz kerek. Muny ár tarıhshynyń moınyna artylar uly is dep bilemin.
— Marvan Arynqyzy, Álkeı Marǵulan týraly zertteý júrgizýge ne túrtki boldy?
- Álkeı babamyzdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteý pesheneme jazylyp qoıǵandaı. Áli esimde, mektep qabyrǵasynda oqyp júrgenimde «Bilim jáne eńbek» jýrnalynda jaryq kórgen osynaý taý tulǵa týraly jáne onyń oqýshylarǵa arnalǵan maqalalaryn qyzyǵa oqıtynmyn. Al akademıktiń ǵylymı eńbekterimen jaqyrynaq tanysýym 1987 jyly bastaý aldy. Baıanaýyl aýdanyndaǵy qazirgi Qundykól orta mektebinde dırektordyń tárbıe isi jónindegi orynbasary qyzmetin atqaryp júrgen kezim edi. Osy kezde bilim ordasyna Álkeı Marǵulannyń esimin berý týraly sheshim qabyldandy. Sóıtip, mektep qabyrǵasynan izdestirý tobyn jasaqtap, Álkeı Haqanulynyń ómir joly, qyzmettes áriptesteri men shákirtteri týraly aqparattardy jınastyra bastadyq. Ǵalymnyń qyzy Dánel Álkeıqyzy jáne Ulttyq ǵylym akademııasy Tarıh ınstıtýty qyzmetkerleriniń kómegimen úsh jyl boıy materıal izdestirdik. Eńbegimizdiń nátıjesi retinde atalmysh mektep qabyrǵasyndaǵy murajaıdy ataýǵa bolady. Rýhanı orda 1991 jyly esigin aıqara ashty. Bul qarapaıym murajaı emes, shaǵyn zertteý ortalyǵyna da aınaldy. Bir aıtarym, bul — jádigerler jınaqtalǵan «bólme» emes, ǵalymnyń kitaptary men eńbekteri saqtalǵan rýhanı orda. Keıin osy murajaıda aýdandyq, oblystyq deńgeıdegi «Marǵulan oqýlary» ótkizilip turdy. Osylaısha, men akademık Keńes Nurpeıis pen Dánel Marǵulanqyzynyń jetekshiligimen kandıdattyq dıssertaııa qorǵadym. Keıingi eńbek jolym Pavlodardaǵy Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıinde jalǵasyn tapty.
— Al Almatyǵa qonys aýdarýǵa ne sebep boldy?
- Jalpy, akademık Á.Marǵulannyń 100 jyldyǵy qarsańynda Almatyda bir top ǵalymdardyń muryndyq bolýymen kitaptar jarııalandy. Bul iske men de atsalystym. Keıin qyzmetimdi Qyzdar memlekettik ınstıtýtynda oqytýshy, Y.Altynsarın atyndaǵy Ulttyq bilim akademııasynyń joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi ınstıtýtynda jalǵastyrdym.
2. Muhtar Áýezov jas Álkeıdi Abaı aýylymen tanystyrǵan
— Ǵulama ǵalym Álkeı Marǵulandy qazaq ǵylymı keńistiginde zerttegen alǵashqylardyń birisiz. Bastapqyda qazaqqa Marǵulandy tanytýda qandaı qadamdar jasaldy?
- Enıklopedıst ǵalymdy birinshi kezekte elimizdegi etnoarheologııa baǵytynyń negizin salýshy dep qarastyrý kerekpiz. Onyń etnologııa, mýzeıtaný salasyndaǵy eńbekteri bir tóbe. Tulǵa etnoarheologııa baǵyty arqyly qazaq halqynyń mádenıeti, turmys-salty men tarıhy týraly syr shertetin «tas kitaptarynyń» betterin sóıletti. Ol qazaq halqynyń basynan ótken tarıhı qubylystardy, arheologııalyq eskertkishterdi, etnografııalyq derekterdi, aýyz ádebıeti úlgilerin, qolónerin bir-birimen ushtastyra zerttep, túrlendire bildi. Bul jaıynda belgili arheolog ǵalym, professor Karl Baıpaqov: «Erte jáne orta ǵasyrlardaǵy jazba derekterdi jetik bilgen Á.Marǵulan ondaǵy qazaqtar týraly derekterdiń az bolǵandyǵyn kórip, osynaý tarıhı ádiletsizdiktiń ornyn tek qana arheologııalyq izdenister toltyra alatynyn durys túsindi», — dep jazdy. Ǵalymnyń baı murasy – búgingi ǵylymdaǵy irgeli ózgeristermen úndes, halqymyzdy rýhanı murasynan ajyratpaıtyn dúnıe. Ony kózdiń qarashyǵyndaı qorǵap, keıingi urpaqqa nasıhattaý – bizdiń maqsat.
— Marvan Arynqyzy, bul maqsatta qandaı ister atqarylýda?
- Professor Mámbet Qoıgeldıev 1966 jyly jaryq kórgen «Ejelgi mádenıet kýálary» atty jınaqqa Álkeı Marǵulannyń mynadaı pikirin keltiripti: «Qazaqstan ólkesi – keıbir ústirt qaraıtyn adamdardyń aıtqanyndaı, tarıhı mádenıettiń silemi joq, tek qana shól dala emes. Kúrdeli ıvılızaııa munda da bolǵan. Biraq, ózgergish dúnıe bulardy birde kórkeıtip, birde jer betinen sypyryp otyrǵan». Babamyz ómirin halqymyzdyń tarıhyn zertteýge arnady. Lenıngrad ýnıversıtetiniń tarıh-fılologııa fakýltetinde jáne Shyǵystaný ınstıtýtynda qatar oqyp júrip, bolashaq ǵalym Reseı muraǵattaryndaǵy Qazaqstan týraly derekterdi zertteıdi. Reseılik ǵalymdarmen Qazaqstan etnografııalyq ekspedıııalaryna qatysyp, mol ǵylymı aqparat jınaıdy. Bizdiń maqsatymyz Álkeı Haqanulynyń murasyn nasıhattaýmen shektelmeıdi. Akademıktiń otandyq murajaı isinde alatyn ornyn aıqyndaý da – kún tártibindegi jumys. Búgingi kúni Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynda «Akademık Á.Marǵulan jáne Qazaqstandaǵy murajaı isi: ǵylymı mura, ıdeıalar men bolashaq» atty joba aıasynda ǵylymı zertteý jumystary júzege asyrylýda. Joba aıasynda elimizdiń túkpir-túkpirindegi kitaphanalar qoryndaǵy ǵalymnyń ǵylymı joly týraly derekter toptastyrylýda.
— Zertteý tobynyń ǵalymnyń týǵan ólkesi – Baıanaýyldy aınalyp ótpeýi zańdylyq bolar…
- Árıne. Uly ǵulamalardyń mekeni – Baıanaýyldy zerttemeý úlken qatelik bolar. Atalmysh joba boıynsha ótken jyly Pavlodar oblysyna issaparmen barǵan bolatynbyz. Zertteý-izdenis jumystaryn júrgizip, «Baıanaýyl» tabıǵı-ulttyq saıabaǵy aýmaǵyndaǵy «Jalańtós asýy», «Oljabaıdyń qorǵany», «Dýlat asýy» syndy tarıhı oryndardy aıqyndadyq. Óıtkeni, bul jerler tarıhshynyń ómirbaıanyna qatysty mekender bolyp tabylady. Nátıjesinde qundy derekter jınaqtaldy.
Ǵalymnyń ómirbaıany — tom-tom kitapqa tatıtyn qazynaly da qundy dúnıe! Stýdent Álkeı dıplomdyq jumysyn uly Abaıdyń shyǵarmashylyǵyna arnaǵany belgili. Osy taqyrypty tańdaýynyń ózindik syry bar.
Kezinde zamanynyń zańǵary – Muhtar Áýezov Semeı qazaq pedagogıkalyq tehnıkýmyn támamdaǵan jas Álkeıdi Shyńǵystaýǵa ertip aparyp, Abaı aýylymen, odan úlgi alǵan aqsaqaldarmen kezdestiredi. Álkeı atamyzdy kezinde Arqa óńirine aty shyqqan sal-seri Ótegeldimen de tanystyrǵan. Sol kezde aqsaqaldyń jasy 70-ke kelgen eken. Álkeı, sonymen qatar, Abaıdyń urpaqtary Danııal, Ysraıyl, Mekaıylmen ýaqyt ótkizedi. Ol Maǵjan Jumabaev, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Qanysh Sátbaev, Máshhúr Júsip Kópeev syndy halqymyzdyń aıaýly uldarynan da tálim alǵan.
3. «Marǵulantaný» páni kerek
— Búginde Álkeı qaldyrǵan mol murany zertteý isine kóńilińiz tola ma?
- Álkeı babamyzdyń ómiri, ǵylymı eńbekteri az zerttelýde. Múldem zerttelmegen deýden aýlaqpyn. Biraq, azdyq etedi. Jekelegen ǵylymı maqalalardy eseptemegende, tolyqqandy tereń dúnıeler joqtyń-qasy. Bul olqylyqtyń ornyn «Marǵulantaný» ortalyqtaryn ashýmen toltyrýǵa bolady dep oılaımyn. Negizi, Á.Marǵulannyń 100 jyldyq mereıtoıynda osyndaı ortalyq ashylǵan bolatyn. Biraq, ǵumyry qysqa boldy. Qazirgi tańda tarıhshylar ortalyqty jandandyrýǵa talpynystar jasaýda. Meniń eńbekterim de osy maqsatta atqarylyp jatyr.
— Osy jaıly tarqatyp ótseńiz…
- Joǵaryda atap ótkenimdeı, kandıdattyq dıssertaııam Álkeı Haqanulynyń murasyn arqaý etti. Osy arqyly otandyq tarıh ǵylymyna tyń jańalyq ákelgen sııaqtymyn. Birinshiden, tulǵanyń mýzeı isine qatysy týraly elimizde qarastyrylmaǵan taqyryptardyń biri. Ekinshiden, ǵylymı jumysymda Á.Marǵulannyń qazaqtan shyqqan etnoarheologtardyń biri jáne biregeıi jóninde derekter jáne osy salaǵa qosqan úlesi kórinis tapty. Shyny kerek, barshamyz mýzeıdi materıaldyq mádenıet quraly dep bilemiz. Al Á.Marǵulan bul shekteýli túsiniktiń aýqymyn keńeıtýge tyrysqan. Iaǵnı, ol mýzeıde saqtalǵan jádigerdiń rýhanı jaǵyna basa mán bergen. Halqymyzdyń materıaldyq mádenıet jádigerleriniń árqaısysy: ár oıý, ár zergerlik buıym, ulttyq buıym bolsyn – rýhanılyqqa tunyp turǵan tarıh qoı. Qaı mýzeıge bas suqsańyz, qaz qatar turǵan eksponattardy kóresiz. Mysaly, asyq tursa, onyń astyndaǵy qaǵazda: «Ulttyq oıyn» degen jazý ǵana turady. Marǵulansha oılasaq, keler urpaqty ultymyzdy ulyqtaýǵa úıretýge bul azdyq etedi. Onyń rýhanı jaǵyn tanytýymyz kerek. Eýropa elderi mýzeılerdi keshendi túrde zertteýdi 21 ǵasyrda bastasa, Á.Marǵulan bul týraly 20 ǵasyrdyń basynda aıtyp ketken edi. Bul tek tarıhshylardyń qolynda emes, keshendi iske etnolog, fılolog mamandar da atsalysýy kerek.
— Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Aqmaral ESIMHANOVA,
arnaıy «Saryarqa samaly» úshin Almaty qalasynan
